Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jehoova on korra Jumal

Jehoova on korra Jumal

„Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal.” (1. KOR. 14:33)

1., 2. a) Kes oli Jumala esimene loodu ja millise töö Jehoova talle andis? b) Mis näitab, et inglid tegutsevad organiseeritult?

JEHOOVA, universumi looja, teeb kõike organiseeritult. Tema esimene loodu oli ta ainusündinud vaimpoeg, keda nimetatakse Sõnaks, sest ta on Jumala peamine eesträäkija. Sõna on teeninud Jehoovat igiaegadest, kuna Piibel ütleb: „Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures.” Samuti öeldakse seal: „Kõik on tulnud olemasollu tema [Sõna] kaudu ja ilma temata ei ole tulnud olemasollu mitte midagi.” Natuke rohkem kui 2000 aastat tagasi saatis Jumal Sõna maa peale, kus too täitis ustavalt Isa tahet täiusliku inimese Jeesus Kristusena (Joh. 1:1—3, 14).

2 Enne inimeseks saamist teenis Jumala poeg ustavalt „kui meistrimees” (Õpet. 8:30, UM). Tema kaudu tõi Jehoova taevas olemasollu miljoneid teisi vaimolendeid (Kol. 1:16). Nende inglite kohta öeldakse: „Tuhat korda tuhat teenisid teda [Jehoovat], kümme tuhat korda kümme tuhat seisid tema ees!” (Taan. 7:10). Jumala loendamatutele vaimpoegadele viidatakse Piiblis kui Jehoova hästi organiseeritud sõjaväele (Laul 103:21).

3. Kui palju on tähti ja planeete ning milline kord nende seas valitseb?

3 Mida öelda materiaalse loodu, näiteks arvutute tähtede  ja planeetide kohta? Texase ajaleht Houston Chronicle andis teada, et ühe hiljutise uuringu kohaselt on tähti „300 sekstiljonit, mis tähendab, et neid on kolm korda rohkem, kui teadlased seni arvasid”. Aruanne lisab: „See on arv, milles 3-le järgneb 23 nulli. Teisisõnu, 3 triljonit korrutatuna 100 miljardiga.” Tähed kuuluvad galaktikatesse, millest igaühes on miljardeid või isegi triljoneid tähti ja veel palju planeete. Enamik galaktikaid on koondatud parvedesse, mis omakorda moodustavad superparvesid.

4. Miks on loogiline järeldada, et Jumal juhib oma maiseid teenijaid kindla korra järgi?

4 Ustavad vaimolendid taevas ja õigupoolest kogu universum on suurepäraselt organiseeritud (Jes. 40:26). Seega on loogiline järeldada, et Jehoova juhib ka oma maiseid teenijaid korra järgi. Ta soovib, et nad oleksid hästi organiseeritud, ning see on ülioluline, sest neil on teha palju tähtsat tööd. Ustavate jumalateenijate elukäik nii minevikus kui ka tänapäeval näitab selgelt, et Jumal on neid toetanud ja et ta „ei ole korratuse, vaid rahu Jumal”. (Loe 1. Korintlastele 14:33, 40.)

JUMAL ORGANISEERIS OMA TEENIJATE TEGEVUST MUISTSETEL AEGADEL

5. Mis segas ajutiselt Jumala eesmärgi täitumist?

5 Kui Jehoova lõi esimesed inimesed, ütles ta neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moos. 1:28). Inimpere pidi järk-järgult kasvama, asustama kogu maa ja laiendama paradiisi üle terve planeedi. Ent Aadama ja Eeva sõnakuulmatus segas ajutiselt selle eesmärgi täitumist (1. Moos. 3:1—6). Mõne aja pärast „Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad”. Seetõttu oli maa „Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad”. Nii otsustaski ta hävitada kõik jumalakartmatud inimesed ülemaailmses veeuputuses (1. Moos. 6:5, 11—13, 17).

6., 7. a) Miks leidis Noa Jehoova silmis armu? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Mis sai kõigist Noa aja ustavusetutest inimestest?

