Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Yehowa mmumanye badi bende”

“Yehowa mmumanye badi bende”

“muntu yeye munange nzambi, muntu au mmumanyike kudiye.”​—1 KOL. 8:3.

1. Londa muyuki wa mu Bible udi uleja lungenyi lubi luvua bamue batendeledi ba Nzambi nalu. (Tangila tshimfuanyi.)

DIMUE dituku mu dinda, muakuidi munene Alona wakimana kumpala kua ntenta wa tshitendelelu muambule dilonga dia kuoshila musenga wa manananshi. Pabuipi nende pavua Kola ne bantu 250 bavua balambula pabu musenga wa manananshi kudi Yehowa. Yonso wa kudibu uvua ne diende dilonga dia kuoshila musenga wa manananshi. (Nom. 16:16-18) Paudi utangila, bantu bonso aba, bavua bamueneka bu batendeledi ba Yehowa ba lulamatu. Kadi bishilangane ne Alona, bantu bakuabu abu bavua bantomboji bena diambu bavua bajinga kuangata muaba wa buakuidi. (Nom. 16:1-11) Bavua badishima bela meji ne: Nzambi uvua mua kuitaba ntendelelu wabu. Kadi bualu buvuabu batekemene ebu buvua tshipendu kudi Yehowa, Nzambi udi umona mu mioyo ne uvua mua kumona lubombo luabu.​—Yel. 17:10.

2. Mose ukavua muambe tshinyi? Mêyi ende avuaku makumbane anyi?

2 Bivua bikumbane bua muvua Mose mudianjile kuamba dituku dimue kumpala kua bualu ebu ne: ‘Dinda Yehowa neatuleje bantu bende.’ (Nom. 16:5) Kakuyi mpata, Yehowa wakaleja dishilangana pankatshi pa batendeledi balelela ne ba dishima pavua ‘kapia kapatuke kudi Yehowa, kuoshe balume nkama ibidi ne makumi atanu bavua bafila musenga wa manananshi.’ (Nom. 16:35; 26:10) Yehowa wakasungila kabidi Alona bileja muvuaye mumuanyishe bua kuikala muakuidi mulelela ne mutendeledi mulelela wa Nzambi.​—Bala 1 Kolinto 8:3.

3. a) Nnsombelu kayi uvua mujuke mu matuku a mupostolo Paulo? b) Mmushindu kayi ukavua Yehowa mukose tshilumbu tshia bantomboji bidimu nkama ya bungi kumpala?

3 Nsombelu wa muomumue wakajuka bidimu bitue ku 1 500 pashishe, mmumue ne: mu matuku a mupostolo Paulo. Bamue bantu bavua badiamba muvuabu bena Kristo bakitaba malongesha a dishima; kadi bavua anu batungunuka ne kudisangisha ne tshisumbu. Bua dimona dia buntu, kakuvua mua kumueneka dishilangana pankatshi pa batontolodi abu ne bantu bakuabu mu tshisumbu to. Kadi butontolodi buabu buvua njiwu kudi bena Kristo ba lulamatu. Bantu bavua bu mbua ya ditu ivua midibuikile tshiseba tshia mikoko aba bakatuadija ‘kunyanga ditabuja dia bamue bantu.’ (2 Tim. 2:16-18) Kadi Yehowa kena umona bu bantu to, ne Paulo uvua mumanye bualu ebu ku mushindu uvua Nzambi mukose tshilumbu tshia Kola ne bena diende bavua bantomboji bidimu nkama ya bungi kumpala. Nunku, tukonkononayi mvese kampanda wa mushinga mu Mifundu ne tumone malongesha atudi mua kupeta.

“MEME YEHOWA TSHITU NGAKUDIMUKA”

4. Ntshinyi tshivua Paulo mujadike? Mmunyi muvuaye muleje Timote dishindika diende edi?

4 Paulo uvua mujadike ne: Yehowa uvua mua kumanya ntendelelu wa lubombo ne uvua kabidi mujadike ne: Yehowa uvua mua kumanya bantu badi bamutumikila. Paulo wakaleja muvuaye ne dishindika dikole mu mêyi avuaye musungule bua kufundila Timote ku bukole bua nyuma muimpe. Panyima pa yeye mumane kuleja muvua batontolodi bamane kunyanga bamue bena mu tshisumbu mu nyuma, wakafunda ne: “Nansha nanku, tshishimikidi tshikole tshia Nzambi ntshishale tshimane, tshikale ne tshimanyinu etshi: ‘Yehowa mmumanye badi bende,’ kabidi ne: ‘Muntu yonso udi utela dîna dia Yehowa, alekele malu adi kaayi makane.’”​—2 Tim. 2:18, 19.

