Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mutudi mua “kuandamuna muntu yonso”

Mutudi mua “kuandamuna muntu yonso”

‘Mêyi enu ikale misangu yonso masheme, bua numanye munudi ne bua kuandamuna muntu yonso.’​—KOLOS. 4:6.

1, 2. a) Londa bualu budi buleja mushinga wa diela nkonko misungula bimpe. (Tangila tshimfuanyi.) b) Bua tshinyi katuena ne bua kutshina bua biena-bualu bidi bu bikole?

KUKADI bidimu ndambu, muanetu wa bakaji kampanda uvua uyukila malu a mu Bible ne bayende uvua kayi Ntemu. Kumpala, bayende uvua muena mu tshitendelelu kansanga tshia mu bukua buena Kristo. Pavuabu bayukila, bayende wakamuambila ne: uvua witabuja Busatu bunsantu. Pakamona muanetu wa bakaji ne: bayende uvua mua kuikala kayi mumvue tshidi menemene dilongesha dia Busatu bunsantu, wakamuebeja ne budimu buonso ne: “Udi witaba ne: Nzambi udi Nzambi, ne Yezu udi Nzambi kabidi ne: nyuma muimpe udi Nzambi, kabena Nzambi isatu to kadi badi Nzambi umue anyi?” Bayende wakakema ne kumuambilaye ne: “Tòo, tshitu ngitaba nanku to.” Bakayukila bimpe malu adi atangila bumuntu bua Nzambi.

2 Muyuki eu udi uleja mushinga udi nawu nkonko misungula bimpe ne miela ne budimu. Udi kabidi uleja bualu bua mushinga ebu: Katuena ne bua kutshina padi bantu bajula biena-bualu bikole bu mudi: Busatu bunsantu, iferno wa kapia anyi dikalaku dia Nzambi. Tuetu tueyemena Yehowa ne malongesha adiye utupesha, netuikale misangu yonso tufila mandamuna mimpe adi mua kulenga mioyo ya badi batuteleja. (Kolos. 4:6) Tumonayi mpindieu mutu bamanyishi bapiluke bapita ne biena-bualu bia mushindu eu. Netumone mutudi mua 1) kuela nkonko idi ikoka ntema ya muntu, 2) kuelesha muntu meji bilondeshile tshidi Bible wamba ne 3) kufila bilejilu bua muntu itabe bitudi tuamba.

ELA BANTU NKONKO IDI IBASAKA BUA BALEJE MMUENENU WABU

3, 4. Bua tshinyi mbimpe kuela nkonko yatuambuluisha bua kumanya tshidi muntu witabuja? Fila tshilejilu.

3 Nkonko idi mua kutuambuluisha bua kumanya tshidi muntu witaba. Bua tshinyi kuela nkonko? Nsumuinu 18:13 udi wamba ne: ‘Biakudimuna muntu dîyi kayi muanji kuteleja matshi diambedi, bualu ebu budi bulua bupote ne bundu kudiye.’ Bushuwa kumpala kua kufila mvese bua bualu kampanda, mbimpe tudienzeje bua kuanji kumanya tshidi muntu witaba menemene. Tshianana, tudi mua kujimija dîba dia bungi tubenga lungenyi kampanda ludiye pende kayi witaba.​—1 Kol. 9:26.

4 Tufuanyikije ne: tudi tuyukila ne muntu bua iferno. Ki mmuntu yonso utu witaba ne: iferno mmuaba mulelela utu kapia kuosha bantu to. Ba bungi badi bamba ne: iferno nsombelu kampanda udi muntu udiumvua kule ne Nzambi. Nunku tudi mua kuamba tshilejilu ne: “Bu mudi bantu ne mmuenenu mishilangane pa tshilumbu tshia iferno, udiku mua kungambila tshiudi wewe wela meji anyi?” Panyima pa tuetu bamane kumvua diandamuna dia muntu, nebitupeteshe mushindu wa kumuambuluisha bua kumvua tshidi Bible wamba pa bualu abu.

5. Mmunyi mudi nkonko mua kutuambuluisha bua kumanya tshidi muntu witabila bualu kampanda?

5 Nkonko miela ne budimu idi kabidi mua kutuambuluisha bua kumanya bua tshinyi udi witaba bualu kampanda. Tshilejilu, netuenze tshinyi bikala muntu utudi bapete mu buambi utuambila ne: katu witabuja Nzambi? Tudi mua kudiambila lukasa ne: muntu au utu witaba bitu bantu bamba bu mudi dilongesha dia ne: bintu mbidienze. (Mus. 10:4) Kadi bamue bantu kabena bitabuja Nzambi to, bualu badi bamona mudi bantu bakenga bikole anyi buobu bine badi bakenga bikole. Badi mua kumona bikole bua kuitaba ne: Mufuki wa dinanga udiku eku buobu bakenga. Bikala muntu wamba ne: Nzambi kenaku, tudi mua kumuebeja ne: “Ke muutu misangu yonso wela meji anyi?” Yeye muambe ne: tòo, tudi mua kumuebeja bikala bualu kampanda bumufikisha ku diamba ne: Nzambi kenaku. Diandamuna diende didi mua kutupesha mushindu muimpe wa kumuambuluisha mu nyuma.​—Bala Nsumuinu 20:5.

6. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza tuetu bamane kuela muntu lukonko?

6 Panyima pa lukonko, mbimpe tuteleje diandamuna dia muntu, tumanye mudiye udiumvua. Tshilejilu, muntu udi mua kutuambila ne: lutatu kampanda luvua lumukuate ke luakamufikisha ku dibenga lungenyi lua ne: kudi Mufuki wa dinanga. Kumpala kua tuetu kufila tshijadiki tshia ne: Nzambi udiku, mbimpe tuanji kuenza bu tudi baditue ku tshia muntu ne tumuleje ne: ki mbibi bua tuetu kudiebeja bua tshinyi tudi tukenga to. (Hab. 1:2, 3) Lutulu luetu ne dinanga ditudi tumuleja bidi mua kumusaka bua kuanyisha bua kulonga malu a bungi. *

KUELESHA MUNTU MEJI PA TSHIDI BIBLE WAMBA

Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua tuetu kuyisha bimpe? (Tangila tshikoso tshia 7)

7. Kuyisha bimpe mu buambi kudi kulomba tshinyi?

7 Tumonayi mpindieu mutudi mua kuelesha muntu meji bua tshidi Bible wamba. Bible ke tshietu tshiamu tshia mudimu tshia kumpala bua mudimu wa buambi. Udi utuambuluisha bua ‘kuikala bakumbane menemene, bikale ne bionso bidi bikengedibua bua mudimu wonso muimpe.’ (2 Tim. 3:16, 17) Kuyisha bimpe kakuena kumvuija kufila mvese ya bungi to, kadi kudi kumvuija kuelesha muntu meji ne kumvuija itudi tubala. (Bala Bienzedi 17:2, 3.) Bua kumvua bimpe, tumonayi malu asatu adi alonda aa.

8, 9. a) Mmushindu kayi utudi mua kuela meji ne muntu udi wamba ne: Yezu ke Nzambi? b) Mmushindu kayi mukuabu uudi wewe umona muimpe bua kujikija tshilumbu etshi?

8 Bualu bua kumpala: Tudi mu buambi, tudi tupeta muntu wamba ne: Yezu ke Nzambi. Mmvese kayi itudi mua kufila bua kuelesha muntu meji pa tshilumbu etshi? Tudi mua kumulomba bua kubala Yone 6:38, mudi Yezu wamba ne: “Tshiena mufume mu diulu bua kuenza disua dianyi, kadi mbua kuenza disua dia udi muntume.” Panyima pa tuetu babale mvese au tudi mua kuebeja muntu eu ne: “Bikala Yezu ke Nzambi, nnganyi uvua mumutume pa buloba? Kabiena mua kuikala ne: muntu udi mutume Yezu mmumupite anyi? Bualu muntu udi utuma mmupite udiye utuma.”

9 Anu bua tshilumbu tshimue tshimue atshi tudi mua kubala Filipoyi 2:9, mudi mupostolo Paulo uleja tshivua Nzambi muenze panyima pa Yezu mumane kufua ne mubike ku lufu. Mvese eu udi wamba ne: “Nzambi wakamubandisha kuulu kule, kumupeshaye ne bulenga buonso dîna didi ku mutu kua dîna dikuabu dionso.” Bua kuambuluisha muntu bua kuela meji pa mvese, tudi mua kumuebeja ne: “Bikala Yezu uvua Nzambi kumpala kua kufuaye, ne pashishe Nzambi kumubandisha kuulu kule, abi kabienaku biumvuija ne: Yezu wakalua ku mutu kua Nzambi anyi? Kadi, mmunyi mudi muntu mua kulua ku mutu kua Nzambi?” Bikala muntu unemeka Dîyi dia Nzambi ne muikale ne lumvu, ngelelu wa meji wa mushindu eu udi mua kumusaka bua kukonkonona tshilumbu etshi mukuabu musangu.​—Bien. 17:11.

10. a) Mmunyi mutudi mua kuelesha muntu udi witaba dilongesha dia iferno wa kapia meji? b) Mmushindu kayi mukuabu muimpe uudi wewe mua kuelesha muntu meji pa tshilumbu tshia iferno?