6 Kuid „Noa leidis armu Jehoova silmis”, sest ta „oli üks õige mees, täiesti vaga oma rahvapõlve seas”. Kuna „Noa kõndis ühes Jumalaga”, andis Jehoova talle ülesande ehitada hiigelsuur laev (1. Moos. 6:8, 9, 14—16). Laev oli kavandatud nii, et inimesed ja loomad võiksid veeuputuse üle elada. Sõnakuulelik „Noa tegi kõik nõnda, nagu Jehoova teda käskis”: ta ehitas Jehoova juhendite järgi laeva koos perega valmis. Kui Noa pere ja loomad olid läinud laeva, sulges Jehoova ukse (1. Moos. 7:5, 16).

7 Aastal 2370 e.m.a hävitas Jehoova veeuputuses „kõik olendid, kes maa peal olid”, kuid hoidis elus talle ustava Noa ja tolle pere, kes olid laevas (1. Moos. 7:23). Kõik tänapäeval elavad inimesed pärinevad Noast, tema poegadest ja nende naistest. Ent kuna ustavusetud inimesed ei kuulanud „õigusekuulutajat Noad” ega olnud koos temaga laevas, nad hukkusid (2. Peetr. 2:5).

Hea organiseeritus aitas kaheksal inimesel elada üle veeuputuse (Vaata lõike 6, 7)

8. Mis tõendab, et Iisraeli rahvas oli hästi organiseeritud, kui Jumal andis neile korralduse minna tõotatud maale?

8 Rohkem kui kaheksa sajandit pärast veeuputust organiseeris Jehoova iisraellased ühtseks rahvaks. Hea organiseeritus  ilmnes igas nende eluvaldkonnas, eriti aga jumalateenimises. Näiteks, lisaks paljudele Iisraeli preestritele ja leviitidele, olid teenistuses ka naised, „kes teenisid korra järgi kogudusetelgi sissekäigu juures.” (2. Moos. 38:8, UM). Ent kui Jumal andis iisraellastele korralduse minna Kaananimaale, ei olnud nad talle kuulekad. Seepärast ütles ta neile: „Ükski teist ei pääse sellele maale, mille pärast ma oma käe olen vandudes üles tõstnud, et ma asustan teid sinna, peale Kaalebi, Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja!” Kaaleb ja Joosua olid ainsana andnud pärast tõotatud maal käimist olukorrast tõese ülevaate. (4. Moos. 14:30, 37, 38). Vastavalt Jehoova juhistele määras Mooses hiljem Joosua enda ametijärglaseks. (4. Moos. 27:18—23). Vahetult enne seda, kui Joosua pidi iisraellased Kaananimaale viima, ütles Jumal talle: „Eks ole mina sind käskinud: ole vahva ja tugev? Ära kohku ja ära karda, sest Jehoova, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!” (Joosua 1:9).

9. Kuidas suhtus Raahab Jehoovasse ja tolle rahvasse?

9 Jehoova oli tõepoolest Joosuaga kõikjal, kuhu see läks. Mõtle näiteks sellele, mis juhtus aastal 1473 e.m.a, kui iisraellased olid laagris Kaananimaa linna Jeeriko lähedal. Joosua saatis linna luurele kaks meest, kes kohtusid seal prostituut Raahabiga. Ta peitis nad oma maja katusele, et varjata neid meeste eest, kelle Jeeriko kuningas oli saatnud neid kinni võtma. Raahab ütles Iisraeli luurajatele: „Ma tean, et Jehoova on andnud selle maa teile . . . Sest me oleme kuulnud, kuidas Jehoova kuivatas teie eest Kõrkjamere vee . . . ja mida te tegite kahe emorlaste kuningaga.” Ta lisas: „Jehoova, teie Jumal, on Jumal ülal taevas ja all maa peal!” (Joosua 2:9—11). Kuna Raahab toetas Jehoova organiseeritud rahvast, hoolitses Jumal selle eest, et tema ja ta  pere jäeti ellu, kui iisraellased Jeeriko vallutasid (Joosua 6:25). Raahab näitas üles usku Jehoovasse, tundis tema vastu suurt aukartust ja pidas lugu tema rahvast.

