Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Enzela Nzambi mudimu ne lulamatu nansha mu “makenga a bungi”

Enzela Nzambi mudimu ne lulamatu nansha mu “makenga a bungi”

“Tudi ne bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi kupitshila mu makenga a bungi.”​—Bien. 14:22.

1. Bua tshinyi makenga kaena akemesha batendeledi ba Nzambi?

BIDIKU bikutonda paudi umanya ne: udi mua kupeta “makenga a bungi” kumpala kua kupeta difutu dia muoyo wa tshiendelele anyi? Kabikutondi to. Nansha biwikala muntu mupiamupia mu bulelela, peshi ukadi muenzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi, udi mumanye ne: ntatu ntshitupa tshia nsombelu wa mu bulongolodi bua Satana.​—Buak. 12:12.

2. a) Pa kumbusha ntatu idi bantu bena mibi bonso bapeta, ntatu ya mushindu kayi mukuabu idi bena Kristo bapeta? (Tangila tshimfuanyi.) b) Nnganyi udi ukebesha ntatu itudi nayi? Ntshinyi tshidi tshituleja nunku?

2 Pa kumbusha ntatu idi ‘ikuata bantu bonso,’ bena Kristo badi kabidi bapeta makenga a mushindu mukuabu. (1 Kol. 10:13) Mmakenga kayi au? Badi babakengesha bua mudibu badisuike bua kutumikila mikenji ya Nzambi. Yezu wakambila bayidi bende ne: “Mupika ki mmupite mfumuende. Bikalabu bankengeshe nebanukengeshe penu.” (Yone 15:20) Nnganyi udi ukebesha buluishi ebu? Kakuyi mpata n’Satana, udi Bible ufuanyikija ne “ntambue udi ukungula ukeba bua kudia” bantu ba Nzambi. (1 Pet. 5:8) Satana neenze mudimu ne tshionso tshidiye mua kukokesha bua kuteta bua kunyanga lulamatu lua bayidi ba Yezu. Tumone tshivua tshifikile mupostolo Paulo.

MAKENGA A MU LUSETA

3-5. a) Mmakenga kayi avua Paulo mupete mu Luseta? b) Mmu mushindu kayi muvua mêyi ende avua akula bua ntatu itshivua ilua akolesha?

3 Bavua bakengeshe Paulo bua ditabuja diende njila ne njila. (2 Kol. 11:23-27) Bavua bamukengeshe umue musangu mu Luseta. Panyima pa yeye ne Bânaba bamane kunduopa muntu kampanda uvua muledibue mulema, bantu bakabatumbisha bu banzambi. Bakalomba musumba wa bantu bavua ne disanka abu bua kubenga kubatendelela. Kadi katupa kakese pashishe, bena mu Yuda bavua baluishi bakafika, bakamba malu a mashimi bua kunyanga lungenyi lua bantu. Diakamue malu akashintuluka. Bantu bakasa Paulo mabue ne kumushiyabu bela meji ne: mmufue.​—Bien. 14:8-19.

4 Pakumbuka Paulo ne Bânaba mu Dêbe, “bakapingana ku Luseta, ku Ikoniyo ne ku Antiyokiya. Bakakoleshaku mioyo ya bayidi, babakankamija bua bashale anu mu ditabuja bamba ne: ‘Tudi ne bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi kupitshila mu makenga a bungi.’” (Bien. 14:21, 22) Mêyi aa adi mua kumueneka bua musangu wa kumpala bu adi kaayi umvuika. Patudi tumanya ne: tudi ne bua kupitshila mu “makenga a bungi” bidi mua kumueneka bu bidi bitekesha, kabiyi bikolesha. Kadi mmunyi muvua Paulo ne Bânaba ‘bakoleshe mioyo ya bayidi’ ne mêyi avua akula bua makenga a bungi aa?

5 Tudi mua kupeta diandamuna tuetu bakonkonone bimpe mêyi a Paulo. Kavua muambe patupu ne: “Tudi ne bua kutantamena ntatu ya bungi” to. Kadi uvua muambe ne: “Tudi ne bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi kupitshila mu makenga a bungi.” Nunku Paulo uvua mukoleshe mioyo ya bayidi pavuaye muleje tshipeta tshimpe tshia dishala ne lulamatu. Difutu adi kadivua dia mu tshingenyingenyi to. Bushuwa Yezu wakamba ne: “Udi unanukila too ne ku nshikidilu neasungidibue.”​Mat. 10:22.