10 Bualu buibidi: Muntu kampanda udi munange tshitendelelu tshiende bikole udi umona bikole bua kuitaba ne: bantu babi kabatu baya mu iferno to. Udi mua kuikala ubenga bualu ebu bualu mmusue kumona bakengesha bantu babi bua malu abu mabi. Mmunyi mutudi mua kuelesha muntu wa mushindu eu meji? Tshia kumpala, tumujadikile ne: nebanyoke bantu babi. (2 Tes. 1:9) Pashishe tudi mua kubala nende Genese 2:16, 17 udi uleja ne: tshibawu tshia bubi ndufu. Tudi mua kumumvuija ne: pavua Adama muenze bubi, wakasambulujila bantu bonso bubi ebu. (Lomo 5:12) Kadi tudi mua kumuleja ne: Nzambi kena wamba ne: neanyoke bantu babi mu iferno wa kapia to. Pashishe tudi mua kumuebeja ne: “Bikala Nzambi uvua ne bua kunyoka Adama ne Eva mu Iferno wa kapia, kabivuaku bimpe bu yeye mubambile dinyoka adi anyi?” Pashishe tudi mua kubala Genese 3:19, mudibu baleje milawu ivua Nzambi mubele panyima pa bubi buabu, kadi kavua muambe ne: bavua ne bua kuya mu iferno wa kapia to. Kadi Nzambi uvua muambile Adama ne: neapingane ku lupuishi. Tudi mua kumuebeja ne: “Bivua mua kuikala bimpe bua kuambila Adama ne: uvua ne bua kupingana ku buloba pende eku muikale uya mu iferno wa kapia anyi?” Bikala muntu muikale ne lumvu, nkonko ya mushindu eu idi mua kumuambuluisha bua kuela meji bikole pa bualu ebu.

11. a) Mmushindu kayi uudi mua kuela meji ne muntu udi wamba ne: bantu bonso nebaye mu diulu? b) Leja mushindu mukuabu uudi wewe umona muimpe bua kupita ne tshilumbu tshia kuya mu diulu.

11 Bualu buisatu: Tudi mu buambi, tudi tupeta muntu udi wamba ne: bantu bimpe bonso nebaye mu diulu. Kuitaba bualu bua mushindu eu kudi mua kunyanga kabidi mushindu udiye umvuija Bible. Tshilejilu, tuambabi ne: tudi tubala ne muntu Buakabuluibua 21:4. (Bala.) Muntu udi mua kuamba ne: masanka adibu bambe mu mvese eu adi atangila nsombelu udi nende bantu badi mu diulu. Mmunyi mutudi mua kumueleshisha meji? Pamutu pa kumupesha mvese mikuabu, tudi mua kuimanyina pa bualu kampanda busunguluke budi mu mvese eu. Tshilejilu badi bambamu ne: “Lufu kaluakuikalaku kabidi.” Tudi mua kumuebeja bikalaye witaba ne: padibu bamba ne: tshintu kampanda katshiakuikalaku kabidi mmumue ne: tshikavuaku kumpala. Kakuyi mpata neambe ne: mmuomu. Pashishe tudi mua kumuambila ne: bantu badi mu diulu kabatu bafua to anu badi pa buloba. Mbiumvuike ne: Buakabuluibua 21:4 udi wakula bua masanka ikala nawu bantu pa buloba apa.​—Mus. 37:29.

FILA BILEJILU BUA MUNTU KUITABA

12. Bua tshinyi Yezu uvua ufila bilejilu?

12 Pa kumbusha nkonko, Yezu uvua ufila bilejilu pavuaye uyisha. (Bala Matayi 13:34, 35.) Bilejilu bia Yezu bivua bisaka bantu bavua babiumvua bua kuakula. (Mat. 13:10-15) Bivua kabidi bienza bua ne: dilongesha dia Yezu dikale dimpe ne bantu bikale badivuluka. Mmunyi mutudi petu mua kufila bilejilu patudi tuyisha?