TEGUS ORGANISATSIOON ESIMESEL SAJANDIL

10. Mida ütles Jeesus oma aja juudi usujuhtidele ja miks?

10 Joosua juhtimisel vallutasid iisraellased ühe linna teise järel ja võtsid Kaananimaa oma valdusse. Mis aga juhtus hiljem? Järgnenud sajanditel rikkusid iisraellased korduvalt Jumala seadusi. Kui Jeesus maa peale tuli, olid iisraellased Jehoovale ja tema prohvetitele nii sõnakuulmatuks muutunud, et ta nimetas Jeruusalemma linnaks, kes tapab prohveteid. (Loe Matteuse 23:37, 38.) Jumal heitis juudi usujuhid kõrvale, sest nad olid ustavusetud. Seepärast ütles Jeesus neile: „Jumala kuningriik võetakse teilt ära ja antakse rahvale, kes kannab selle vilja” (Matt. 21:43).

11., 12. a) Mis tõendab seda, et Jehoova hakkas esimesel sajandil juudi rahva asemel õnnistama üht uut organisatsiooni? b) Kellest koosnes see uus Jumala soosingus olev organisatsioon?

11 Esimesel sajandil hülgas Jehoova ustavusetu Iisraeli rahva. Ent see ei tähendanud, et tal poleks enam olnud maa peal ustavatest teenijatest koosnevat organisatsiooni. Jehoova õnnistas uut tegusat organisatsiooni, mis järgis Jeesus Kristust ja tema õpetusi. Sellele pandi algus 33. aasta nädalatepühal. Jeesuse 120 jüngrit olid kogunenud ühte paika Jeruusalemmas, kui „äkki kostis taevast mühin, nagu oleks kange tuul puhunud, ja see täitis kogu maja . . . Seejärel nägid nad otsekui tulekeeli, mis jagunesid laiali, ja neist igaühe peale laskus üks, ja nad kõik said täis püha vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nii nagu vaim andis neile võime rääkida.” (Ap. t. 2:1—4). See hämmastav sündmus oli vaieldamatuks tõendiks, et Jehoova toetas seda uut organisatsiooni, mis koosnes Kristuse jüngritest.

12 Sel erakordsel päeval said Jeesuse järelkäijateks veel „umbes kolm tuhat hinge”. Ja edaspidi „lisas Jehoova iga päev nende hulka neid, keda päästetakse” (Ap. t. 2:41, 47). Nende esimese sajandi kuulutajate töö oli nii tõhus, et „Jumala sõna aina kasvas, ja jüngrite arv Jeruusalemmas suurenes kiiresti”. Isegi „suur hulk preestreid sai kuulekaks usule” (Ap. t. 6:7). Paljud siirad inimesed võtsid vastu tõed, mida selle uue organisatsiooni liikmed kuulutasid. Aja möödudes tõendas Jehoova taas, et ta toetab kristlikku kogudust, kui hakkas sinna tooma ka „teistest rahvastest inimesi”. (Loe Apostlite teod 10:44, 45.)

13. Millise töö andis Jumal teha enda uuele organisatsioonile?

13 Polnud kahtlustki selles, millise töö oli Jumal Jeesuse järelkäijatele andnud. Jeesus ise oli jätnud neile eeskuju, hakates peagi pärast enda ristida laskmist kuulutama sõnumit taevasest valitsusest (Matt. 4:17). Ta õpetas oma jüngreid tegema sama tööd ja ütles neile: „[Te] olete . . . minu tunnistajad nii Jeruusalemmas kui ka kogu Judeas ja Samaarias ning kuni maa kõige kaugema paigani.” (Ap. t. 1:8). Kristuse varased järelkäijad said selgelt aru, mida neilt nõutakse. Näiteks Pisiidia Antiookias ütlesid Paulus ja Barnabas kartmatult juutidest vastastele: „Jumala sõna tuli rääkida esmalt teile. Aga  kuna teie selle eemale tõukate ega arva ennast väärivat igavest elu, siis vaata, me pöördume rahvaste poole. Jehoova ongi meil seda teha käskinud, öeldes: „Ma olen sind pannud rahvastele valguseks, et sa oleksid päästeks maa ääreni.”” (Ap. t. 13:14, 45—47). Alates esimesest sajandist on Jumala organisatsiooni maine osa rääkinud inimestele sellest, mida on Jumal inimkonna päästmiseks teinud.

