1. Miks kasvas Jehoova ja Jeesuse vahel armastus?

JEHOOVA poeg Jeesus Kristus ütles: „Ma armastan Isa” (Joh. 14:31). Samuti sõnas ta: „Isa on Pojasse kiindunud” (Joh. 5:20). Jeesuse sõnad ei peaks meid üllatama. Oli ta ju enne inimeseks saamist paljude ajastute vältel Jumala „kõrval kui meistrimees” (Õpet. 8:30, UM). Jehoova kõrval töötades õppis Jeesus oma isa läbi ja lõhki tundma. Tal oli lugematult palju põhjusi teda armastada. Tihe lävimine kasvatas nende vastastikust armastust.

2. a) Mis on armastus? b) Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

² Armastus on sügav kiindumus kellegi vastu. Taavet laulis: „Oo, Jehoova, mu jõud, sinusse olen ma kiindunud” (Laul 18:1, UM). Sedasama peaksime meie Jumala vastu tundma, sest ta on meisse kiindunud. Kui me Jehoovale kuuletume, võime olla kindlad tema armastuses. (Loe 5. Moosese 7:12, 13.) Kuid kas Jumalat on tõesti võimalik armastada, kui mõelda sellele, et me ei näe teda? Mida tähendab armastada Jehoovat? Miks meil tuleks teda armastada? Kuidas väljendada armastust Jumala vastu?

3., 4. Tänu millele on meil võimalik Jumalat armastada?

³ „Jumal on Vaim”, niisiis pole meil võimalik teda näha (Joh. 4:24).  Sellest hoolimata on meil võimalik teda armastada ja Piibel näitab, et meil tuleks oma armastust ka väljendada. Näiteks lausus Mooses iisraellastele: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest” (5. Moos. 6:5).

⁴ Tänu millele on meil võimalik Jumalat armastada? Jumal lõi meid vaimsete vajadustega ja võimega armastust väljendada. Juhul kui meie vaimsed vajadused on õigel viisil rahuldatud, kasvab meis armastus Jehoova vastu ja meil on põhjust olla õnnelikud. Jeesus sõnas: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et neil on vaimsed vajadused, sest neile kuulub taeva kuningriik” (Matt. 5:3). Ühes raamatus öeldakse seoses inimeste sisemise sooviga Jumalat kummardada: „Me peaksime tundma aukartust, hämmastust ja austust, nähes, kuidas inimesed otsivad kõikjal kõrgeimat olendit ja usuvad temasse.” („Man Does Not Stand Alone”, Cressy Morrison.)

5. Miks me võime olla kindlad, et Jumalat tõesti tasub otsida?

⁵ Ent kas Jumalat on üldse mõtet otsida? On küll, sest Jumal tahab, et me ta leiaksime. Paulus näitas seda selgelt, kui kuulutas inimestele, kes olid kogunenud Areopaagile. Sealt avanes vaade Parthenonile — templile, mis oli pühendatud muistse Ateena kaitsejumalannale Athenale. Kujuta ette, et sa oled kohal, kui Paulus räägib Jumalast, „kes on teinud maailma ja kõik, mis siin on”, ning selgitab, et Jumal „ei ela templites, mis on kätega tehtud”. Apostel lisab, et Jumal „on teinud ühest inimesest kõik rahvad, et need elaksid kogu maa pinnal, ning on seadnud määratud ajad ja kindlad piirid inimeste elupaikadele, et nad otsiksid Jumalat, kas või käsikaudu, ja tõesti leiaksid ta, ehkki ta ei ole tegelikult kaugel mitte ühestki meist” (Ap. t. 17:24—27). Jah, inimestel on võimalik Jumalat leida. Üle seitsme ja poole miljoni Jehoova tunnistaja on Jumala leidnud ning nad armastavad teda siiralt.

6. Milline oli Jeesuse sõnul „suurim ja esimene käsk”?

⁶ Armastus Jehoova vastu peaks lähtuma südamest. See ilmneb hästi Jeesuse sõnadest, kui üks variser temalt küsis: „Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?” Jeesus kostis: „„Sa pead armastama Jehoovat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega.” See on suurim ja esimene käsk” (Matt. 22:34—38).

