Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ole?

Ani Ole?

Yɛ blema lɛ, kɛ́ mɔ ko je gbɛ egbala etadei lɛ, mɛni etsɔɔ?

AMANIƐBƆI srɔtoi yɛ Ŋmalɛ lɛ mli ni tsɔɔ shihilɛi srɔtoi amli ni mɛi gbala amɛtadei. Ekolɛ, mɛi ni kaneɔ enɛɛmɛi ahe sane ŋmɛnɛ lɛ ahiɛ baafee amɛ yaa. Kɛ̃lɛ, yɛ Yudafoi lɛ ateŋ lɛ, eji nifeemɔ ko ni hãa anaa akɛ mɔ ko hiɛ eshwie shi, emli efu, loo eeye awerɛho.

Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Ruben na akɛ ahɔ̃ɔ enyɛmi Yosef akɛ nyɔŋ, ni no hewɔ lɛ eyiŋ ni eto akɛ ebaajie lɛ lɛ efee efolo lɛ, “egbala ehe atadei lɛ.” Amɛtsɛ Yakob hu “gbala ehe atade” be ni esusu akɛ kooloo awuiyelɔ ko eye Yosef lɛ. (1 Mose 37:18-35) Be ni abakɛɛ Hiob akɛ ebii lɛ fɛɛ egboi lɛ, “egbala ehe atadei” lɛ. (Hiob 1:18-20) Nuu ko kɛ “etade ní egbala,” bakɛɛ Osɔfonukpa Eli akɛ aye Israelbii lɛ anɔ kunim yɛ ta mli, agbe Eli bihii enyɔ lɛ, ni ashɔ̃ kpaŋmɔ adeka lɛ kɛtee. (1 Sam. 4:12-17) Be ni akane Mla lɛ mli wiemɔi lɛ ahã Yosia ni ena bɔ ni ewebii lɛ etɔ̃ ehã lɛ, “egbala etadei” lɛ.2 Maŋ. 22:8-13.

Be ni ayeɔ Yesu sane lɛ, Osɔfonukpa Kaiafa “gbála etadei” be ni enu nɔ ni Yesu wie, ní emu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ ebɔ musu lɛ. (Mat. 26:59-66) Rabifoi lɛ amla ko tsɔɔ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni baanu akɛ aaagbe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he guɔ lɛ, esa akɛ egbala etadei. Kɛ̃lɛ, rabifoi lɛ ekomɛi wie yɛ Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ hiɛkpatamɔ lɛ sɛɛ akɛ, “gbii etɛ nɛɛ, kɛ́ mɔ ko nu ni aaagbe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he guɔ lɛ, ehe ehiaaa ni egbala etadei, kɛjeee nakai lɛ, mɔ lɛ baabu tako shwɛ.”

Anɔkwa, akɛ mɔ aaagbala etadei lɛ, ejeee nɔ ko yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ja awerɛho ni mɔ lɛ yeɔ lɛ jɛ etsui mli. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa kɛɛ ewebii lɛ akɛ, ‘amɛtserɛ amɛtsui, shi jeee amɛtadei, ni amɛkpale kɛba eŋɔɔ.’Yoel 2:13.