Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Bani Nesibindzi—Jehova UnguMsiti Wakho!

Bani Nesibindzi—Jehova UnguMsiti Wakho!

‘Bani nesibindzi futsi utsi: “Jehova ungumsiti wami.”’—HEB. 13:6.

1, 2. Ngutiphi tinsayeya bantfu labanyenti labatfutsele kulamanye emave labahlangabetana nato nababuyela emakhaya? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

EDUARDO * utsi: “Ngesikhatsi ngisebenta kulelinye live bengisebenta kahle futsi ngihola imali lenyenti. Kodvwa ngesikhatsi ngicala kufundza liBhayibheli naBoFakazi BaJehova, ngabona kutsi nginemsebenti lobalulekile wekunakekela buhlobo umndeni wami lonabo naNkulunkulu, hhayi nje tidzingo tawo tenyama kuphela. Ngako ngabuyela ekhaya.”—Ef. 6:4.

2 Eduardo bekati kutsi ngekubuyela ekhaya bekajabulisa Jehova. Kodvwa njengaMarilyn lokukhulunywe ngaye esihlokweni lesendlulile, Eduardo bekusadzingeka avusetele buhlobo bakhe nemndeni wakhe. Waphindze wahlangabetana nensayeya yekusekela umfati wakhe kanye nebantfwana bakhe eveni lelihhohlokile kutemnotfo. Bekatawutiphilisa ngani? Nguluphi lusito labengalutfola kulabanye ebandleni?

KUVUSELELA BUHLOBO LOBULIMELE NANKULUNKULU NEKUPHILA KWEMNDENI

3. Kungabi khona kwemtali kubatsintsa njani bantfwana?

3 Eduardo uyavuma utsi: “Ngabona kutsi bantfwana bami bengibashiye ngesikhatsi lebebasidzinga ngaso kakhulu sicondziso sami kanye nelutsandvo lwami. Bengingahlali nabo kute ngibafundzele  tindzaba letiseBhayibhelini, ngithantaze nabo, ngibagone futsi ngidlale nabo.” (Dut. 6:7) Anna indvodzakati yakhe lendzala, utsi: “Bengitiva ngingakavikeleki ngobe babe bekangahlali natsi. Ngesikhatsi abuya, besati nje buso bakhe nelivi lakhe kuphela. Bengingajabuli nakangigaca.”

4. Kungabi khona kwendvodza kulitsintsa njani likhono layo lekufeza indzima yayo njengobe iyinhloko yemndeni?

4 Kungabi khona kwendvodza kulimata likhono layo lekudlala indzima yayo njengobe iyinhloko yemndeni. Ruby umfati wa-Eduardo, utsi: “Kwadzingeka kutsi ngibe nguMake ngiphindze ngibe nguBabe futsi besengikwetayele kwenta tonkhe tincumo tasekhaya. Ngesikhatsi Eduardo abuya, kwadzingeka ngifundze kutsi kusho kutsini kutitfoba kwebuKhristu. Ngisho nanyalo, ngihle ngidzinga kutikhumbuta kutsi indvodza yami ikhona.” (Ef. 5:22, 23) Eduardo uyengeta: “Emadvodzakati ami beseketayele kucela imvume yekwenta lokutsite kumake wawo. Sabese siyabona kutsi bantfwana betfu kufanele babone kutsi senta tincumo kanye kanye futsi kwadzingeka ngifundze kuhola ngendlela yebuKhristu.”

5. Lomunye babe wetama njani kulungisa umonakalo lobewubangelwe kungabi khona kwakhe ekhaya, futsi loko kwaba namuphi umphumela?

5 Eduardo bekatimisele kwenta konkhe langakwenta kute avusetele buhlobo bakhe nemndeni wakhe futsi acinise nebuhlobo babo naNkulunkulu. Utsi: “Umgomo wami bewukutsi nginamatselise emaciniso kubantfwana bami ngelivi nangesibonelo, hhayi nje ngekutsi ngitsi ngiyamtsandza Jehova kuphela kodvwa ngiphindze ngikukhombise loko.” (1 Joh. 3:18) Jehova wasibusisa yini sento sa-Eduardo lesikhombisa kutsi unekukholwa? Anna uyaphendvula: “Kubona yonkhe imetamo yakhe yekufuna kuba ngubabe lokahle kanye nekusondzelana natsi, kwenta umehluko lomkhulu. Nasimbona etama kufinyelela imisebenti ebandleni, sativa sitigcabha ngaye. Live beletama kusikhweshisa kuJehova. Kodvwa sabona batali betfu babambelele ecinisweni, ngako natsi setama kulingisa bona. Babe wasetsembisa kutsi ngeke aphindze asishiye, futsi akazange. Kube wasishiya, kungenteka kutsi ngabe angikho enhlanganweni yaJehova lamuhla.”