5, 6. Paulo uvua usua kuamba tshinyi pakakulaye bua “tshishimikidi tshikole tshia Nzambi”? Mmunyi muvua mêyi aa mambuluishe Timote?

5 Mbualu kayi bua mushinga budi mu mêyi adi Paulo musungule bua kufunda mu mvese eu? Eu ke muaba umuepele udi Bible wakula bua “tshishimikidi tshikole tshia Nzambi.” Bible udi ukuata mudimu ne muaku “tshishimikidi” bua kuakula bua bintu bishilashilangane bu mudi: Yelushalema udi tshimenga tshikulu tshia Isalele wa kale. (Mus. 87:1, 2) Badi kabidi bafuanyikija mudimu udi nawu Yezu bua kukumbaja malu adi Yehowa mulongolole ne tshishimikidi. (1 Kol. 3:11; 1 Pet. 2:6) Ntshinyi tshivua Paulo natshi mu meji pakafundaye bua “tshishimikidi tshikole tshia Nzambi”?

6 Paulo udi utela “tshishimikidi tshikole tshia Nzambi” padiye utela mêyi a Mose avua atangila Kola ne bena diende adi mu Nomba 16:5. Paulo uvua bushuwa wakula bua malu avua menzeke mu matuku a Mose bua kukankamija Timote ne kumuvuluija ne: Yehowa udi ne bukole bua kumona bienzedi bia bantomboji ne kubipangisha bua kukumbanabi. Kola kavua mushintulule disua dia Yehowa to, nansha kabidi batontolodi kabakupangisha disua dia Nzambi bua kuenzekadi mu tshisumbu to. Paulo kavua mumvuije mu katoba tshivua “tshishimikidi tshikole tshia Nzambi” tshileja to. Kadi mêyi avuaye muenze nawu mudimu avua bushuwa masake Timote bua kueyemena njila ya Yehowa.

7. Ntshinyi tshidi mua kutujadikila ne: Yehowa neenze malu ne buakane ne lulamatu?

7 Mêyi manene a Yehowa kaatu anyungishibua to. Musambu wa 33:11 udi wamba ne: ‘Lungenyi ludi Yehowa usungula ludi lujalama tshiendelele, meji adiye upangadija mu mutshima wende adi ajalama too ne ku bikondo bionso.’ Mvese mikuabu idi ileja mudi bukokeshi bua Yehowa, luse luende, buakane buende ne lulamatu luende bikalaku tshiendelele. (Ekes. 15:18; Mus. 106:1; 111:3; 117:2) Malaki 3:6 udi wamba ne: “Meme Yehowa tshitu ngakudimuka.” Bia muomumue, Yakobo 1:17 udi wamba ne: Yehowa katu “ushintuluka anyi ukudimuka bu mundidimbi udi ukudimukangana” to.

“TSHIMANYINU” TSHIDI TSHIKOLESHA DITABUJA KUDI YEHOWA

8, 9. Tshilejilu tshia Paulo tshia “tshimanyinu” tshidi tshitulongesha tshinyi?

8 Mêyi a difuanyikija adi Paulo muenze nawu mudimu mu 2 Timote 2:19 adi aleja tshishimikidi tshidi ne mukenji mufundapu, bienze bu badi batuapu tshimanyinu. Mu bikondo bia kale, bantu bavua ne tshibidilu tshia kufunda pa bishimikidi bia nzubu pamuapa bua kuleja uvua mumuibake peshi muenayi. Paulo ke mufundi wa Bible wa kumpala uvua mukuate mudimu ne tshilejilu tshia nunku. * Tshimanyinu tshidi pamutu pa “tshishimikidi tshikole tshia Nzambi” tshidi ne mamanyisha abidi. Dia kumpala didi ne: “Yehowa mmumanye badi bende” ne dibidi: “Muntu yonso udi utela dîna dia Yehowa, alekele malu adi kaayi makane.” Bualu ebu budi butuvuluija mêyi a mu Nomba 16:5.​—Bala.