7. Mida tähendab armastada Jumalat a) „kogu oma südamega”, b) „kogu oma hingega”, c) „kogu oma mõistusega”?

⁷ Mida Jeesus silmas pidas, kui ta ütles, et meil tuleb armastada Jumalat „kogu oma südamega”? Ta kõneles sellest, et Jehoovat tuleb armastada kogu oma piltliku südamega, mis mõjutab inimese soove, tundeid ja mõtteid. Samuti peaksime armastama teda „kogu oma hingega” ehk terve oma elu ja olemusega. Lisaks tuleb meil armastada Jumalat „kogu oma mõistusega” ehk võttes appi kogu oma mõtlemisvõime. Sellest nähtub, et meil on tarvis armastada Jehoovat jäägitult, ilma tingimusteta.

8. Mida meid ajendab tegema see, et armastame Jumalat kogu südame, hinge ja mõistusega?

⁸ Kui armastame Jumalat kogu südame, hinge ja mõistusega, tahame hoolega uurida tema Sõna, toetada kogu südamest tema eesmärkide täitumist ja kuulutada innukalt head sõnumit kuningriigist (Matt. 24:14; Rooml. 12:1, 2). Tõeline armastus Jehoova vastu aitab meil temaga aina lähedasemaks saada (Jaak. 4:8). Loomulikult pole siinkohal võimalik üles lugeda kõiki põhjuseid, miks Jumalat armastada. Ent pöörakem tähelepanu mõnele neist.

9. Mis tundeid tekitab sinus see, et Jehoova on meie Looja ja et ta hoolitseb meie eest?

⁹ Jehoova on meie Looja ja ta hoolitseb meie eest. „Tänu temale on meil elu ja me liigume ja oleme olemas,” ütles Paulus (Ap. t. 17:28). Jehoova on andnud meile koduks imelise maakera (Laul 115:16). Ta hoolitseb ka selle eest, et meil oleks olemas toit ja muu eluks hädavajalik. Seepärast võis Paulus öelda lüstralastele, kes kummardasid ebajumalaid, et „elav Jumal . . . pole siiski jätnud andmata endast tunnistust, tehes head, andes teile vihma taevast, viljarikkaid aegu ja külluslikult toitu ning täites teie südame rõõmuga” (Ap. t. 14:15—17). Kas pole see mitte küllaldane põhjus armastada meie vägevat Loojat, kes meie eest nii võrratult hoolt kannab? (Kog. 12:1.)

10. Mida sa tunned seoses Jumala tõotusega kõrvaldada patt ja surm?

¹⁰ Jumal kõrvaldab patu ja surma, mis inimesed Aadamalt pärisid. (Rooml. 5:12.) Piibel ütleb: „Jumal soovitab meile oma armastust sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused” (Rooml. 5:8). Meie süda täitub kahtlemata armastusega, kui mõtleme sellele, et Jehoova on teinud meile võimalikuks patud andeks saada. Ent seda tingimusel, et me oma patte kahetseme ja näitame üles usku Jeesuse lunastusohvrisse (Joh. 3:16).

11., 12. Kuidas on Jehoova meisse lootust sisendanud?

¹¹ Jehoova antud lootus täidab meid rõõmu ja rahuga. (Rooml. 15:13.) Jumalalt saadud lootus aitab meil usuproovides vastu pidada. Võitud kristlastele, kes jäävad surmani ustavaks, antakse „elupärg” ehk nad saavad auhinnaks taevase elu (Ilm. 2:10). Maise lootusega kristlastele, kes püsivad Jumalale laitmatud, saavad osaks igavesed õnnistused tõotatud paradiisis (Luuka 23:43). Mis tundeid see sinus tekitab? Kindlasti täitub meie süda rõõmu, rahu ja armastusega isiku vastu, kellelt lähtub „iga hea and ja iga täiuslik kingitus” (Jaak. 1:17).

