1., 2. a) Jutusta kogemus, mis näitab, kui kasulik on esitada läbimõeldud küsimusi. (Vaata pilti artikli alguses.) b) Miks ei peaks me pelgama arutelusid keerulisematel teemadel?

AASTAID tagasi vestles üks meie õde Piibli teemadel oma abikaasaga, kes ei olnud Jehoova tunnistaja. Mees oli varem olnud ühe ristiusu kiriku liige. Jutu käigus ütles ta, et usub kolmainsust. Õele tundus, et abikaasa pole ehk päris täpselt aru saanud, mida kolmainuõpetus endast kujutab, ning küsis temalt: „Kas sa usud, et Jumal on Jumal, Jeesus on Jumal ja püha vaim on Jumal, aga et kokku ei ole nad mitte kolm Jumalat, vaid üks Jumal?” Üllatunult kostis abikaasa: „Ei, seda ma küll ei usu!” Järgnes elav arutelu selle üle, milline Jumal tegelikult on.

² See lugu näitab, kui oluline on esitada inimestele taktitundelisi, läbimõeldud küsimusi. Samuti rõhutab see seda, et me ei peaks tundma hirmu selliste keeruliste teemade ees nagu näiteks kolmainsus, põrgutuli või ka Looja olemasolu. Kui toetume Jehoovale ja tegutseme temalt saadud väljaõppe järgi, võib meil õnnestuda vastata vestluskaaslasele veenvalt ja puudutada tema südant (Kol. 4:6). Arutagem nüüd, kuidas selliseid teemasid tõhusalt käsitleda. Vaatame, kuidas  1) esitada küsimusi, mis panevad inimesi oma mõtteid avaldama, 2) arutleda piiblitekstide üle ja 3) tuua mingi mõtte selgitamiseks tabavaid näiteid.

3., 4. Miks on vaja teha küsimuste abil kindlaks, mida vestluskaaslane usub? Too näide.

³ Küsimused võivad aidata teha kindlaks, mida meie vestluskaaslane usub. Miks see on vajalik? „Kui keegi vastab enne ära kuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi,” öeldakse tekstis Õpetussõnad 18:13. Enne kui laskud arutlusse selle üle, milline on Piibli seisukoht mingis küsimuses, on tark jõuda selgusele, mida vastaspool tegelikult usub. Muidu võid kulutada rohkesti aega, et kummutada ideid, mida ta ei usugi (1. Kor. 9:26).

⁴ Kujuta ette, et vahetad kellegagi mõtteid põrguõpetuse teemal. Sugugi mitte kõik ei usu, et põrgu on päriselt olemas ning et seal piinatakse inimesi tules. Paljude arvates tähendab põrgu hoopis seisundit, milles on inimene, kes on end tahtlikult Jumalast eraldanud. Seepärast võiksid öelda midagi sellist: „Kuna põrgust on erinevaid arusaamu, siis küsiksin, mida teie seoses sellega usute?” Kui oled kuulnud tema vastust, oskad paremini aidata tal mõista, mida Piibel sel teemal räägib.

5. Kuidas aitavad küsimused sul teada saada, miks vestluskaaslane midagi usub?

⁵ Taktitundelised küsimused aitavad sul ka mõista, miks inimene midagi usub. Oletame, et kohtad kuulutustööl kedagi, kes ütleb, et ta ei usu Jumalat. Oleks kerge arvata, et teda on mõjutanud inimtarkus, näiteks evolutsiooniõpetus (Laul 10:4). Ent mõned on kaotanud usu Jumalasse, sest nad on näinud pealt teiste ränki kannatusi või ise suuri raskusi kogenud. Sellistele kannatustele mõeldes võib neil olla raske uskuda, et on olemas Looja, kes inimestest tõesti hoolib. Kui siis keegi kahtleb Jumala olemasolus, võiksid talt küsida: „Kas te olete alati seda meelt olnud?” Juhul kui inimene vastab eitavalt, oleks hea küsida, mis pani teda Jumala olemasolus kahtlema. Tema vastus aitab sul näha, milline oleks parim viis talle Piibli tõest rääkida. (Loe Õpetussõnad 20:5.)