KWEMUKELA UMTFWALO WAKHO

6. Ngusiphi sifundvo labanye batali labasifundza ngesikhatsi kunemphi?

6 Lokunye lokuhlangenwe nako kukhombisa kutsi ngesikhatsi kunemphi emaveni laseNingizimu Nshonalanga yeYurophu, bantfwana baBoFakazi BaJehova lebebahlala kulawo mave bebajabulile nanobe bebaphila kamatima. Ngasiphi sizatfu? Ngobe batali labebangakhoni kuya emsebentini, bebahlala ekhaya bafundzise bantfwana babo, badlale nabo futsi bacoce nabo. Sitfola siphi sifundvo? Bantfwana badzinga kuba nebatali babo ngetulu kwekuphiwa imali nobe tipho. Ecinisweni, njengobe nje liVi laNkulunkulu lisho, bantfwana batawuzuza nangabe banakwa futsi baceceshwa batali babo.—Taga 22:6.

7, 8. (a) Nguliphi liphutsa labanye batali labebatfutsele kulenye indzawo labalentako nababuya? (b) Batali bangabasita njani bantfwana babo kutsi balwisane nemiva yekutfukutsela?

7 Lokubuhlungu kutsi ngesikhatsi labanye batali labebatfutsele kulamanye emave babuya, bese batfukutselelwa bantfwana babo, bavele batsi: “Awubongi yini ngako konkhe lokutidzela lengikwentele kona?” Nanobe kunjalo, kutfukutsela kwebantfwana kuvamise kwentiwa kutsi bebangekho batali babo. Yini umtali langayenta kute alungise lesimo?

8 Cela Jehova akusite ukhombise emalunga emndeni wakho kutsi uyawakhatsalela. Ngemuva kwaloko, nawukhuluma nemndeni wakho, vuma kutsi nawe ufake sandla kulenkinga. Kucolisa ngalokusuka enhlitiyweni kungasita. Njengobe umuntfu loshade naye nome bantfwana babona kutsi uhlale wenta imetamo yekulungisa tintfo, batabubona bucotfo bakho. Ngekutimisela nangekuba nesineke, ungaphindze utsandvwe ngumndeni wakho futsi kancane kancane ukuhloniphe.

 ‘KUNAKEKELA’ UMNDENI WAKHO

9. Kungani ‘kunakekela’ imindeni yetfu kungadzingi kutsi sihlale siphishanekela umcebo?

9 Umphostoli Pawula watsi nangabe emaKhristu lasakhulile angasakhoni kutinakekela, bantfwana bawo nebatukulu kufanele “babuyisele kubatali nakubogogo nabomkhulu babo loko lokubafanele.” Kodvwa Pawula waphindze wakhutsata onkhe emaKhristu kutsi enetiswe kutfola tidzingo tamalanga onkhe—lokufaka ekhatsi kudla, kwekwembatsa nendzawo yekuhlala. Akukafaneli silwele kuphila imphilo lesezingeni lelisetulu nobe kufuna kuba nemali lenyenti lesitayisebentisa esikhatsini lesitako. (Fundza 1 Thimothi 5:4, 8; 6:6-10.) Kute ‘anakekele lababakhe,’ umKhristu akudzingeki kutsi atifunele umcebo kulelive lelitawendlula ngekushesha. (1 Joh. 2:15-17) Akukafaneli sivumele “kuyenga kwemcebo” nobe “tinkinga talelive” kwente imindeni yetfu ‘ingasakubambisisi kuphila lokungukonakona,’ lokutawube kusemhlabeni lomusha lolungile waNkulunkulu.—Mak. 4:19; Luk. 21:34-36; 1 Thim. 6:19.