6. Ndifutu kayi didibu balamine bantu badi bananukila?

6 Tuetu bananukile, netupete difutu. Bua bena Kristo bela manyi, difutu edi mmuoyo udi kawuyi ufua mu diulu bu bakokeshi pamue ne Yezu. Bua “mikoko mikuabu,” difutu edi mmuoyo wa tshiendelele pa buloba “muikala buakane.” (Yone 10:16; 2 Pet. 3:13) Kadi anu muvua Paulo muleje, netupete makenga a bungi mu dindila tshikondo atshi. Tukonkonone mishindu ibidi ya makenga itudi mua kupeta.

BULUISHI BUA MPALA NE MPALA

7. Mmakenga a mushindu kayi atudi mua kubikila ne: buluishi bua mpala ne mpala?

7 Yezu ukavua muambe ne: “bantu nebanufile ku bilumbuluidi biabu, nebanukume mu nsunagoga, nebanufile kumpala kua banguvena ne bakalenge.” (Mâko 13:9) Anu mudi mêyi aa aleja, bamue bena Kristo nebapete makenga a ku mubidi pamuapa, buluishi bukebesha kudi bamfumu ba bitendelelu peshi ba tshididi. (Bien. 5:27, 28) Tukonkononayi kabidi tshilejilu tshia Paulo. Uvuaku mutshine pavuaye mumanye ne: bavua ne bua kumukengesha anyi? Kavua muenze nanku to.​—Bala Bienzedi 20:22, 23.

8, 9. Mmunyi muvua Paulo muleje ne: uvua mudisuike bua kunanukila? Mmunyi mudi bamue bana betu baleje didisuika dia muomumue matuku etu aa?

8 Paulo wakatantamena ne dikima buluishi bua Satana bua mpala ne mpala ne wakamba ne: “tshiena ngangata anyima wanyi meme bu udi ne mushinga kundi nansha, tshikole njikije lubilu luanyi ne mudimu umvua mupete kudi Mukalenge Yezu wa kuyisha bikole menemene lumu luimpe lua ngasa wa Nzambi.” (Bien. 20:24) Bidi bimueneka patoke ne: Paulo kavua mumvue buôwa bua dikengeshibua divuaye ne bua kupeta to. Kadi uvua mudisuike bua kunanukila nansha bualu kayi mua kumufikila. Tshipatshila tshiende tshinene tshivua tshia “kuyisha bikole menemene” nansha mu ntatu ya mushindu kayi.

9 Lelu, bana betu ba balume ne ba bakaji ba bungi mbadisuike pabu mu mushindu wa muomumue. Tshilejilu, mu ditunga kampanda, bamue Bantemu bavua batantamene buluishi munkatshi mua bidimu bitue ku 20 pavuabu babele mu maloko bualu bavua babenge bua kubuelakana mu mvita. Kabavua baye ne bilumbu biabu ku tubadi to, bualu mu ditunga amu kakuvua mukenji uvua witabila muntu bua kubenga busalayi bua ditabuja diende to. Pavuabu mu buloko bavua bababengele bua bena mu mêku abu kulua kubamona, ne bavua bakume bamue bena buloko ne babakengeshe mu mishindu mishilashilangane.

10. Bua tshinyi katuena ne bua kutshina makenga adi atutulukila mu tshimpitshimpi?

10 Bana betu ba miaba mikuabu mbatantamene makenga avua mabatulukile mu tshimpitshimpi. Bualu ebu buobu bukufikile, kumvu buôwa to. Vuluka Jozefe. Bavua bamupane mu bupika, kadi Yehowa “wakamusungila mu makenga ende onso.” (Bien. 7:9, 10) Yehowa udi mua kukuenzela bia muomumue. Kupu muoyo ne: “Yehowa mmumanye mua kusungila bantu badi balamate Nzambi mu diteta.” (2 Pet. 2:9) Neutungunukaku ne kueyemena Yehowa mumanye ne: udi mua kukusungila mu bulongolodi bubi bua malu ebu ne kukupesha muoyo wa tshiendelele mu bukokeshi bua Bukalenge buende anyi? Kudi malu adi akusaka bua kuenza nunku ne kutantamena makenga ne dikima.​—1 Pet. 5:8, 9.