9 Ndilongesha kayi ditudi tupetela ku “tshimanyinu” tshia mu mêyi a difuanyikija a Paulo? Bua bantu badi ba Nzambi, mikenji ne mêyi manene a Yehowa mmakongoloja mu malu abidi adi bulelela bua nshindamenu aa: 1) Yehowa mmunange bonso badi bamulamate ne 2) Yehowa mmukine malu mabi. Mmunyi mudi dilongesha edi dipetangana ne tshilumbu tshia butontolodi mu tshisumbu?

10. Mu matuku a Paulo, bienzedi bia batontolodi bivua bienzele bantu bavua ne lulamatu tshinyi?

10 Malu avua batontolodi benza mu tshisumbu avua pamuapa mua kuikala mafile tshibuejakaji kudi Timote ne bantu bakuabu bavua ne lulamatu. Bamue bena Kristo bavua mua kuikala badikonka bua tshinyi bavua balekele bantu ba nunku mu tshisumbu. Bantu bavua ne lulamatu bavua mua kuikala badiebeje bikala Yehowa bushuwa umona dishilangana divua pankatshi pabu bobu bavua bamulamate ne muoyo mujima ne batontolodi bavua bamutendelela ne lubombo abu.​—Bien. 20:29, 30.

Bienzedi bia batontolodi kabivua mua kuikala binyange Timote nansha (Tangila tshikoso tshia 10-12)

11, 12. Mmunyi muvua mukanda wa Paulo mukoleshe ditabuja dia Timote?

11 Kakuyi mpata mukanda wa Paulo uvua mukoleshe ditabuja dia Timote bualu uvua mumuvuluije tshivua tshienzeke pavuabu babingishe Alona muntu uvua ne lulamatu kadi bele Kola muena lubombo ne bena diende patoke, bababenge ne bababutule. Bushuwa, Paulo wakamba ne: nansha muvua bena Kristo ba dishima munkatshi muabu, Yehowa uvua mua kumanya aba bavua bushuwa bende anu muvuaye muenze mu matuku a Mose.

12 Yehowa katu ushintuluka nansha ne ngua kueyemena. Mmukine malu mabi ne mu tshikondo tshidiye mulongolole, nealumbuluishe bantu badi benza malu mabi kabayi banyingalala. Bu muvua Timote muntu uvua “ubikila dîna dia Yehowa,” bakamuvuluija muvuaye ne bujitu bua kubenga kulonda malu mabi a bena Kristo ba dishima. *

KUTENDELELA NE MUOYO MUJIMA KAKUENA PATUPU

13. Ndishindika kayi ditudi ne bua kuikala nadi?

13 Mêyi avua Paulo mufunde ku bukole bua nyuma adi mua kutukolesha petu mu ditabuja. Tshia kumpala, bidi bitukolesha patudi tumanya ne: Yehowa mmumanye mutudi bamulamate. Edi ki ndimanya dia pa mutu pa mutu to. Kadi, Yehowa udi uditatshisha bikole menemene bua bantu badi bende. Bible udi wamba ne: ‘Mêsu a Yehowa adi akenzekana ku nseke yonso ya buloba bua kuleja bukole buende kudi bantu badi ne mitshima miakane kudiye.’ (2 Kul. 16:9) Nunku, tudi ne bua kuikala bashindike ne: malu atudi tuenza bua Yehowa ‘afumina mu muoyo mutoke’ kaena patupu nansha.​—1 Tim. 1:5; 1 Kol. 15:58.

14. Nntendelelu wa mushindu kayi udi Yehowa kayi wanyisha?

14 Bualu bua mushinga butudi mua kumanya budi ne: Yehowa katu witaba bua kumutendelela ne lubombo to. Bu mudi mêsu ende “akenzakana ku nseke yonso ya buloba,” udi mua kumona bantu badi kabayi ne “mitshima miakane kudiye.” Nsumuinu 3:32 udi wamba ne: “Yehowa udi ukina muntu udi ne tshishiku” anyi udi usokoka malu ende mabi bu mudi muntu udi uleja mudiye umutumikila kadi muinshi muinshi wenza malu mabi. Nansha mudi muntu udi usokoka malu mabi ende mua kushima bakuabu ne budimu bua tshikondo kampanda, bukole bua Yehowa ne buakane buende bidi bitujadikila ne: ‘udi usokoka matomboka ende kena wikala ne diakalengele.’​—Nsu. 28:13; bala 1 Timote 5:24; Ebelu 4:13.