10. Singakubonisa njani kuhlakanipha kwaNkulunkulu endzabeni yekuba netikweleti?

10 Jehova uyati kutsi siyayidzinga imali letsite. Kodvwa imali ngeke isivikele nobe isilondvolote ngendlela kuhlakanipha kwaNkulunkulu lokungenta ngayo. (Shu. 7:12; Luk. 12:15) Etimeni letinyenti, bantfu abatiboni tingoti tekusebenta ngesheya kwetilwandle, kantsi futsi kute nesicinisekiso sekutsi batawutfola imali lenyenti nabasebenta kulelinye live. Ecinisweni, kunetingoti letinkhulu loko. Bantfu labanyenti labatfutsele kulamanye emave, babuya banetikweleti letinyenti kakhulu. Kunekutsi babe nesikhatsi lesinyenti sekukhonta Nkulunkulu, bagcine sebakhonta labo lababakweleta imali. (Fundza Taga 22:7.) Kukuhlakanipha kutsi ungabi netikweleti sanhlobo.

11. Kusebentisa kahle imali kungayisita njani imindeni kutsi ingakhatsateki kakhulu ngayo?

11 Eduardo bekati kutsi kute aphumelele njengobe abesancume kuhlala nemndeni wakhe, bekufanele ayisebentise kahle imali. Yena nemfati wakhe babhala phansi luhlelo lwekusebentisa imali kute batsenge tintfo labatidzinga mbamba. Lendlela yekusebentisa imali beyibavumela kutsi batsenge tintfo letincane kakhulu kunaloko lebebakwetayele. Kodvwa bonkhe babambisana futsi abazange basebentise imali etintfweni letingakabaluleki. * Eduardo utsi: “Bantfwana bami ngabakhipha etikolweni letingekho ngaphansi kwahulumende ngase ngibatfolela tikolwa letikahle tahulumende.” Yena nemndeni wakhe bathantazela kutsi atfole umsebenti longeke uphatamise luhlelo lwabo lwekukhonta Nkulunkulu. Jehova wayiphendvula njani imithantazo yabo?

12, 13. Ngutiphi tinyatselo lomunye babe latitsatsa kute ondle umndeni wakhe, futsi Jehova wambusisa njani ngenca yekutimisela kwakhe kutsi aphile imphilo lemelula?

12 Eduardo utsi: “Eminyakeni yekucala lemibili bekumatima kuphila. Imali yami beyiphela kancane kancane, umholo wami longasho lutfo bewungakhoni kunakekela tindleko tetfu futsi nami bengitiva ngidziniwe. Kodvwa besikhona kuya kuyo yonkhe imihlangano siphindze siye ensimini ndzawonye.” Eduardo wakhetsa kungayemukeli imisebenti lebeyingamenta abe khashane nemndeni wakhe tinyanga nobe iminyaka. Utsi: “Esikhundleni saloko, ngafundza kwenta imisebenti leyehlukahlukene kuze kutsi nakuphela lomunye umsebenti, ngikwati kwenta lomunye.”

Ungakwati yini kufundza imisebenti leyehlukahlukene kute unakekele umndeni wakho? (Fundza sigaba 12)

13 Ngesizatfu sekutsi Eduardo bekufanele abhadale tikweleti takhe kancane kancane, kwadzingeka kutsi abhadale intalo lenyenti yemali bekayibolekile. Kodvwa abekulungele kukwenta loko kute akhonte Jehova akanye nemndeni wakhe, njengobe nje Jehova afuna kutsi batali bente njalo. Eduardo utsi: “Nyalo ngitfola imali lengaphansi ngisho kwemaphesenti lalishumi aleyo lebengiyitfola ngesheya kwetilwandle, kodvwa-ke asilambi. ‘Ingalo yaSimakadze ayisiyimfisha.’ Ecinisweni, sabese sikhetsa kuba ngemahlahlandlela. Lokuphawulekako kutsi ngemuva kwekwenta njalo asizange sisakhatsateka  kakhulu ngemali, futsi kunakekela tidzingo tenyama kwabese kuba melula kakhulu.”—Isa. 59:1.

KUNCOBA KUCINDZETELWA NGUMNDENI

14, 15. Imindeni ingakuncoba njani kucindzetelwa kutsi ibeke umcebo kucala kunetintfo letimayelana naNkulunkulu, futsi ungaba yini umphumela wesibonelo sayo lesihle?

