Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Umbila Huku Noukuatyili Namphila Umoneswa “Ononkhumbi Ononyingi”

Umbila Huku Noukuatyili Namphila Umoneswa “Ononkhumbi Ononyingi”

“Tuna okunyingila Mouhamba wa Huku nononkhumbi ononyingi.”​—ATOS 14:22.

1. Omokonda yatyi ovaumbili va Huku mavamonesilwa “ononkhumbi ononyingi”?

 OKUTI tyitutilisa owoma okuiva okuti matumoneswa “ononkhumbi ononyingi” putyina nkhele tuhenepewe otyiawa tyomuenyo wahapu? Hamwe katyitutilisa owoma. Atuho tumoneswa ononkhumbi, tyilinge tukahi motyili omanima ehehi ine omanyingi. Omokonda yatyi? Omokonda tukahi mouye wa Satanasi.​—Revelação 12:12.

2. (a) Ovanthu aveho ovakuankhali vena ovitateka, mahi ovitateka patyi ovikuavo Ovakristau vena? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele ei.) (b) Olie weetako ononkhumbi, iya oñgeni tutyii?

2 Ovanthu aveho ovakuankhali vena ovitateka. Mahi, Ovakristau vena vali ovitateka ovikuavo. (1 Coríntios 10:13) Otyitateka tyimwe vakala natyo, ononkhumbi vamoneswa mokonda vatokola okutualako nekolelo mu Huku. Jesus wapopilile ovalanduli vae okuti: “Omupika hamunene vali tyipona omuhona wae. Inkha ame vamonesa ononkhumbi, nonwe mavemumonesa ononkhumbi.” (João 15:20) Olie weetako ononkhumbi ombo? O Satanasi. Ombimbiliya imupopia okuti ukahi “ngatyina onkheyama ikoma, yovola okulia” ovanthu va Huku. (1 Pedro 5:8) Satanasi malingi atyiho evila opo anyone ekolelo lietu mu Jeova. Tutalei etyi tyamonekelele apostolu Paulu.

ONONKHUMBI MEPUNDAUMBO LIO LISTRA

3-5. (a) Ovitateka patyi Paulu akalele navio mo Listra? (b) Oñgeni onondaka mbae konthele yononkhumbi mbapamekele?

3 Paulu wamonesilue ononkhumbi ovikando ovinyingi, mokonda ankho omukuatyili ku Huku. (2 Coríntios 11:23-27) Onthiki imwe, mepundaumbo lio Listra, Paulu wahakulile omulume umwe ankho uhetyivili okueenda. Mokonda yehuviso olio, ovanthu ankho vasoka okuti Paulu na Barnabe ovo huku. Paulu na Barnabe avaiti ovanthu opo vehevefende! Mahi, pakala vala katutu, ononkhalamutwe mbonongeleya mbo va Judeu avehiki iya avahimbika okupopia omapita konthele ya Paulu na Barnabe. Ovanthu avetavela komatutu oo, avavete Paulu nomamanya avemusi enthuvia.​—Atos 14:8-19.

4 Etyi vatalelapo epundaumbo lio Derbe, Paulu na Barnabe “avakondoka ko Listra, ko Ikoniu, no ko Antiokia, okupameka ovalongwa, okuveavela ondundo vatualeko nekolelo, nokupopia okuti: ‘Tuna okunyingila Mouhamba wa Huku nononkhumbi ononyingi.’” (Atos 14:21, 22) Onondaka mbokuati okumoneswa “ononkhumbi ononyingi” ngoti kambupameka. Ngotyo, oñgeni Paulu na Barnabe “vapamekele ovalongwa” nonondaka, mamumoneswa ononkhumbi?

Paulu ankho ukahi nokupopia ondyambi ongwa maipewa vana vatualako nekolelo mu Huku

5 Tupondola okuvasa ekumbululo monondaka mba Paulu. Paulu kapopile vala okuti: “Tuna okukoleleya mononkhumbi ononyingi.” Mahi wati: “Tuna okunyingila Mouhamba wa Huku nononkhumbi ononyingi.” Ngotyo, Paulu ankho ukahi nokupopia ondyambi ongwa maipewa vana vatualako nekolelo mu Huku. Ondyambi oyo handyoi. Jesus wati: “Una ukoleleya alo konthyulilo, oe makayovolwa.”​—Mateus 10:22.