13. Mmunyi mutudi mua kufila tshilejilu tshidi tshileja ne: Nzambi mmupite Yezu?

13 Misangu ya bungi mbimpe kufila bilejilu bipepele. Tshilejilu, patudi tumvuija muntu ne: Nzambi mmupite Yezu, bumue tudi mua kuenza mudimu ne tshilejilu tshidi tshilonda etshi. Tudi mua kuleja ne: Nzambi ne Yezu bavua bakuate mudimu ne dîku pavuabu bakula bua malanda abu. Nzambi wakamba muvua Yezu muikale Muanende, ne Yezu wakamba muvua Nzambi muikale Tatuende. (Luka 3:21, 22; Yone 14:28) Pashishe, tudi mua kumuebeja ne: “Wewe musue kundongesha ne: bantu babidi badi mumue udi mua kuenza mudimu ne malanda kayi a mu dîku bua kungumvuija tshilumbu etshi?” Muntu udi mua kuakula bua bana ba muntu anyi nansha bua mapasa. Yeye muambe nanku, tudi mua kumuambila mudi tshilejilu atshi tshimpe menemene. Pashishe tudi mua kumuebeja ne: “Bu mutudi bitabe nebe tshilejilu etshi ne lukasa, Yezu Mulongeshi munene, kavuaku mua kutshifila bua kumvuija ne: bavua mumue anyi? Kadi wakamba ne: Nzambi uvua Tatuende. Yezu wakakula bua Nzambi bu muntu mukole kudiye ne uvua ne bukole bupite buende.”

14. Fila tshilejilu tshidi tshileja ne: Nzambi ki mmupeshe Diabolo bukokeshi bua kunyoka bantu mu iferno wa kapia.

14 Tumone bualu bukuabu. Bamue badi bitaba ne: Satana ke udibu bapeshe bukokeshi bua iferno wa kapia. Kufila tshilejilu kudi mua kuambuluisha muledi bua kumona ne: kabiena biumvuika bua Nzambi kupesha Satana bukokeshi bua kunyoka bantu mu iferno to. Tudi mua kuamba ne: “Elabi meji ne: muanebe mmulue ntomboji ne udi wenza malu mabi a bungi. Newenze tshinyi?” Pamuapa muledi udi mua kuamba ne: neamubele. Udi mua kudienzeja bua kumuambuluisha misangu ya bungi bua kulekelaye malu ende mabi. (Nsu. 22:15) Dîba adi tudi mua kuebeja muledi ne: neenze tshinyi bikala muana kayi mushintuluke nansha mudiye mudienzeje bua kumuambuluisha. Baledi ba bungi nebambe ne: pa kumbusha dinyoka kakuena tshikuabu tshia kuenza to. Pashishe tudi mua kumuebeja ne: “Kadi newenze tshinyi wewe mumvue ne: muntu kampanda mubi ke udi usaka muanebe bua kuluaye ntomboji?” Kakuyi mpata muledi neafikile muntu wa mushindu au munda. Ku ndekelu kua tshilejilu, udi mua kuebeja muledi au ne: “Paudi umanya ne: muntu kampanda mubi ke udi usaka muanebe ku dienza malu au, udiku mua kuambila muntu au bua akunyokele muanebe anyi?” Kakuyi mpata neandamune ne: tòo. Mbiumvuike patoke ne: Nzambi kena mua kuenza mudimu ne Satana bua kunyoka bantu badiye yeye muine usaka bua kuenza malu mabi to.

IKALA NE NKATSHINKATSHI

15, 16. a) Bua tshinyi katuena ne bua kutekemena bua muntu yonso utudi tuyisha itabe mukenji wa Bukalenge? b) Bidi bikengela tuikale ne bipedi bia pa buabi bua tuetu kuyisha bimpe anyi? Umvuija. (Tangila kabidi kazubu ka ne: “ Tshiena-bualu tshidi tshituambuluisha bua kuandamuna nkonko.”)

15 Tumanye ne: ki mmuntu yonso utudi tuyisha witaba mukenji wa Bukalenge to. (Mat. 10:11-14) Bidi mua kuenzeka nanku nansha tuetu bele nkonko mimpe, bamueleshishe meji bimpe anyi mene bamupeshe bilejilu bimpe. Nansha bua Yezu, bantu bakese ke bakamuitaba, pende uvua Mulongeshi munene wa katshia ne katshia.​—Yone 6:66; 7:45-48.

16 Ku lukuabu luseke, nansha tuetu tumvua ne: katuena bakumbane menemene, tudi mua kuenza mudimu wetu wa buambi bimpe. (Bala Bienzedi 4:13.) Dîyi dia Nzambi didi ditujadikila ne: ‘Bantu bonso badi badiakaje bua kupeta muoyo wa tshiendelele,’ nebitabe lumu luimpe. (Bien. 13:48) Nunku, tuikalayi ne nkatshinkatshi bua bantu batudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne buetu tuetu. Tudiku mua kuanyisha mushindu udi Yehowa utulongesha bashindike ne: nebituambuluishe tuetu bonso ne aba badi batuteleja. (1 Tim. 4:16) Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kumona mushindu wa “kuandamuna muntu yonso.” Anu bu mutuabimona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, mushindu muimpe wa tuetu kupatula bipeta bimpe mu mudimu wetu wa buambi, nkulonda tshidibu babikila ne: Mubelu munene.

^ tshik. 6 Tangila tshiena-bualu tshia ne: “Kudiku mushindu wa kuitabuja mufuki anyi?” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1/10/2009.