Xionyoui kampa nesi tein kipia

Xionyoui kampa nesi tein kipia

TAMACHTILIS ITECH IPEUJYAN AMAIX: ¿AKONI UELI KIITA TONI MOCHIUAS SATEPAN?

Seki taman mochiuani sayoj ke miak amo

Seki taman mochiuani sayoj ke miak amo

¿Tikonuelitaskia tikonmatis toni panos satepan? Miakej taltikpakneminij kemaj. Yejua ika tel miakej kitemouaj kitematiltiskej nejon, seki taman mochiuani sayoj ke miak amo. Kemej neskayot:

  • TAMATINIJ kikuij tel miak tomin uan kintekitiltiaj okachi kuali teposmej uan ijkon kitemouaj kitematiltiskej seki taman, kemej keniuj yeski taltikpak komo kisentoka motaijtakoua, ox mosta kioujtos, uan okseki tamanok.

  • AKIN KITELTEMOUAJ TEISA kiitaj uan kijtouaj keniuj moajsiskej tekiuajyomej satepan uan keniuj okachi motanis tomin. Warren Buffett, semej takamej itech nochi taltikpak akin kitelpia tomin, kiixmatij kemej se taixejekojkej porin achtook ueli kijtoua itech toni tekimej okachi kitaniskej tomin. Nate Silver, akin no momachtia nejon, kikui tapoualmej tein kiajsij keman kiixejekouaj teisa uan ika nejon kijtoua toni panos itech miak taman, kemej itech tekiuajyomej hasta akonimej akin kichiuaj películas kiseliskej netetayokolilmej.

  • SEKI TAJKUILOLMEJ TEIN UEJKAUJYA MOAJSIJ moijtouani ke kinextiaj toni panos satepan. Kemej neskayot, miakej kinemiliaj ke seki tajkuilolmej tein amo moyekajsikamati tein kijkuiloj Michel de Notredame (Nostradamus), itech siglo XVI, mochiujtok axkan. Se calendario maya tein tamik itech tonal 21 metsti diciembre xiuit 2012, kichiuak maj miakej kinemilianij ke itech nejon tonal mochiuaskia se ueyi tetsauit itech nochi taltikpak.

  • SEKI TAIXYEKANANIJ ITECH TANELTOKALIS kitematiltianij ke mochiuas tetsaujmej nikan taltikpak uan tanejmachtiaj porin kitemouaj maj okachi taltikpakneminij motokikan itech inintaneltokalis. Harold Camping, se takat akin kitematiltiaya ke mochiuaskia uejueyi tetsaujmej, uan akin kipaleuiayaj, noyampa kitematiltijkej ke taltikpak ixpoliuiskia itech xiuit 2011. Kemej tikitaj, yejuan mopolojkej.

  • TAIXEJEKOUANIJ kiyekijtouaj ke kipiaj seki taman tein kinpaleuia maj kijtokan toni panos satepan. Edgar Cayce uan Jeane Dixon achtook kitematiltijkej toni mochiuaskia itech siglo XX, seki taman mochiuak sayoj ke miak amo. Kemej neskayot, Dixon kitematiltij ke itech xiuit 1958 peuaskia Expatika Neteuilis itech Nochi Taltikpak, uan Cayce kijtoj ke Nueva York pankalakiskia itech ueyiat seki xiujmej satepan ke panoskia xiuit 1970.

¿Moajsi se taman kemej uelis tikyekmatiskej toni panos satepan? Semi kuali komo timotajtaniaj nejon. Komo tiueliskiaj tikijtoskej toni mochiuas satepan, ¿melauj ke tonemilis tel taman yeskia?