¹² Jumal on andnud meile imelise ülestõusmislootuse. (Ap. t. 24:15.) Loomulikult põhjustab lähedase inimese surm meile suurt südamevalu, kuid tänu lootusele, et surnud äratatakse üles, ei kurvasta me „nii nagu teised, kel pole lootust” (1. Tess. 4:13). Kuna Jehoova armastab inimesi, igatseb ta surnud ellu tagasi tuua, eriti puudutab see talle ustavaid teenijaid, näiteks Iiobit (Iiob 14:15). Kas suudad ette kujutada, millised rõõmsad taaskohtumised pärast ülesäratamist aset leiavad? Kas pole nii, et meie süda pakatab armastusest meie taevase isa vastu, kes on andnud meile nii imelise ülestõusmislootuse?

13. Mis kinnitab meile, et Jumal tõesti hoolib meist?

¹³ Jehoova tõesti hoolib meist. (Loe Laul 34:7, 19, 20; 1. Peetruse 5:6, 7.) Me teame, et armastav Jumal on alati valmis oma ustavaid teenijaid aitama, seepärast tunneme end turvaliselt — me oleme justkui tema karjamaa kari (Laul 79:13). Tulevikus ilmneb Jumala armastus veel sellest, mida ta inimeste heaks Messia kuningriigi kaudu teeb. Siis vabastab tema valitud kuningas Jeesus Kristus maa vägivallast, rõhumisest ja kurjusest ning Jumalale sõnakuulelikku inimkonda õnnistatakse kestva rahu ja õitsenguga (Laul 72:7, 12—14, 16). Kas pole meil küllaga põhjust armastada kogu südame, hinge, jõu ja mõistusega Jumalat, kes meist nii väga hoolib? (Luuka 10:27.)

14. Millise suure au osaliseks on Jehoova lasknud meil saada?

¹⁴ Jehoova on lasknud meile osaks saada suure au olla tema tunnistajad. (Jes. 43:10—12.) Me armastame Jumalat ka  sellepärast, et ta on andnud meile võimaluse toetada tema ülemvõimu ja pakkuda inimestele tõelist lootust selles rahutus maailmas. Lisaks on meil põhjust rääkida usu ja täie veendumusega, sest me kuulutame head sõnumit, mis põhineb tõelise Jumala Sõnal, ning Jumala lootustandvad tõotused lähevad alati täide. (Loe Joosua 21:45; 23:14.) Muidugi võiks loetleda veel palju-palju põhjusi, miks Jehoova väärib meie armastust. Kuidas me aga saame väljendada oma armastust tema vastu?

15. Millist kasu toob Piibli uurimine ja sealt õpitu ellu rakendamine?

¹⁵ Uuri usinalt Jumala Sõna ja rakenda ellu selle põhimõtteid. Seda tehes näitame, et armastame Jehoovat ja tahame, et tema Sõna oleks valguseks me jalgteel (Laul 119:105). Raskuste korral võime ammutada jõudu järgmistest Jumala tõotustest: „Murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal” ning „Sinu heldus, Jehoova, toetas mind! Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu troostid rõõmustasid mu hinge” (Laul 51:19; 94:18, 19). Jehoova halastab nende peale, kes on vaevatud, ning ka Jeesus tunneb neile kaasa (Jes. 49:13; Matt. 15:32). Piiblit uurides saab meile selgeks, kui väga Jehoova meist hoolib, ning see muudab meie armastuse tema vastu veelgi tugevamaks.

16. Kuidas korrapärane palvetamine meie armastust Jumala vastu kasvatab?

¹⁶ Palu Jumalat korrapäraselt. Palvetamine lähendab meid Jumalaga (Laul 65:3). Nähes, kuidas ta meie palvetele vastab, kasvab meis armastus tema vastu. Näiteks võime näha, et ta ei lase meil sattuda suuremasse kiusatusse, kui suudame kanda (1. Kor. 10:13). Kui oleme millegipärast mures ja anume Jehoovalt abi, võime tunda võrreldamatut „Jumala rahu” (Filipl. 4:6, 7). Mõnikord võime teha vaikse palve, nagu Nehemja tegi, ja siis kogeda, kuidas Jumal sellele vastab (Neh. 2:1—6). Olles „püsivad palves”, märkame, et Jehoova vastab meie palvetele, ning nii kasvab meie armastus tema vastu ja tekib veendumus, et ta aitab  meid alati, kui meie usk proovile pannakse (Rooml. 12:12).