6. Vana vakoleleya mononkhumbi mavakapewa ondyambi patyi?

6 Inkha tukoleleya mononkhumbi, matukapewa ondyambi. Ovakristau ovalembulwa, mavakapewa omuenyo wahankhi keulu, avakatumina na Jesus. “Onongi ononkhuavo,” mavakapewa omuenyo wahapu momphangu yombembwa pano pohi. (João 10:16; 2 Pedro 3:13) Mahi putyina tukevelela, matumoneswa “ononkhumbi ononyingi.” Matulilongesa ononkhalelo onombali tupondola okulolwa.

OKULWISUA NOVANTHU

7. Okulwisua novanthu tyakutikinya tyi?

7 Jesus wapopile okuti: “Ovanthu mavemutuala konombonge, mamuvetelwa monondyuo mbokufendela iya mamutualwa kovatumini noko nohamba.” (Marcos 13:9) Ngotyo, Jesus wapopile okuti Ovakristau vamwe mavamoneswa ononkhumbi. Ovikando vimwe, ononkhumbi ombo ankho mbupondola okuetwa nononkhalamutwe mbonongeleya ine mbopulitika. (Atos 5:27, 28) Soka vali kongeleka ya Paulu. Okuti Paulu wakalele nowoma etyi asoka kononkhumbi ombo? Au.​—Tanga Atos 20:22, 23.

8, 9. Oñgeni Paulu alekesile okuti ankho watokola okukoleleya? Oñgeni ovakuatate vamwe hono vakoleleya mononkhumbi?

8 Paulu waluile nomutima wakola nomahongaiyo a Satanasi, wati: “Ame hapandele omuenyo ngatyina wakolela unene, tyakolela okuvitula otyilinga na tambula ku Tatekulu Jesus, tyokuava nombili oumbangi wonondaka onongwa mbokankhenda okanene ka Huku.” (Atos 20:24) Paulu kakalele nowoma wokumonesua ononkhumbi. Mahi ankho watokola okukoleleya. Ehando liae ankho “okuava oumbangi nombili” alo umwe tyina amoneswa ononkhumbi.

9 Hono, ovakuatate ovanyingi no nomphange, vatualako noukuatyili wavo tyina vamoneswa ononkhumbi. Kotyilongo tyimwe, momanima ehungi po 20, Onombangi mba Jeova vapakwa vala mokaleya avahakoyeswa. Omokonda yatyi? Omokonda kavahande okulipaka mopulitika. Onombangi ovo kavayekwa okutaleluapo no nombunga mbavo, iya vamwe vavetwa unene.

Una ehunga ewa liokuyumba onthumbi mu Jeova, nokukoleleya mononkhumbi nomutima wakola

10. Omokonda yatyi tuehesukisila okukala nowoma novitateka vituuhulukila vala?

10 Kovilongo ovikuavo, ovakuatate vetu vakoleleya movitateka viveuhulukila vala. Inkha otyo tyikumonekela, uhakale nowoma. Hinangela Jose. Walandesilue opo akakale omupika. Ankho kasoko okuti mamonekelwa notyitateka ngotyo. Mahi Jeova “emuyovola kononkhumbi mbae ambuho.” (Atos 7:9, 10) Jeova tupu upondola okulinga ngotyo nove. Hinangela apeho okuti “Jeova utyii oñgeni mayovola mononkhumbi ovanthu vokuna onthilo nae.” (2 Pedro 2:9) Una ehunga ewa liokuyumba onthumbi mu Jeova, nokukoleleya mononkhumbi nomutima wakola. Kala nonthumbi yokuti Jeova upondola okukuyovola mouye uno wovivi, nokukuavela omuenyo wahapu.​—1 Pedro 5:8, 9.

OKUYONDYUA

11. Oñgeni okulwisua tyelikalela nokuyondyua?

11 Tupu tupondola okukoleleya tyina tuyondyua. Oñgeni okuyondyua tyelikalela nokulwisua? Okulwisua novanthu tyelifwa notyinimawe tyuuhuluka vala, atyihanyepo liwa-liwa eumbo liove. Mahi, okuyondyua tyelifwa nonthuko. Onthuko ipondola okutuka katutu-katutu omiti viondyuo yove. Tyina uketyimona, ondyuo yove kaisilivila vali.

12. (a) Eliva patyi Satanasi aundapesa opo etuyondye, iya omokonda yatyi etyivilila okuliundapesa nawa? (b) Oñgeni okusoya tyakalesile Paulu?

