Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Nitawuba Bofakazi Bami”

“Nitawuba Bofakazi Bami”

“[Jesu] watsi kubo: ‘. . . Nitawuba bofakazi bami . . . kuto tonkhe tincenye temhlaba.’”​—IMIS. 1:7, 8.

1, 2. (a) Ngubani fakazi waJehova lohamba embili? (b) Lisho kutsini libito lelitsi Jesu, futsi leNdvodzana yaNkulunkulu yaphila njani ngekuvumelana nalelibito?

“NGATALELWA kona loku, futsi ngetela loku emhlabeni, kutsi ngifakazele liciniso.” (Fundza Johane 18:33-37.) Jesu Khristu washo lamavi kumbusi waseJudiya longumRoma ngesikhatsi atekiswa licala. Jesu abesandza nje kusho kutsi uyinkhosi. Eminyakeni leyalandzela, umphostoli Pawula wakhuluma ngesibindzi saJesu, “lowatsi njengafakazi wavuma kahle embikwaPhontiyuse Pilatu.” (1 Thim. 6:13) Ecinisweni, ngaletinye tikhatsi kudzingeka kutsi ube nesibindzi kute ube ‘ngufakazi lowetsembekile nalocinisile’ kulelive laSathane leligcwele inzondo.​—Semb. 3:14.

2 Ngekutalwa, Jesu abengufakazi waJehova njengobe abengumJuda. (Isa. 43:10) Ecinisweni, waba ngufakazi lobaluleke kakhulu kwendlula bonkhe Nkulunkulu lake wabasebentisa kute bamelele libito lakhe. Jesu abekutsatsa njengalokubalulekile kubitwa ngelibito laNkulunkulu. Ngesikhatsi ingilosi ikhuluma naJosefa uyise waJesu, ngekutsi Mariya ukhulelwe ngemandla emoya longcwele, yachubeka yatsi: “[Mariya] utawubeleka indvodzana, futsi kufanele uyetse utsi nguJesu, ngobe itawukhulula bantfu etonweni tabo.” (Mat. 1:20, 21) Tati teliBhayibheli letinyenti tiyavuma kutsi libito laJesu livela egameni lesiHebheru lelitsi Jeshuwa, futsi linesifishaniso selibito laNkulunkulu; ngako lisho kutsi “Jehova UyiNsindziso.” Ngekuvumelana nenchazelo yelibito lakhe, Jesu wasita ‘timvu letilahlekile taka-Israyeli’  kutsi tiphendvuke etonweni tato kuze Jehova aphindze atemukele. (Mat. 10:6; 15:24; Luk. 19:10) Ngesizatfu saloko, Jesu watimisela ekushumayeleni ngeMbuso waNkulunkulu. Makho longumbhali weliVangeli watsi: “Jesu waya eGalile, washumayela tindzaba letimnandzi taNkulunkulu, watsi: ‘Sikhatsi sesifikile, neMbuso waNkulunkulu sewusondzele. Phendvukani, futsi nikholwe nguletindzaba letimnandzi.’” (Mak. 1:14, 15) Ngetulu kwaloko, Jesu wabalahla ngesibindzi baholi benkholo labangemaJuda, lokuyintfo leyenta kutsi bagcine bambetsele elugodvweni.​—Mak. 11:17, 18; 15:1-15.

“TINTFO LETIMANGALISAKO TANKULUNKULU”

3. Yini leyenteka ngelilanga lesitsatfu Jesu afile?

3 Kodvwa kwenteka intfo lemangalisa kakhulu ngelilanga lesitsatfu ngemuva kwekuba Jesu abulewe ngesibhuku. Jehova wamvusa angasasuye umuntfu kodvwa asidalwa semoya lesingafi. (1 Phet. 3:18) Kuze ifakazele loko, iNkhosi Jesu yativeta ingumuntfu futsi yaniketa bufakazi bekutsi ivusiwe kulabafile. Ngelilanga leyavuswa ngalo, yabonakala cishe tikhatsi letisihlanu kubafundzi labehlukahlukene.​—Mat. 28:8-10; Luk. 24:13-16, 30-36; Joh. 20:11-18.