BULUISHI BUA MUINSHI MUINSHI

11. Mmunyi mudi buluishi bua muinshi muinshi budi Satana utuela bushilangane ne buluishi bua mpala ne mpala?

11 Mushindu mukuabu wa makenga utudi mua kupeta mbuluishi bua muinshi muinshi. Mmunyi mudi buluishi ebu bushilangane ne bua mpala ne mpala budi buikale dikengeshibua dia ku mubidi? Buluishi bua mpala ne mpala budi bu tshipepele tshikole tshidi tshituta mu tshimenga ne tshinyanga nzubu webe diakamue. Buluishi bua muinshi muinshi budi bufuanangana bikole ne tshisumbu tshia musuasua tshidi tshituadija kudia ku kakese ku kakese mabaya a nzubu webe too ne mudiye upuka. Bua buluishi bua muinshi muinshi ebu, muntu udi mua kulua kubumona anu pakadibu bukebeshe njiwu.

12. a) Ngumue mushindu kayi munene wa buteyi bua muinshi muinshi udi Satana wenza nawu mudimu? Bua tshinyi tudi tuamba ne: mmushindu munene? b) Mmunyi muvua ditekeshibua mu mikolo dilenge Paulo?

12 Satana mmusue kunyanga malanda ebe ne Yehowa ku diambuluisha dia buluishi bua mpala ne mpala budi buikale dikengeshibua peshi unyanga ditabuja diebe ku kakese ku kakese ku diambuluisha dia buluishi bua muinshi muinshi. Umue wa ku mishindu minene udi Satana wenza nawu mudimu muinshi muinshi nditekeshibua mu mikolo. Mupostolo Paulo wakitaba muvuaye pende mutekeshibue mu mikolo tshikondo kampanda. (Bala Lomo 7:21-24.) Kadi bua tshinyi Paulo, muntu uvua ne ditabuja dikole uvua pamuapa munkatshi mua bena mu kasumbu kaludiki ka mu bidimu lukama bia kumpala udi udibikila ne: “muena dikenga”? Paulo wakamba ne: uvua mudiumvue nanku bua muvuaye muena mapanga. Uvua bushuwa musue kuenza tshivua tshimpe, kadi uvua umvua bukole bukuabu bumupangisha bua kuenza nanku. Biwikale imue misangu udienzeja bua kumbusha lungenyi lua buena elu, kabienaku bikukolesha bua kumanya ne: nansha mupostolo Paulo uvua pende mupete lutatu lua nunku anyi?

13, 14. a) Ntshinyi tshidi tshifikishe bamue batendeledi ba Nzambi ku ditekeshibua mu mikolo? b) Nnganyi udi musue bua kumona ditabuja dietu dinyanguka? Bua tshinyi?

13 Imue misangu, bana betu ba balume ne ba bakaji ba bungi batu badiumvua batekeshibue mu mikolo, bikale ne tunyinganyinga ne pamuapa bafika too ne ku didimona kabayi ne mushinga. Tshilejilu, muanetu wa bakaji mukuabu mpanda-njila wa tshisumi utudi mua kubikila ne: Deborah udi wamba ne: “Misangu ne misangu, ntu ngela meji bua tshilema kampanda tshimvua muenze, ndiumvua bibi menemene misangu yonso bua bualu buatshi. Pandi ngela meji bua malu mabi onso andi muenze, ntu ndiumvua bu ne: kakuena muntu udi mua kunnanga to, nansha Yehowa muine.”