12 Satanasi uhanda okunyona oupanga wove na Jeova. Okusoya, eliva Satanasi apondola okuundapesa opo etuyondye. Eliva olio, otyiti evila okuundapesa nawa. Omokonda yatyi? Omokonda okusoya tyipondola okunyona katutu-katutu oupanga wetu na Huku. Pamwe, apostolu Paulu ankho ulitehela okuti wasoya. Onthiki imwe, apostolu Paulu alo umwe wapopile okuti “ame ndyipongo.” (Tanga Romanos 7:21-24.) Omokonda yatyi Paulu ankho elitehelela okuti wasoya? Paulu ankho una oupanga omuwa na Jeova, iya tyafuile ankho o umwe pononkhalamutwe Mbovakristau potyita tyotete. Mahi nongotyo, Paulu ankho ulitehelela okuti wasoya mokonda omukuankhali. Ankho uhanda okulinga etyi tyaviuka, mahi ankho pamwe katyapepukile okutyilinga. Inkha ulitehelela okuti wasoya, okunoñgonoka okuti Paulu nae welitehelele ngotyo tyipondola okukupameka.

13, 14. (a) Omokonda yatyi ovanthu vamwe va Huku vakalela tyasoya? (b) Olie uhanda okunyona ekolelo lietu, iya omokonda yatyi?

13 Pamwe, ovakuatate ovanyingi no nomphange velitehela okuti vasoya, nokuna otyiho, alo umwe pamwe velitehela okuti kavesilivila. Mongeleka, omphange umwe omukokoli-ndyila una ombili, wati: “Ovikando ovinyingi, ndyisoka konkhali nalingile, iya otyo apeho tyinkhalesa omapita. Tyina ndyisoka kovipuka aviho ovivi nalingile, ndyilitehela ngoti petupu nawike unthyole, alo umwe Jeova.”

14 Omokonda yatyi ovaumbili vamwe va Jeova vena ombili, ngetyi omphange wapopiua, vasoyela? Pena omahunga omanyingi. Pamwe omokonda vena olusoke luapenga konthele yavo muene, ine yonkhalelo yomuenyo wavo. (Provérbios 15:15) Ovakuavo hamwe velitehelela omapita mokonda yovitateka viekongoko viveihamesa omutima. Inkha hamwe una omalusoke ahaviukile, hinangela olie uhanda okuundapesa omalusoke oo opo ekunyone. Olie uhanda okutusoyesa opo tuyekepo okuumbila Jeova? Tyotyili o Satanasi. Satanasi maipawa iya uhanda nove usoke okuti utupu ekevelo. (Revelação 20:10) Satanasi uhanda tukale notyiho, nokunyona ombili yetu. Satanasi uhanda okutumonesa ononkhumbi opo tuyekepo okuumbila Huku. Tyotyili, ovanthu va Huku vekahi nokulwa opo vayakulile ekolelo liavo mu Jeova.

Tyotyili, ovanthu va Huku vekahi nokulwa opo vayakulile ekolelo liavo mu Jeova

15. Ngetyi tyapopiwa mu 2 Coríntios 4:16, 17, tuna okutualako okulinga tyi?

15 Tualako nokulwa. Tualako nokutala kondyambi. Paulu wahonekelele Ovakristau mo Korintu okuti: “Tuhasoyei, namphila olutu luetu lukala tyehena ononkhono, mahi mokati tukahi nokukala ovape ononthiki ambuho. Mokonda, namphila ononkhumbi mbulamba liwa, nokuapepuka, mbutuetela enkhimano liavilapo vali, lihapu.”​—2 Coríntios 4:16, 17.

LIPONGIYA PAHETYINO PALA ONONKHUMBI

Ovakristau ovakuendye novakulu, velilongesa opo vayakulile ekolelo liavo (Tala popalagrafu 16)

16. Omokonda yatyi tyakolela unene okulipongiya pahetyino pala ononkhumbi?

16 Satanasi una “omaliva” omanyingi aundapesa opo etuyapule. (Efésios 6:11) Otyo tuesukisila okulandula elondolo likahi mu 1 Pedro 5:9, liati: ‘Yalei Satanasi nekolelo liapama.’ Opo tukale tyapama, tuesukisa okupongiya omutima wetu pahetyino opo tukale tyafuapo pala okulinga etyi tyaviuka. Mongeleka: Omafualali tyina nkhele eheneende kovilwa, valongeswa opo vakale tyafuapo pala ovilwa. Nonthue otyo tulinga. Katutyii ovilwa patyi matukakala navio komutwe. Ngotyo, tuna okulilongesa nombili putyina nkhele ovipuka vikahi nawa. Apostolu Paulu wapamekele Ovakristau okuti: “Tualeiko okutala nawa inkha mukahi mekolelo, tualeiko okulinoñgonoka oñgeni onwe muene mukahi.”​—2 Coríntios 13:5.