PALJUD HUKKUVAD, KUID JUMALA TEENIJAD PÄÄSEVAD

14. Mis juhtus esimesel sajandil Jeruusalemmaga ja mida tegid sealsed kristlased?

14 Juudid rahvana ei võtnud head sõnumit vastu ja neid ootas ees raske hädaaeg, sest Jeesus oli oma jüngreid hoiatanud: „Kui te näete, et laagrisse asunud sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud, siis teadke, et selle laastamine on lähedale jõudnud. Siis need, kes on Judeas, põgenegu mägedele, ja need, kes on linnas sees, mingu välja, ja need, kes on maal, ärgu mingu linna” (Luuka 21:20, 21). Jeesuse ennustus täitus. Juutide mässu tõttu piirasid Cestius Galluse juhitud Rooma väed aastal 66 Jeruusalemma ümber. Sõjavägi aga tõmbus linna alt ootamatult tagasi, mis andis Jeesuse järelkäijatele võimaluse Jeruusalemmast ja Juudamaalt põgeneda. Ajaloolane Eusebios annab teada, et paljud neist põgenesid üle Jordani jõe Pella linna Perea provintsis. Aastal 70 naasis Rooma sõjavägi Tituse juhtimisel ning hävitas Jeruusalemma. Ustavad kristlased pääsesid eluga, kuna nad olid kuuletunud Jeesuse hoiatusele.

15. Hoolimata millest kristlus jõudsalt levis?

15 Hoolimata raskustest, tagakiusamisest ja muudest usuproovidest, mis Jeesuse järelkäijatele osaks said, levis kristlus esimesel sajandil jõudsalt (Ap. t. 11:19—21; 19:1, 19, 20). Algkristlaste usuline tegevus kandis head vilja, sest Jumal õnnistas neid (Õpet. 10:22).

16. Mida peab iga kristlane tegema, et tal oleks tugev vaimsus?

16 Iga kristlane pidi vaeva nägema, et hoida oma vaimsust tugevana. Ülitähtis oli uurida usinalt Pühakirja, käia korrapäraselt koguduse koosolekutel ja osaleda innukalt hea sõnumi kuulutustöös. Nagu ka meil praegu, aitasid sellised tegevused kristlasel tugevdada oma vaimsust ja olla ühtne Jehoova rahvaga. Tegevus kogudustes toimus kindla korra järgi. Koguduseliikmetele olid suureks toeks abivalmid ja töökad ülevaatajad ja teenistusabilised (Filipl. 1:1; 1. Peetr. 5:1—4). Milline rõõm võis veel olla see, kui kogudusi külastasid reisivad ülevaatajad, nagu näiteks Paulus! (Ap. t. 15:36, 40, 41). See, kuidas me tänapäeval Jumalat kummardame, sarnaneb paljuski esimese sajandi koguduse tegevusega. Me oleme väga tänulikud Jehoovale, et ta juhtis oma teenijaid kindla korra järgi siis ja teeb seda siiani! *

17. Millest räägib järgmine artikkel?

17 Käes on viimsed päevad ja Saatana maailma lõpp läheneb. Jehoova suure organisatsiooni maine osa liigub edasi üha suuremal kiirusel. Kas sina pead sellega sammu? Kas sa oled vaimselt edenenud? Järgmine artikkel räägib, kuidas seda teha.

^ lõik 16 Vaata artikleid „Kristlased kummardavad Jumalat vaimus ja tões” ja „Nad käivad tões”, ajakirjast Vahitorn, 15. juuli 2002. Põhjalikuma arutelu Jumala tänapäevase organisatsiooni maise osa kohta leiad brošüürist „Nad täidavad Jehoova tahet” või raamatust „Jehoova tunnistajad — Jumala kuningriigi kuulutajad” („Jehovah’s Witnesses — Proclaimers of God’s Kingdom”).