6. Mida sul tuleb teha pärast küsimuse esitamist?

⁶ Pärast küsimuse esitamist kuula hoolega inimese vastust ja näita talle, et pead lugu ta tunnetest. Näiteks võib keegi rääkida mõnest tragöödiast, mis pani teda kahtlema, et on olemas armastav Looja. Enne kui tood välja tõendeid Jumala olemasolu kohta, oleks kohane väljendada empaatiat ja kinnitada vestluskaaslasele, et pole vale mõelda sellele, miks me kannatame (Hab. 1:2, 3). Kui oled kannatlik ja armastav, võib inimesel tekkida soov Piiblist rohkem teada saada. *

7. Millest sõltub meie tõhusus teenistuses?

⁷ Vaatame nüüd, kuidas Pühakirjas öeldu üle arutleda. Piibel on teenistuses meie tähtsaim tööriist. See aitab meil olla „täiesti kompetentne, täielikult varustatud igaks heaks tööks” (2. Tim. 3:16, 17). Kuid meie tõhusus teenistuses sõltub paljuski sellest, mil viisil me loetud tekstide üle arutleme ja neid selgitame, mitte sellest, kui suure hulga piiblikohti me jõuame ette lugeda. (Loe Apostlite teod 17:2, 3.) Käsitleme kolme olukorda.

8., 9. a) Milline on üks moodus arutleda inimesega, kes usub, et Jeesus on Jumalaga võrdne? b) Millised teised arutluskäigud on olnud sulle selle teema puhul abiks?

 ⁸ 1. olukord: sa kohtad teenistuses kedagi, kes usub, et Jeesus on Jumalaga võrdne. Milliseid piiblikohti oleks hea selle teema üle arutlemisel kasutada? Võiksid paluda inimesel lugeda näiteks teksti Johannese 6:38, kus on Jeesuse sõnad: „Ma ei ole tulnud taevast alla täitma mitte oma tahet, vaid selle tahet, kes mu on saatnud.” Pärast piiblisalmi lugemist võid küsida: „Kui Jeesus ise on Jumal, siis kes saatis ta taevast alla? Kas see isik ei peaks olema suurem kui Jeesus? Eks ole läkitaja ikka suurem kui läkitatu?”

⁹ Samuti võiksid lugeda ette kirjakoha Filiplastele 2:9, kus apostel Paulus kirjeldab, mida tegi Jumal pärast seda, kui ta oli Jeesuse surnuist üles äratanud. Selles kirjakohas öeldakse, et Jumal ülendas Jeesuse „kõrgemale positsioonile ja andis lahkelt talle nime, mis on üle kõigi teiste nimede”. Selle teksti üle arutledes võiksid vestluskaaslaselt küsida: „Kui Jeesus oleks enne surma olnud Jumalaga võrdne ja Jumal oleks ta pärast ülesäratamist kõrgemale positsioonile ülendanud, siis kas poleks see seadnud Jeesuse Jumalast kõrgemale? Kuid kas keegi saaks Jumalast kõrgem olla?” Kui inimene, kellega sa vestled, peab lugu Jumala Sõnast ja on siira südamega, võib selline arutluskäik panna teda antud teemat põhjalikumalt uurima (Ap. t. 17:11).

10. a) Kuidas arutleda kellegagi, kes usub, et tuline põrgu on olemas? b) Mil viisil oled sina inimestega põrgutule õpetuse üle arutlenud?