17. Kuidas me suhtume koosolekutel käimisse, kui armastame Jumalat?

¹⁷ Tee endale harjumuseks käia kristlikel koosolekutel ja kokkutulekutel. (Heebr. 10:24, 25.) Iisraellased said kokku soovist kuulata Jehoova mõtteid ja teda tundma õppida. Selle tegemine aitas neil Jumalat austada ja tema seadusi täita (5. Moos. 31:12). Kui me Jumalat tõesti armastame, pole tema tahte täitmine meile ealeski koormav. (Loe 1. Johannese 5:3.) Ärgem siis kunagi suhtugem koosolekutel käimisse kergekäeliselt. Kindlasti ei taha me lasta hääbuda armastusel, mis meil Jehoova vastu algul oli (Ilm. 2:4).

18. Mida meid ajendab tegema armastus Jumala vastu?

¹⁸ Jaga innukalt teistega „hea sõnumi tõde”. (Gal. 2:5.) Armastus Jumala vastu ajendab meid rääkima tõde Messia kuningriigist. Selle kuningriigi eesotsas on tema armas poeg, kes sõdib Harmagedoonis „tõe eest” (Laul 45:5; Ilm. 16:14, 16). On suur rõõm osaleda inimeste jüngriteks tegemise töös ning aidata neil saada teadmisi Jumala armastusest ja tema tõotatud uuest maailmast (Matt. 28:19, 20).

19. Miks peaksime olema tänulikud Jumala poolt ametisse seatud kogudusevanemate eest?

¹⁹ Näita, et oled tänulik Jumala poolt ametisse seatud kogudusevanemate eest. (Ap. t. 20:28.) Jehoova on pannud meie eest hoolitsema kogudusevanemad, kes tegutsevad alati meie parimates huvides. Kogudusevanemad on „otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal” (Jes. 32:1, 2). Mõtle, kui turvaliselt me tunneme end paigas, mis kaitseb meid tormituule, külma vihmavalingu või ka kõrvetava päikese eest! Need piiblisalmides kasutatud kõnekujundid aitavad meil mõista, et kogudusevanemad pakuvad meile vajalikku vaimset abi ja kosutust. Kui kuuletume neile, kes on meie seas eestvedajad, näitame, et hindame neid „ande inimeste kujul” ning et armastame Jumalat ja koguduse pead Kristust (Efesl. 4:8; 5:23; Heebr. 13:17).

20. Kui sa armastad Jumalat, siis mida panevad sind tegema kirjakoha Jaakobuse 1:22—25 sõnad?

²⁰ Kui sul on Jehoovaga head suhted, oled nagu need, „kes sõna järgi ka teevad, mitte ainult ei kuula”. (Loe Jaakobuse 1:22—25.) Sellistel inimestel on usk, mis paneb neid innukalt osalema kuulutustöös ja kristlikel koosolekutel. Armastusest Jehoova vastu soovid sa kuuletuda tema täiuslikele seadustele ja teed seda, mida ta sinult ootab (Laul 19:8—12).

21. Millega võib sinu südamesttulevaid palveid võrrelda?

²¹ Kuna sa armastad Jehoovat, soovid sa kahtlemata tema poole sageli südamlikes palvetes pöörduda. Taavet võis viidata igapäevasele suitsutusrohu põletamisele, mida Moosese seaduses nõuti, kui ta laulis: „Olgu mu palve suitsutusohvriks su [Jehoova] palge ees, ja mu käte tõstmine olgu õhtuseks roaohvriks!” (Laul 141:2; 2. Moos. 30:7, 8). Olgu sinugi alandlikud palved, siirad anumised ning südamlikud kiitus- ja tänusõnad Jumalale kui magusalõhnaline suitsutusrohi, mis sümboliseerib talle meelepäraseid palveid (Ilm. 5:8).

22. Mida me arutame järgmises artiklis?

²² Jeesus ütles, et meil tuleb armastada Jumalat ja oma ligimesi (Matt. 22:37—39). Kui jätkame arutelu selle omaduse üle, näed, et meie armastus Jehoova ja tema põhimõtete vastu aitab meil hästi läbi saada ka kaasinimestega ja nende vastu armastavad olla.