4. Ngumuphi umbutsano Jesu lawubamba ngelilanga lekuvuswa kwakhe, futsi ngumuphi umsebenti lakwenta kwacaca kutsi bafundzi bakhe kufanele bawente?

4 Jesu nakabonakala kwesihlanu abetawutetfula kubafundzi bakhe nalabanye labebabutsene nabo. Kuloyo mbutsano lobalulekile, wabachazela ngeliVi laNkulunkulu. ‘Wavula tingcondvo tabo kute bacondzisise imiBhalo.’ Ngako bacondza kutsi kubulawa kwakhe titsa taNkulunkulu nekuvuswa kwakhe ngendlela lemangalisako, kwakubiketelwe emiBhalweni. Ekwephetseni kwalomhlangano wangelilanga lekuvuswa kwakhe, Jesu wakwenta kwacaca kulabo labebamlalele kutsi yini lobekufanele bayente. Wabatjela kutsi “ngelibito lakhe kufanele kushunyayelwe kuphendvuka etiveni tonkhe kube kutsetselelwa kwetono—kucalwe eJerusalema.” Wachubeka watsi: “Nine nitawuba bofakazi baletintfo.”​Luk. 24:44-48.

5, 6. (a) Kungani Jesu atsi: “Nitawuba bofakazi bami”? (b) Nguyiphi incenye lensha yenjongo yaJehova bafundzi baJesu lobekufanele bayente yatiwe?

5 Ngako-ke, ngemuva kwemalanga langu-40, ngesikhatsi sekubonakala kwaJesu kwekugcina, kufanele kutsi bafundzi bakhe besebacondza kutsi bekasho kutsini ngalomyalo lomelula kodvwa lonemandla lotsi: “Nitawuba bofakazi bami eJerusalema, kuyo yonkhe iJudiya neSamariya, nakuto tonkhe tincenye temhlaba.” (Imis. 1:8) Yini leyabangela Jesu watsi: “Nitawuba bofakazi bami,” hhayi baJehova? Jesu abengase asho kutsi batawuba bofakazi baJehova, kodvwa labo labekhuluma nabo bekungema-Israyeli futsi abesavele abofakazi baJehova.

Njengobe sibafundzi baJesu, sichubeka sitjela bantfu ngenjongo yaJehova yelikusasa (Fundza sigaba 5, na-6)

6 Nyalo bafundzi baJesu besekufanele bente kwatiwe lenye incenye yenjongo yaJehova​—lobekuyintfo lenkhulu kakhulu kwendlula kukhululwa kwema-Israyeli ebugcilini baseGibhithe nasekutfunjweni eBhabhulona. Kufa nekuvuswa kwaJesu Khristu kwenta kwaba nesisekelo sekukhululwa ekutfunjweni lokukhulu, lokubugcili besono nekufa. NgeliPhentekhoste la-33 C.E., bafundzi baJesu labebasandza kugcotjwa batjela bantfu ‘ngetintfo letimangalisako taNkulunkulu,’ futsi labanyenti labeva baphendvuka. Ngako-ke, njengobe angesekudla seYise ezulwini, Jesu uyalibona libito lakhe kutsi libaluleke kakhulu ngobe tinkhulungwane tebantfu tiyaphendvuka futsi tiba nekukholwa kuye njengobe Jehova asebentisa yena kute sisindziswe.​—Imis. 2:5, 11, 37-41.

