Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Bani Nekukholwa Lokucinile EMbusweni

Bani Nekukholwa Lokucinile EMbusweni

“Kukholwa kukutilindzela ngekuciniseka tintfo letetsenjwako.”HEB. 11:1.

1, 2. Yini letasenta siciniseke kakhulu kutsi uMbuso utayifeza injongo yaNkulunkulu ngebantfu, futsi kungani kunjalo? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

NJENGOBE siBoFakazi BaJehova, sivame kutsi uMbuso waNkulunkulu ukuphela kwelikhambi latotonkhe tinkinga tetfu, futsi ngemdlandla sisita labanye kutsi balinake leliciniso lelibalulekile lelisemiBhalweni. Sitfola indvudvuto lenkhulu etsembeni lesinalo kuloko lokutawentiwa nguMbuso. Nobe kunjalo, siyaciniseka yini vele kutsi loMbuso ukhona mbamba nekutsi utayifeza injongo yawo? Sinasiphi sizatfu sekuba nekukholwa lokucinile kuloMbuso?Heb. 11:1.

2 UMbuso lobuswa nguMesiya ulilungiselelo lelentiwe nguSomandla kuze afeze injongo yakhe ngendalo. LoMbuso usekelwe esisekelweni lesicinile—lokulilungelo laJehova leliphelele lekubusa. Tincenye letibalulekile taloMbuso—letifaka ekhatsi inkhosi yawo, labatawubusa nayo nalabo labatawubabusa—timiswe ngalokusemtsetfweni kusetjentiswa tivumelwane letisemtsetfweni letentiwe nguNkulunkulu nobe Jesu Khristu, iNdvodzana yakhe. Kucabangisisa ngaletivumelwane kutasisita sicondze indlela injongo yaNkulunkulu letawufezeka ngayo futsi kusisite sibone kutsi lelilungiselelo  leMbuso alishintjashintji.Fundza Efesu 2:12.

3. Yini lesitayihlola kulesihloko nakuleso lesilandzelako?

3 LiBhayibheli likhuluma ngetivumelwane letisitfupha letiyinhloko letihlobene neMbuso waNkulunkulu lobuswa nguMesiya. Letivumelwane nguleti (1) sivumelwane lesentiwa na-Abrahama, (2) sivumelwane seMtsetfo, (3) sivumelwane lesentiwa naDavide, (4) sivumelwane sekuba ngumphristi njengaMelkhisedeki, (5) sivumelwane lesisha, (6) nesivumelwane seMbuso. Asesihlole kutsi sivumelwane ngasinye sihlobene njani neMbuso futsi sibangela njani kutsi injongo yaNkulunkulu ngemhlaba nebantfu igcwaliseke.—Fundza lishadi lelitsi “ Indlela Nkulunkulu Latayifeza Ngayo Injongo Yakhe.”

SETSEMBISO SIVETA INDLELA INJONGO YANKULUNKULU LETAWUFEZEKA NGAYO

4. Njengobe kuvetwe kuGenesisi, nguyiphi imiyalo Jehova layisho letsintsa bantfu?

4 Ngemuva kwekwenta umhlaba ube muhle kuze bantfu bahlale kuwo, Jehova washo imiyalo lemitsatfu letsintsa bantfu: Abetawudala bantfu ngemfanekiso wakhe; bantfu bekufanele bente wonkhe umhlaba ube liPharadisi baphindze bawugcwalise ngebantfwana babo labalungile; futsi bekungakafaneli badle sitselo sesihlahla sekwati lokulungile nalokungakalungi. (Gen. 1:26, 28; 2:16, 17) Bekute sidzingo saleminye imiyalo. Ngemuva kwekudalwa kwebantfu, kulalela leleminye imiyalo lemibili bekungiko kuphela lobekudzingeka kuze injongo yaNkulunkulu igcwaliseke. Kwenteka njani-ke kutsi kudzingeke tivumelwane?

5, 6. (a) Sathane wetama njani kuphatamisa injongo yaNkulunkulu? (b) Jehova wayiphendvula njani insayeya leyabekwa nguSathane e-Edeni?

5 Emetameni wakhe lomubi wekuphatamisa injongo yaNkulunkulu, Sathane Develi wacalisa kuvukela. Loko wakwenta ngekutsi anake kakhulu umyalo lebekangakhona kukhohlisa bantfu kuwo kamelula—lokungumyalo lobewudzinga kutsi bantfu bakhombise kulalela kwabo. Walinga Eva, umfati wekucala kutsi angawulaleli umyalo wekungadli sitselo sesihlahla sekwati lokulungile nalokungakalungi. (Gen. 3:1-5; Semb. 12:9) Ngekwenta njalo, Sathane wangabata lilungelo laNkulunkulu lekubusa indalo yaKhe. Ngekuhamba kwesikhatsi, Sathane watsi tinceku taNkulunkulu letetsembekile tikhonta Nkulunkulu ngetisusa tebugovu.Jobe 1:9-11; 2:4, 5.