15. Mbualu kayi butudi ne bua kuepuka? Bua tshinyi?

15 Bantu ba Yehowa ba bungi mbamunange ne muoyo wabu mujima. Mpukapuka bua muntu kampanda mu tshisumbu kuteta bua kushima Nzambi ne ntendelelu wa lubombo. Kadi, bu muvuabi bienzeke mu matuku a Mose ne mu tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala, bidi mua kuenzeka kabidi lelu. (2 Tim. 3:1, 5) Nunku, tudiku ne bua kuikala ne dielakana bua bena Kristo ne tuela mushindu udibu balamate Yehowa ne muoyo mujima mpata anyi? Nansha kakese. Mbibi bua kubanda bana betu ne malu atudi katuyi bajadike. (Bala Lomo 14:10-12; 1 Kolinto 13:7.) Bualu bukuabu, kuikala ne lungenyi lua kuela lulamatu lua bana betu mu tshisumbu mpata, kudi mua kunyanga buena Kristo buetu tuetu bine.

16. a) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuikala bajadike ne: katuena ne lubombo mu muoyo wetu? b) Mmalongesha kayi atudi tupetela mu kazubu ka ne: “ Tungunukayi ne kuditeta; tungunukayi ne kuteta tshinudi”?

16 Muena Kristo yonso udi ne bua ‘kukonkonona bienzedi biende’ nkayende. (Gal. 6:4) Bu mutudi bena mapanga, tudi mua kutuadija kutendelela Yehowa ne bipatshila bibi katuyi bamanye. (Eb. 3:12, 13) Nunku, tudi ne bua kukonkonona ku musangu ne ku musangu malu adi atusaka bua kuenzela Yehowa mudimu. Tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Ndiku ntendelela Yehowa bualu ndi mumunange ne ngitaba mudiye mfumu wa diulu ne buloba anyi? Peshi ntu ntamba kuimanyina pa masanka a ku mubidi andi mutekemene bua kupeta mu Mparadizu?’ (Buak. 4:11) Bushuwa, tuetu bonso tudi mua kupeta masanka tuetu tukonkonona bienzedi bietu ne tumbusha tutoba tuonso tua lubombo mu muoyo wetu.

DISANKA DIDI LULAMATU LUPETESHA

17, 18. Bua tshinyi tudi ne bua kutendelela Yehowa ne muoyo mujima?

17 Netupete difutu tuetu benze muetu muonso bua kumbusha tutoba tuonso tua lubombo mu muoyo wetu. Mufundi wa Misambu udi wamba ne: ‘Disanka didi kudi muntu udi Yehowa kayi ubadila dipambuka diende dia ku buakane, ne udi kayi ne lubombo mu mutshima wende.’ (Mus. 32:2) Eyowa, bantu bonso badi bumbusha lubombo mu muoyo wabu badi ne disanka ne badi babuela mu mulongo wa bantu bapeta masanka a kashidi matuku atshilualua.

18 Pakumbana tshikondo, Yehowa neele bantu bonso badi benza malu mabi peshi badi ne mpala ibidi patoke, uleja ‘ditapuluka didi pankatshi pa bantu bimpe ne bantu babi, pankatshi pa badi bakuatshila Nzambi mudimu ne badi kabayi bamukuatshila mudimu.’ (Mal. 3:18) Mu dindila tshikondo atshi, bidi bitukolesha patudi tumanya ne: “Mêsu a Yehowa adi atangila bantu bakane, matshi ende adi buashi ku disengelela diabu.”​—1 Pet. 3:12.

^ tshik. 8 Buakabuluibua 21:14 uvuabu balue kufunda makumi a bidimu panyima pa Paulo mumane kutumina Timote mukanda, udi wakula bua ‘mabue a bishimikidi’ 12 adibu bafundapu mêna a bapostolo 12.

^ tshik. 12 Tshiena-bualu tshialonda netshiakule bua mutudi mua kuidikija Yehowa pa kulekela malu mabi.