¹⁰ 2. olukord: sinu vestluskaaslaseks on sügavalt usklik inimene, kes usub, et halbu inimesi piinatakse igavesti põrgutules. Tema uskumuse taga võib olla soov, et halvad inimesed saaksid oma tegude eest karistuse. Kuidas arutleda kellegagi, kes nii tunneb? Esiteks võiksid talle kinnitada, et kurjad saavad teenitud karistuse (2. Tess. 1:9). Seejärel võid lugeda kirjakoha 1. Moosese 2:16, 17, mis näitab, et patu palk on surm. Oleks hea selgitada, et Aadama patustamise tõttu sünnivad kõik inimesed patustena (Rooml. 5:12). Ent on tark juhtida tähelepanu ka sellele, et Jumal ei rääkinud selles tekstis sõnagi kellegi karistamisest põrgutules. Siis võiksid küsida: „Kui Aadamat ja Eevat oleks üleastumise korral oodanud ees põrgupiinad, kas poleks siis olnud õiglane neid ette hoiatada?” Seejärel on sobiv  lugeda kirjakoht 1. Moosese 3:19, kus on kirjas kohtuotsus pärast pattulangemist, kuid kus ei räägita midagi tulisest põrgust. Aadamale öeldi hoopis, et ta saab jälle põrmuks. Võid küsida: „Kas Jumalast oleks olnud õiglane Aadamale öelda, et see saab jälle põrmuks, kui tema tegelik kavatsus oleks olnud heita ta hoopis põrgutulle?” Kui su vestluskaaslane on eelarvamusteta, võivad sellised küsimused panna teda oma tõekspidamisi ausalt kaaluma.

11. a) Milline on üks moodus arutleda kellegagi, kes usub, et kõik head inimesed lähevad taevasse? b) Mil viisil oled sina inimestega sel teemal arutlenud?

¹¹ 3. olukord: sa kohtad kuulutustööl kedagi, kes usub, et kõik head inimesed lähevad taevasse. Selline uskumus võib mõjutada seda, mil viisil inimene Piiblit tõlgendab. Oletame, et vaatad koos temaga teksti Ilmutuse 21:4. (Loe.) Ta ehk järeldab, et selles salmis kirjeldatud õnnistused käivad elu kohta taevas. Mida sel juhul teha? Selle asemel et lugeda tõestuseks muid piiblikohti, võiksid juhtida tähelepanu ühele detailile sellessamas tekstis. Seal öeldakse, et „surma ei ole enam”. Võid inimeselt küsida, kas ta on nõus, et kui millegi kohta öeldakse, et seda pole enam, siis võib järeldada, et varem oli see olemas. Tõenäoliselt ta nõustub sinuga. Siis aga võiksid tuua välja, et taevas pole surma kunagi olnud, et ainult siin maa peal inimesed surevad. Seega on loogiline järeldada, et tekstis Ilmutuse 21:4 kirjeldatakse tulevasi õnnistusi maa peal (Laul 37:29).

12. Miks tõi Jeesus õpetades näiteid?

¹² Lisaks küsimustele kasutas Jeesus kuulutustööl ka näiteid. (Loe Matteuse 13:34, 35.) Tema näited aitasid tuua välja seda, mis oli ta kuulajate südames (Matt. 13:10—15). Samuti tegid näited Jeesuse õpetuse köitvaks ja meeldejäävaks. Kuidas saame meie õpetades näiteid kasutada?

13. Millise näite saab tuua selle kohta, et Jumal on Jeesusest kõrgem?

¹³ Sageli on kõige tõhusamad lihtsad näited. Oletame, et sul on tarvis kellelegi selgitada, et Jumal on Jeesusest kõrgem. Sa võid mainida, et Jumal ja Jeesus tõid mõlemad omavaheliste suhete kirjeldamisel näiteks peresidemed. Jumal rääkis Jeesusest kui oma pojast ja Jeesus rääkis Jumalast kui oma isast (Luuka 3:21, 22; Joh. 14:28). Järgmiseks võiksid inimeselt küsida: „Kui te tahaksite mulle selgeks teha, et kaks inimest on võrdsed, siis millist sugulussuhet te näitena kasutaksite?” Ehk vastab ta, et sobiv näide oleks vennad või isegi kaksikud. Kui ta midagi sellist vastab, võid öelda, et see kõlab tõesti loogiliselt. Seepeale oleks hea küsida: „Kui juba meie tulime kergesti sellise näite peale, siis kas nii meisterlik õpetaja nagu Jeesus poleks võinud tuua sama võrdlust? Tema aga ütles, et Jumal on ta isa. Sellega andis ta mõista, et Jumal on temast vanem ja autoriteetsem.”