‘INHLAWULO YALABANYENTI’

7. Loko lokwenteka ngeliPhentekhoste la-33 C.E. kwafakazelani?

7 Loko lokwenteka ngelilanga langeliPhentekhoste  la-33 C.E. kwafakazela kutsi Jehova ukwemukele ngenjabulo lenkhulu kutinikela kwaJesu njengenhlawulo kute akhulule bantfu esonweni. (Heb. 9:11, 12, 24) Njengobe Jesu achaza, ‘aketelanga kutewusetjentelwa, kodvwa wetela kutewuba yinceku nekunikela ngemphefumulo wakhe kutsi ube yinhlawulo yalabanyenti.’ (Mat. 20:28) Labo ‘labanyenti’ labebatawuzuza enhlawulweni yaJesu kwakungeke kube ngemaJuda laphendvukile kuphela. Kodvwa intsandvo yaNkulunkulu kutsi “tonkhe tinhlobo tebantfu tisindziswe” njengobe inhlawulo ‘isusa sono selive.’​1 Thim. 2:4-6; Joh. 1:29.

8. Bafundzi baJesu bafakaza ngelizinga lelingakanani, futsi yini leyenta loko kwaphumelela?

8 Bafundzi baJesu bangesikhatsi lesendlulile babanaso yini sibindzi sekuchubeka bafakaza ngaye? Kuyacaca kutsi baba naso, kodvwa loko bebangakwenti ngemandla abo. Umoya longcwele waJehova lonemandla wabakhutsata futsi wabenta baba nemandla ekuchubeka bafakaza. (Fundza Imisebenti 5:30-32.) Eminyakeni lengaba ngu-27 ngemuva kweliPhentekhoste la-33 C.E., bekungase kushiwo kutsi ‘umlayeto weliciniso letindzaba letimnandzi’ sewufike kumaJuda nakubeTive “kuyo yonkhe indalo lengephansi kwelizulu.”​—Khol. 1:5, 23.

9. Njengobe kwakubiketelwe, yini leyenteka ebandleni lekucala lemaKhristu?

9 Nobe kunjalo, kuyadzabukisa kutsi ebandleni lebuKhristu lekucala kwangena sihlava kancane kancane. (Imis. 20:29, 30; 2 Phet. 2:2, 3; Juda 3, 4) Njengobe Jesu abeshilo, kuhlubuka lobekukhutsatwa ‘ngulomubi,’ Sathane, bekutawukhula kuphatamise buKhristu beliciniso kuze kufike “kuphela kwalelive.” (Mat. 13:37-43) Ngemuva kwaloko, Jehova wabeka Jesu kutsi abe yiNkhosi lebusa bonkhe bantfu emhlabeni. Loko kwenteka nga-October 1914, lobekufakazela kucala ‘kwemalanga ekugcina’ alelive lelibuswa nguSathane.​—2 Thim. 3:1.

10. (a) Ngusiphi sikhatsi lesibalulekile emaKhristu lagcotjiwe angesikhatsi setfu lakhuluma ngaso? (b) Yini leyenteka nga-October 1914, futsi loko kubonakele njani ngendlela lecacile?

10 EmaKhristu lagcotjiwe angesikhatsi setfu asho kusesele sikhatsi lesidze kutsi October 1914 kwakutawuba sikhatsi lesibalulekile. Loko akusekela esiphrofethweni saDanyela lesimayelana nesihlahla lesikhulu lebesitawujutjwa kodvwa siphindze simile ngemuva ‘kwetikhatsi letisikhombisa.’ (Dan. 4:16) Jesu wakhuluma  ngaleso sikhatsi lesifanako ‘njengesikhatsi lesibekiwe setive’ nakasho siphrofetho sakhe lesimayelana nekuba khona kwakhe esikhatsini lesitako ‘nesekuphela kwalelive.’ Kusukela ngaloyo mnyaka lobalulekile wanga-1914, ‘sibonakaliso sekuba khona [kwaKhristu]’ njengeNkhosi lensha yemhlaba, sibonakala ngalokucacile kubo bonkhe bantfu. (Mat. 24:3, 7, 14; Luk. 21:24) Kusukela ngaleso sikhatsi “tintfo letimangalisako taNkulunkulu” tifake ekhatsi kutsi Jehova ubeke Jesu kutsi abe yiNkhosi lebusa bonkhe bantfu emhlabeni.