14 Etindzaweni letinyenti, bantfu bativa baphocelelekile kutsi baphe tihlobo nebangani babo imali netipho. Eduardo utsi: “Loku kulisiko letfu futsi siyakutsandza kuphana,” kodvwa uchubeka atsi: “Mine nginesilinganiso. Ngitichazela ngekuhlakanipha tihlobo tami kutsi ngitawutipha ngalokusemandleni ami kuphela nje nakungaphatamiseki buhlobo umndeni wami lonabo naNkulunkulu kanye neluhlelo lesinalo lwekukhonta Nkulunkulu.”

15 Bantfu lebebatfutsile lababuyela emaveni abo nalabo labangavumi kutsatsa imisebenti letabenta bahlale khashane nemindeni yabo bavame kutfukutselelwa tihlobo tabo, futsi tikhulume kabi ngabo, kantsi tibese tiphatseka kabi ngobe tisuke tilindzele kutfola imali kubo. Letinye tize titsi bete lutsandvo. (Taga 19:6, 7) Anna indvodzakati ya-Eduardo utsi: “Nanobe kunjalo, nasingavumi kubekela eceleni tintfo letimayelana naNkulunkulu kute nje sitfole imali, letinye tihlobo tetfu tingagcine setibona kutsi ibaluleke kangakanani imphilo yetfu yebuKhristu. Kodvwa tingakucondza njani loko nangabe senta lokufiswa ngito?”—Catsanisa na-1 Phetro 3:1, 2.

KUKHOMBISA KUKHOLWA KUNKULUNKULU

16. (a) Umuntfu ‘angatikhohlisa njani ngekucabanga lokungemanga’? (Jak. 1:22) (b) Ngutiphi tincumo Jehova latibusisako?

16 Ngesikhatsi efika eveni lelinjingile, lomunye dzadze labeshiye indvodza yakhe nebantfwabakhe emuva, watsi kulabadzala belibandla: “Kunyenti kakhulu lokudzingeke kutsi sikudzele kute ngibe lapha. Kuze kwadzingeka nekutsi indvodza yami iyekele kuba ngulomdzala welibandla. Ngako-ke ngetsemba kutsi Jehova utangibusisa.” Jehova uhlale atibusisa tincumo lesitentako letikhombisa kukholwa kuye, kodvwa angasibusisa njani sincumo lesingahambelani nentsandvo yakhe, ikakhulukati nangabe kusho kulahla emalungelo langcwele ngaphandle kwesidzingo?—Fundza Hebheru 11:6; 1 Johane 5:13-15.

17. Kungani kufanele sifune sicondziso saJehova ngaphambi kwekutsi sente tincumo, futsi singakwenta njani loko?

17 Funa sicondziso saJehova ngaphambi kwekutsi wente tincumo nobe utibophele  entfweni letsite, hhayi nasewutentile. Thantazela umoya longcwele, kuhlakanipha kwaNkulunkulu nesicondziso sakhe. (2 Thim. 1:7) Tibute naku: ‘Ngitimisele kulalela Jehova ngephansi kwatiphi timo? Ngitawumlalela yini ngisho nobe kumatima?’ Nangabe kunjalo, utimisele yini kumlalela nangabe kungadzingeka kutsi wehlise lizinga lakho lekuphila? (Luk. 14:33) Cela seluleko seliBhayibheli kulabadzala belibandla, ukhombise nekutsi uyasikholwa futsi uyasetsemba setsembiso saJehova sekukusita ngekutsi ulalele sicondziso sakhe. Labadzala ngeke bakwentele tincumo, kodvwa bangakusita kutsi wente tincumo letitakuletsela injabulo njengobe sikhatsi sichubeka.—2 Khor. 1:24.