14. Milline näide aitab mõista, kui ebaloogiline oleks see, et Jumal kasutaks Saatanat inimeste piinamiseks põrgutules?

¹⁴ Mõtle teisele näitele. Mõned inimesed usuvad, et Saatan on põrguvürst. Hea näide võib aga aidata paljudel, eriti lapsevanematel, mõista, kui ebaloogiline oleks see, et Jumal laseks Kuradil inimesi põrgutules piinata. Sa võiksid öelda: „Kujutage ette, et teie laps muutub mässumeelseks ja hakkab väga halvasti käituma. Mida te ette võtaksite?” Ilmselt vastab lapsevanem, et ta püüaks lapsele  aru pähe panna. Ta prooviks teda korduvalt aidata, et laps lõpetaks halvasti käitumise (Efesl. 6:4). Edasi oleks hea küsida, mida ta teeks, kui laps kõigist ta püüetest hoolimata end ei muudaks. Enamik vanemaid ilmselt vastaks, et nad peaksid lõpuks oma last karistama. Sellisel juhul võid esitada küsimuse: „Aga mis siis, kui saaksite teada, et keegi pahatahtlik inimene ahvatles teie last nii mässumeelselt käituma?” Kahtlemata saaks iga lapsevanem süüdlase peale vihaseks. Siis aga on sobiv võtta näide kokku küsimusega: „Kui te teaksite, et keegi pahatahtlik inimene on teie last mõjutanud, kas te siis pöörduksite sama isiku poole ja paluksite temal teie last karistada?” Loomulikult mitte. On selge, et ka Jumal ei kasutaks Saatanat, et karistada inimesi, keda Saatan ise on eksiteele viinud.

15., 16. a) Miks me ei arva, et kõik, kellele head sõnumit kuulutatakse, võtavad selle vastu? b) Kas me peame olema eriliselt andekad, olemaks tõhusad kuulutajad? Selgita. (Vaata ka kasti „ Tööriist, mis aitab hästi vastata”.)

¹⁵ Me mõistame, et mitte kõik, kellele me kuulutame sõnumit Jumala valitsusest, ei võta seda vastu (Matt. 10:11—14). See lihtsalt on nii, isegi kui me esitame parimaid küsimusi, kasutame kõige loogilisemaid arutluskäike ja toome kõige tabavamaid näiteid. Võtsid ju Jeesusegi õpetuse vastu vaid vähesed, kuigi ta oli parim õpetaja, kes eales maa peal on elanud (Joh. 6:66; 7:45—48).

¹⁶ Isegi kui sa tunned, et sul pole erilisi andeid, on sul ikkagi võimalik olla tõhus kuulutaja. (Loe Apostlite teod 4:13.) Jumala Sõna kinnitab, et „kõik need, kellel . . . [on] igavese elu suhtes õige südamehoiak”, võtavad hea sõnumi vastu (Ap. t. 13:48). Niisiis arenda ja säilita tasakaalukat suhtumist nii endasse kui ka neisse, kellele sa seda sõnumit räägid. Tegutse Jumalalt saadava väljaõppe järgi nii hästi kui suudad, olles kindel, et see toob kasu sulle ja neile, kes sind kuulda võtavad (1. Tim. 4:16). Jehoova aitab näha, kuidas meil tuleks „igaühele vastata”. Järgmiseks vaatame, kuidas aitab teenistuses edukas olla see, kui järgida põhimõtet, mida on sageli nimetatud kuldseks reegliks.