14 Ntshinyi tshitu tshisaka bamue batendeledi ba Yehowa ba tshisumi bu mudi Deborah bua kudiumvua batekeshibue mu lungenyi? Kudi mua kuikala malu a bungi. Bamue badi mua kuikala ne tshibidilu tshia kudimona bobu ne nsombelu wabu mu mushindu mubi. (Nsu. 15:15) Bua bakuabu, kudimona mu mushindu mubi kudi mua kuikala kukebesha kudi lutatu kampanda lua ku mubidi ludi mua kutatshisha muntu mu lungenyi. Nansha biobi bikale bua bualu kayi, tudi ne bua kumanya muntu udi ukeba bua kuenza mudimu ne mushindu utudi tudimona eu. Mu bulelela, nnganyi udi musue bua tuetu kuteketa mu maboko ne kulekela bionso? Nnganyi udi ujinga bua wewe kudiumvua ne tshibawu tshia lufu tshia buena tshidibu bamukosele yeye? (Buak. 20:10) Kakuyi mpata n’Satana. Bulelela budi ne: nansha Satana muenze mudimu ne buluishi bua mpala ne mpala peshi ne buluishi bua muinshi muinshi, tshipatshila tshiende tshidi anu tshia muomumue, mmumue ne: tshia kutukuatshisha buôwa, kukepesha tshisumi tshietu ne kutufikisha ku dilekela kuenzela Nzambi mudimu. Umanye ne: bantu ba Nzambi badi baluangana mvita ya mu nyuma.

15. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja ne: tudi badisuike bua kubenga kulekela ditekeshibua mu mikolo ditutshimuna?

15 Ikala mudisuike bua kubenga kulekela mvita iudi uluangana. Utuishile mêsu ebe ku difutu. Paulo wakafundila bena Kristo ba mu Kolinto ne: “Katuena tulekela, kadi nansha bumuntu buetu bua pambelu buenda bunyanguka, bumuntu buetu bua munda budi buenda buvuijibua bupiabupia ku dituku ku dituku. Bualu nansha mudi dikenga dikale dia tshitupa tshîpi ne dipepele, didi ditupatuila butumbi budi bupite bunene kule ne kule, budi kabidi bua tshiendelele.”​—2 Kol. 4:16, 17.

DILONGOLOLA KU MPINDIEU BUA MAKENGA

Bena Kristo bana ne bakulumpe badi badibidija bua kubingisha ditabuja diabu (Tangila tshikoso tshia 16)

16. Bua tshinyi mbimpe tuetu kudilongolola ku mpindieu bua makenga?

16 Anu mutudi bamone, Satana udi ne “bienzedi bia budimu” bidiye wenza nabi mudimu. (Ef. 6:11) Yonso wa kutudi udi ne bua kulonda mubelu udi mu 1 Petelo 5:9 wa ne: “Numukandamene, bashindame mu ditabuja.” Bua kuenza nanku, tudi ne bua kulongolola lungenyi ne muoyo wetu, kudibidija ku mpindieu bua kuenza tshidi tshimpe. Tshilejilu: Matuku a bungi kumpala kua tshiluilu tshia basalayi kuyatshi ku mvita, batu balongesha basalayi mu mushindu wa pa buawu bua kubalongolola ku mvita. Ke mudibi bua tshiluilu tshia Yehowa tshia mu nyuma. Katuena bamanye muikala mvita itudi tuluangana mu matuku atshilualua to. Nunku, kabienaku bia meji bua tuetu kudilongolola bikole mu tshikondo tshitudi mu ditalala anyi? Paulo wakafundila bena mu Kolinto ne: “Tungunukayi ne kuditeta bua kumanya ni nudi mu ditabuja; tungunukayi ne kuteta tshinudi nuenu bine.”​—2 Kol. 13:5.

17-19. a) Mmu mishindu kayi mutudi mua kudikonkonona? b) Mmunyi mudi bansonga mua kudilongolola bua kuakuila ditabuja diabu padibu mu tulasa?

17 Umue mushindu wa kutumikila mubelu wa Paulo mufundisha ku nyuma eu nkudikonkonona bikole. Udiele nkonko bu mudi eyi: ‘Ntuku ne tshibidilu tshia kusambila anyi? Patubu bajinga kungenzeja malu ku bukole, ntuku ntumikila Nzambi bu mukalenge pamutu pa kutumikila bantu anyi? Ntuku ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu anyi? Ntuku ngakula bua malu andi muitabuje ne dikima anyi? Ntuku bushuwa ndienzeja bua kubuikila mêsu pa bilema bia bena Kristo nanyi bu mutubu babuikila pabu mêsu pa bianyi anyi? Ntuku nkokela bantu badi balombola tshisumbu tshietu ne aba badi ne midimu ya muomumue mu bisumbu bia pa buloba bujima anyi?’