18. Ngubani lonemtfwalo wekunakekela umndeni, kodvwa ngutiphi timo letingavula litfuba lekutsi labanye banikete lusito?

18 Jehova unikete inhloko yemndeni “umtfwalo” wekunakekela umndeni wayo lilanga ngalinye. Kufanele sibancome futsi sibathantazele labo labafeza lomtfwalo ngaphandle kwekushiya bantfu labashade nabo nobe bantfwana, ngisho nobe bacindzetelwa futsi balingeka kutsi bente njalo. Timo letisuke tingakalindzeleki, letifaka ekhatsi tehlakalo nobe timo letiphutfumako tetemphilo, tisivulela litfuba lekutsi sikhombise lutsandvo lwemaKhristu eliciniso futsi sibonisane luvelo. (Gal. 6:2, 5; 1 Phet. 3:8) Ungakwati yini kusekela ngetimali nakuvele simo lesiphutfumako nobe usite lomunye umKhristu kutsi atfole umsebenti endzaweni yangakini? Nawenta njalo, ungamsita kutsi angativa acindzeteleke kutsi ashiye umndeni wakhe kute ayewufuna umsebenti kulenye indzawo.—Taga 3:27, 28; 1 Joh. 3:17.

KHUMBULA KUTSI JEHOVA UNGUMSITI WAKHO!

19, 20. Yini lengenta emaKhristu anetiseke ngekwati kutsi Jehova utawasita?

19 ImiBhalo isikhutsata itsi: “Indlela leniphila ngayo ayingabi yekutsandza imali, kodvwa yeneliswani tintfo leninato. Ngobe [Nkulunkulu] utsite: ‘Ngeke ngize ngikushiye, futsi ngeke ngize ngikulahle.’ Ngako sinesibindzi futsi sitsi: ‘Jehova ungumsiti wami; ngeke ngesabe. Umuntfu angangentani?’” (Heb. 13:5, 6) Loku singakusebentisa njani ekuphileni kwetfu?

20 Lomunye losanesikhatsi lesidze angulomdzala welibandla eveni lelitfutfukako utsi: “Bantfu bavamile kukhuluma ngendlela BoFakazi BaJehova labajabule ngayo. Bayabona kutsi ngisho naBoFakazi labeswele bahlale bagcoke kahle futsi babonakala baphila kancono kunalabanye.” Loku kuvumelana nesetsembiso Jesu lasisho kulabo lababeka uMbuso kucala. (Mat. 6:28-30, 33) UYihlo wasezulwini longuJehova uyakutsandza futsi ukufunela lokuncono, wena nebantfwana bakho. “Emehlo aSimakadze abuka emhlabeni wonkhe kucinisa labo labatinhlitiyo tabo titinikele kuye ngalokuphelele.” (2 Khr. 16:9) Usinikete imitsetfo yakhe lefaka ekhatsi leyo lemayelana nekuphila kwemndeni netidzingo tenyama kute kuzuze tsine. Nasiyilandzela, sisuke sikhombisa kutsi siyamtsandza futsi setsembele kuye. “Nguloku lokushiwo kutsandza Nkulunkulu, kutsi sigcine imiyalo yakhe; kantsi nemiyalo yakhe ayisiwo umtfwalo.”—1 Joh. 5:3.

21, 22. Yini lekwenta utimisele kukhombisa kutsi uyametsemba Jehova?

21 Eduardo utsi: “Ngiyati kutsi ngeke ngikhone kusibuyisa sikhatsi lengasicitsa ngingekho nemkami nebantfwana bami, kodvwa angihlali ngicabanga ngetintfo lengitisola ngato. Bantfu labanyenti lebengisebenta nabo banjingile kodvwa abakajabuli. Imindeni yabo inetinkinga letinkhulu. Kepha umndeni wami ujabule kakhulu! Kungitsintsa kakhulu kubona indlela labanye bazalwane kulelive lababeka ngayo tintfo letimayelana naNkulunkulu kucala ekuphileni kwabo, ngisho nobe beswele. Sonkhe siyatibonela kutsi setsembiso saJesu siliciniso.”—Fundza Matewu 6:33.

22 Bani nesibindzi! Khetsa kulalela Jehova futsi wetsembele kuye. Shengatsi lutsandvo lwakho ngaNkulunkulu, ngemuntfu loshade naye nangebantfwana bakho lungakwenta utimisele kufeza umtfwalo wekunakekela umndeni wakho ebuhlotjeni bawo naNkulunkulu. Nawenta njalo, utawubona kutsi ‘Jehova ungumsiti wakho.’

^ sig. 1 Emabito ashintjiwe.

^ sig. 11 Fundza i-“Phaphama!” ya-September 2011 leneluchungechunge lolutsi, “Indlela Yokuphatha Imali,” (letfolakala ngesiZulu).