17-19. (a) Omononkhalelo patyi tupondola okulitala nawa? (b) Oñgeni ovakuendye novahikuena vapondola okulipongiya opo vayakulile ekolelo liavo kosikola?

17 Onkhalelo imwe upondola okulitala nawa omokulilinga omapulo ngaa: ‘Okuti ndyilikuambela apeho? Tyina vakuetu vanthyongiliya okulinga ovivi, okuti ndyitavela ku Huku omutumini wange tyipona kovanthu? Okuti ndyenda apeho komaliongiyo? Okuti ndyipopia nomutima wakola konthele yomatavelo ange? Okuti ndyievela ovakuatate vange, ngetyi ame nahanda vandyevelevo? Okuti ndyitavela kovakulu vewaneno liange, na vana vahongolela omawaneno ouye auho?’

Tuesukisa okupongiya omutima wetu pahetyino opo tukale tyafuapo pala okulinga etyi tyaviuka

18 Tukahi pokati kovanthu vaovola okuhongiliya onkhalelo yetu yokusoka. Ovakuendye ovanyingi novahikuena Onombangi mba Jeova vekahi mosikola, vapopia nomutima wakola konthele yomatavelo avo. Vetupu ohonyi ine owoma wokupopia konthele yomatavelo avo. Oityi tyivekuatesako okupopia nomutima wakola? Vehole okuundapesa onondonga mbukahi momikanda vietu. Mongeleka, o Despertai! ya Julho yo 2009, ipopia okuti inkha umwe ulongeswa nae kosikola ekupula okuti: “Omokonda yatyi wehetavelela kelongeso liokuti ovipuka vieyako vala avike?” upondola okupopia vala okuti: “Omokonda yatyi nesukisila okutavela kelongeso liokuti ovipuka vieyako vala avike? Alo umwe ovanongo vatalwa ngatyina vatanga vali unene kavetavela kelongeso olio!” Vohe, kuateseiko ovana venyi okunoñgonoka ononkhalelo mbokuyakulila ekolelo liavo opo vakale tyafuapo pala okutyilinga kosikola.

Vohe, kuateseiko ovana venyi okunoñgonoka ononkhalelo mbokuyakulila ekolelo liavo

19 Tyotyili, pamwe katyapepukile okuyakulila omatavelo etu, ine okulinga ovipuka ovikuavo Jeova ahanda. Mongeleka, okuenda keliongiyo tyina watunda kovilinga nokuaponwa, katyapepukile. Ine pamwe katyapepukile okupindukapo komuhuka pala okuenda movilinga viokuivisa. Mahi hinangela okuti: Inkha utyiliya okulinga ovipuka ovio pahetyino, mokala tyafuapo tyina pamamoneka ovitateka ovinene.

Paulu wetavelele ofeto yeyovo iya ankho una onthumbi yokuti ofeto oyo opalae

20, 21. (a) Oñgeni okusokolola kofeto yeyovo tyitukuatesako okuliyakulila komalusoke ahaviukile? (b) Oityi tuna okulinga?

20 Iya konthele yokuyondyua? Mongeleka, oñgeni tupondola okuliyakulila komalusoke etusoyesa? Onkhalelo imwe ikuatesako unene, okusokolola kofeto yeyovo yotyilikutila tya Jesus. Ongotyo apostolu Paulu alingile. Pamwe ankho ulitehela okuti epongo. Ankho utyii okuti Kristu kankhile pala ovanthu vehena onkhali, mahi opala ovakuankhali ngae. Wahoneka okuti: “Ndyikahiko mokonda yekolelo Momona wa Huku, una unthyole iya welipakula pala ame.” (Gálatas 2:20) Tyotyili, Paulu wetavelele ofeto yeyovo iya ankho una onthumbi yokuti ofeto oyo opalae.

21 Nove upondola okupolako ouwa omunene inkha utavela okuti ofeto yeyovo otyiawa wapeua na Jeova. Otyo katyilekesa okuti kumakala vali tyasoya. Vamwe nkhele pamwe mavatualako okulitehela okuti vasoya alo ouye omupe uya. Mahi hinangela okuti: Mavakapewa ondyambi ovovana vahayekepo okuumbila Huku. Apa katutu Ouhamba wa Huku mauya. Tyina wameya, pano pohi mapakakala ombembwa, iya ovanthu aveho kamavakakala vali nonkhali. Linga ononkhono opo unyingile Mouhamba, namphila umoneswa ononkhumbi ononyingi.