11, 12. (a) Yini iNkhosi lensha yemhlaba leyacala kuyenta ngemuva kwemphi yelive yekucala nga-1919? (b) Ngutiphi letinye tintfo letacala kwenteka kusukela emkhatsini wabo-1930 kuchubeke? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

11 Njengobe ayiNkhosi lensha yemhlaba, Jesu Khristu ngekushesha wacala kukhulula balandzeli bakhe labagcotjiwe ekugcilatweni ‘yiBhabhulona Lenkhulu.’ (Semb. 18:2, 4) Ngemuva kwemphi yelive yekucala nga-1919, kwavuleka ematfuba ekufakaza emhlabeni wonkhe ngendlela yaNkulunkulu yekusindzisa bantfu nangetindzaba letimnandzi teMbuso lobekiwe. EmaKhristu lagcotjiwe asebentisa lelitfuba kute afakaze, lokwaphumela ekutseni tinkhulungwane talabagcotjiwe tibe tindlalifa naKhristu.

12 Kusukela emkhatsini wabo-1930 kuchubeke, kwacaca kutsi Khristu sewucalile kubutsa tigidzi ‘taletinye timvu,’ lebetitawakha “sicumbi lesikhulu” lesiphuma etiveni letinyenti. Ngekucondziswa ngemaKhristu lagcotjiwe, lesicumbi lesikhulu naso silandzela sibonelo saJesu sekuba nesibindzi ngekutsi sikwente kwatiwe kutsi insindziso yaso ivela kuNkulunkulu naKhristu. Ngekubeketela kulomsebenti wekufakaza nangekuchubeka sikhombisa kukholwa enhlawulweni yaKhristu, sicumbi lesikhulu sitawuba nelilungelo lekusindza ‘ekuhluphekeni lokukhulu,’ lokutawucedza live laSathane.​—Joh. 10:16; Semb. 7:9, 10, 14.

‘BANI NESIBINDZI SEKUKHULUMA NGETINDZABA LETIMNANDZI’

13. Njengobe siBoFakazi BaJehova, yini lesitimisele kuyenta futsi yini lengasenta sati kutsi sitawuphumelela?

13 Shengatsi singachubeka silijabulela lilungelo lekuba BoFakazi ‘betintfo letimangalisako’ Jehova Nkulunkulu latentile nebetetsembiso takhe telikusasa. Kuliciniso kutsi kufakaza ngaloku akusimelula ngaso sonkhe sikhatsi. Bazalwane betfu labanyenti basebenta emasimini lanebantfu labangasitsandzi, labasihleka bulima nobe basiphatse kabi. Singenta ngendlela umphostoli Pawula nebangani bakhe labenta ngayo. Pawula watsi: “NgaNkulunkulu wetfu saba nesibindzi sekunitjela ngetindzaba letimnandzi takhe nangetulu kwekuphikiswa lokukhulu.” (1 Thes. 2:2) Ngako akukafaneli siphelelwe ngemandla. Esikhundleni saloku, shengatsi singatimisela kuphila ngekuvumelana  nekutinikela kwetfu njengobe lelive laSathane selitawubhujiswa. (Isa. 6:11) Ngeke sikwente loku ngemandla etfu, kodvwa ngekulandzela sibonelo semaKhristu angesikhatsi lesendlulile kufanele sithantaze sicele Jehova kutsi ngemoya wakhe asiphe “emandla lamakhulu kakhulu.”​—Fundza 2 Khorinte 4:1, 7; Luk. 11:13.

14, 15. (a) Ngelikhulu lekucala leminyaka, emaKhristu abephatfwa njani futsi yini umphostoli Phetro layisho ngawo? (b) Kufanele sitive njani nasiphatfwa kabi ngekutsi siBoFakazi BaJehova?