18 Mona ne: ibidi ya ku nkonko itudi bele eyi idi yakula bua kubingisha ditabuja dietu ne dikima ne kukandamana padibu bajinga kutuenzeja malu ku bukole. Bansonga betu ba bungi badi ne bua kuenza nunku mu tshikondo tshidibu mu tulasa. Mbalonge mua kubenga kuikala ne buôwa peshi kumvua bundu bua ditabuja diabu. Bishilangane, badi bakula ne dikima. Mbapatule malu adi mua kubambuluisha mu tshilumbu etshi mu bibejibeji bietu. Tshilejilu, Réveillez-vous! wa ngondo wa 7 wa 2009 udi wamba ne: mulongi wenu yeye mukuebeje ne: “Bua tshinyi kanutu nuitaba dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele?” udi mua kumuandamuna ne: “Tshitu ngitaba ne: bintu mbidienzekele to, bualu nansha bena malu a sianse kabatu bapetangana mu tshilumbu etshi to, pabi bobu ke batutu tumona ne: mbantu badi ne dimanya dia bungi.” Baledi wetu, ikalayi bajadike ne: nutu nuyukila ne bana benu, nubaleja mishindu ya kuakuila ditabuja diabu bua bikale badilongolole bua kuenza nanku padibu mu tulasa.

19 Bushuwa, kabitu anu bipepele bua kuakula peshi kuenza malu makuabu atu Yehowa utulomba to. Panyima pa tuetu bamane kuenza mudimu munda mua dituku dijima, tudi mua kudienzeja bua kuya mu bisangilu. Bidi mua kutukolela bua kukosa tulu bua kujuka mu dinda ne kuya mu mudimu wa buambi. Kadi vuluka ne: wewe mudianjile kuikala ne tshibidilu tshimpe tshia kuenza malu aa mpindieu, newikale mumane kudilongolola bua ntatu minene idi mikuindile mu matuku atshilualua.

20, 21. a) Mmunyi mudi kuelangana meji pa tshia kupikula natshi kutuambuluisha bua kutantamena ditekeshibua mu mikolo? b) Tudi ne bua kudisuika bua kuenza tshinyi bua bidi bitangila makenga?

20 Netuambe tshinyi bua buluishi bua muinshi muinshi? Tshilejilu, mmunyi mutudi mua kumbusha lungenyi lua kudiumvua batekeshibue mu mikolo? Umue wa ku mishindu minene ya kuenza nunku, nkuelangana meji pa tshia kupikula natshi. Ke tshivua mupostolo Paulo muenze. Uvua mumanye muvuaye udiumvua muena dikenga imue misangu. Uvua mumanye kabidi ne: Kristo wakafua bua bena mibi, kadi ki mbua bantu bapuangane to. Paulo uvua umue wa mu bena mibi abu. Nunku wakafunda ne: “Muoyo undi nawu mpindieu mu mubidi, ndi nawu bua ditabuja kudi Muana wa Nzambi uvua munnange ne mudifile bua bualu buanyi.” (Gal. 2:20) Eyowa, Paulo uvua ne ditabuja mu tshia kupikula natshi. Uvua mumanye ne: tshia kupikula natshi tshivua tshimukumbanyina yeye pende.

21 Udi pebe mua kupeta masanka a bungi wewe muitabe tshia kupikula natshi bu dipa didi Yehowa mukupeshe. Ebi kabiena biumvuija ne: ditekeshibua mu mikolo nedijike diakamue to. Mu mushindu kampanda, bamue ba kutudi badi ne bua kuluangana ne buluishi bua muinshi muinshi too ne palua bulongolodi bupiabupia. Kadi vuluka ne: anu bantu badi kabayi batshioka ke badi bapeta difutu. Tukadi basemena pabuipi menemene ne dituku dinene dikala Bukalenge bua Nzambi ne bua kujadika ditalala ne kupingaja bantu bonso ba lulamatu ku bupuangane. Ikala mudisuike bua kubuela mu Bukalenge abu nansha muudi ne bua kupitshila mu makenga a bungi.