14 Lamuhla, tigidzi tebantfu titsi tingemaKhristu, kodvwa ‘tiyamphika [Nkulunkulu] ngemisebenti yato, ngobe tiyenyanyeka, atilaleli, futsi atikufaneli kwenta nobe ngumuphi umsebenti lomuhle.’ (Thit. 1:16) Kufanele sikhumbule kutsi ngelikhulu lekucala emaKhristu eliciniso abetondvwa bantfu labanyenti labephila kanye nabo. Kungako umphostoli Phetro abhala watsi: “Niyajabula nangabe nihlanjalatwa ngenca yelibito laKhristu, ngobe umoya . . . waNkulunkulu . . . usetikwenu.”​—1 Phet. 4:14.

15 Lamavi laphefumulelwe angasebenta yini kuBoFakazi BaJehova lamuhla? Yebo ayasebenta, ngobe sifakaza ngekubusa kwaJesu. Ngako kutondvwa ngenca yekubitwa ngelibito laJehova kuyafana ‘nekuhlanjalatwa ngenca yelibito [laJesu] Khristu,’ lowatjela labo lebebamphikisa watsi: “Ngite ngeligama laBabe, kodvwa aningemukeli.” (Joh. 5:43) Ngako nakwenteka uphikiswa emsebentini wekushumayela, bani nesibindzi. Kuphatfwa kabi kubufakazi bekutsi Nkulunkulu uyakwemukela nebekutsi umoya wakhe ‘usetikwakho.’

16, 17. (a) Yini bantfu baJehova labayijabulelako etindzaweni letinyenti? (b) Yini lotimisele kuyenta?

16 Ngesikhatsi lesifanako, khumbula kutsi kunentfutfuko lenhle lesiyibonako etindzaweni letinyenti. Ngisho nasemasimini lasasetjentwe kakhulu, sisabatfola bantfu labanesifiso sekulalela futsi lesingabacocela umlayeto lomuhle wensindziso. Shengatsi singatimisela kubuyela kulabo labanesifiso sekufundza emaciniso futsi nakungenteka sibachubele tifundvo teliBhayibheli, sibasite batfutfuke badzimate batinikele futsi babhajatiswe. Kungenteka utiva ngendlela lativa ngayo Sarie waseNingizimu Afrika, losekuphele iminyaka lengetulu kwalengu-60 akhutsele emsebentini wekufakaza. Utsi: “Ngibonga kakhulu ngekutsi ngemhlatjelo waJesu wenhlawulo ngiyakwati kujabulela budlelwane lobuhle naJehova, uMbusi wendalo yonkhe, futsi ngiyajabula ngekutsi ngingalenta latiwe libito lakhe lelingcwele.” Yena nendvodza yakhe Martinus, basite bantfu labanyenti kutsi babe tikhonti taJehova lokufaka ekhatsi bantfwana babo labatsatfu. Sarie uchubeka atsi: “Awukho lomunye umsebenti loletsa kwenetiseka lokukhulu njengalona, futsi ngemoya wakhe longcwele, sonkhe Jehova usiniketa emandla lesiwadzingako kute sichubeke nalomsebenti losindzisa kuphila.”

17 Nome ngabe singemaKhristu labhajatisiwe nobe sisasebentela kufinyelela lowo mgomo, sinato tonkhe tizatfu tekubonga ngelilungelo lesinalo lekutihlanganisa nelibandla lemhlaba wonkhe laBoFakazi BaJehova. Ngako-ke, chubeka uniketa bufakazi lobuphelele njengobe wetama kutigcina uhlantekile kulelive lelibi laSathane. Ngekwenta njalo, utawuletsa ludvumo kuBabe wetfu wasezulwini lonelutsandvo lesinelilungelo lekubitwa ngelibito lakhe lelingcwele.