6 Jehova bekatayiphendvula njani lensayeya leyabekwa nguSathane e-Edeni? Kubhubhisa letihlubuki bekungakucedza kuvukela kwato. Kodvwa bekutawusho kutsi injongo yaNkulunkulu yekutsi umhlaba ugcwale bantfwana labalalelako ba-Adamu na-Eva beyingeke igcwaliseke. Esikhundleni sekutsi abhubhise letihlubuki ngaso leso sikhatsi, uMdali lohlakaniphile washo siphrofetho lesibalulekilelokusetsembiso lesentiwa e-Edenikute acinisekise kutsi onkhe emavi akhe ayafezeka.Fundza Genesisi 3:15.

7. Setsembiso lesentiwa e-Edeni sisinika siphi sicinisekiso mayelana nenyoka kanye nentalo yayo?

7 Ngalesetsembiso sase-Edeni, Jehova wakhipha sehlulelo kulenyoka nasentalweni yayo lemelela Sathane Develi nabobonkhe lebebatawuba seluhlangotsini lwakhe emphikiswaneni yelilungelo laNkulunkulu lekubusa. Nkulunkulu weliciniso wanika intalo yemfati ligunya lekubhubhisa Sathane. Ngako-ke, setsembiso sase-Edeni asigcinanga nje ngekuveta kutsi loyo lowacalisa kuvukela ensimini yase-Edeni utawucedvwa kanye nemiphumela lemibi yetento takhe, kodvwa siphindze sivete nendlela loku lokutawenteka ngayo.

8. Yini lesingayisho mayelana nemfati nentalo yakhe?

8 Beyitawuba ngubani lentalo yemfati?  Njengobe lentalo itawufihlita inhloko yenyoka, lokusho ‘kumenta lite’ Sathane Develi losidalwa semoya, bekutawudzingeka kutsi nayo ibe sidalwa semoya. (Heb. 2:14) Ngako, lomfati loveta lentalo bekutawudzingeka kutsi naye abe ngumoya. Ngesikhatsi intalo yenyoka yandza, bekusolo kungatiwa kutsi ungubani umfati nentalo yakhe, kwate kwaphela iminyaka lecishe ibe ngu-4 000 ngemuva kwekutsi Jehova enta setsembiso sase-Edeni. Ngaleso sikhatsi, Jehova wenta tivumelwane letimbalwa letichaza intalo naleticinisekisa tinceku taKhe kutsi abetawusebentisa lentalo kute acedze umonakalo Sathane lawubangela bantfu.

SIVUMELWANE LESICHAZA INTALO

9. Siyini sivumelwane lesentiwa na-Abrahama, futsi sacala nini kusebenta?

9 Eminyakeni lengaba tinkhulungwane letimbili ngemuva kwekwehlulelwa kwaSathane, Jehova wayala Abrahama kutsi ashiye likhaya lakhe lebelise-Uri eMesophothamiya futsi aye eKhenani. (Imis. 7:2, 3) Jehova watsi kuye: “Phuma eveni lakini, nasetihlotjeni takho, nasemndenini weyihlo, uye eveni lengitakukhombisa lona. Ngitakwenta ube sive lesikhulu, ngikubusise, ngente libito lakho libe likhulu, wena ube sibusiso. Ngitababusisa labakubusisako, ngibacalekise labakucalekisako. Tive tonkhe temhlaba tiyawubusiswa ngawe.” (Gen. 12:1-3) Loku kulandzisa kwekucala lokwabhalwa lokumayelana nesivumelwane lesentiwa na-Abrahama. Lesivumelwane sentiwa nguJehova Nkulunkulu. Asati kutsi Jehova wasenta nini kwekucala lesivumelwane. Nobe kunjalo, sacala kusebenta nga-1943 B.C.E., ngesikhatsi Abrahama lebekaneminyaka lengu-75 budzala esuka eHarani futsi ewela uMfula iYufrathe.

10. (a) Abrahama wakukhombisa njani kukholwa lokucinile etetsembisweni taNkulunkulu? (b) Ngumiphi imininingwane Jehova layiveta kancane kancane mayelana nentalo yemfati?

10 Jehova waphindze washo lesetsembiso  ku-Abrahama tikhatsi letinyenti, futsi wengeta naleminye imininingwane. (Gen. 13:15-17; 17:1-8, 16) Ngesikhatsi Abrahama akhombisa kutsi unekukholwa lokucinile etetsembisweni taNkulunkulu ngekutimisela kunikela ngendvodzana yakhe lekuphela kwayo, Jehova wasicinisa lesivumelwane ngekutsi ente setsembiso lebesingeke sishintje. (Fundza Genesisi 22:15-18; Hebheru 11:17, 18.) Ngesikhatsi lesivumelwane lesentiwa na-Abrahama sesisebenta, kancane kancane Jehova waveta imininingwane lebalulekile lemayelana nentalo yemfati. Lentalo beyitawuvela ku-Abrahama, yakhiwe bantfu labanyenti, babe ngemakhosi, babhubhise tonkhe titsa futsi babe sibusiso kubantfu labanyenti.

Abrahama wakhombisa kukholwa lokucinile etetsembisweni taNkulunkulu (Fundza sigaba 10)

11, 12. ImiBhalo iveta njani kutsi sivumelwane lesentiwa na-Abrahama sitawuphindze sigcwaliseke, futsi loko kusho kutsini kitsi?

11 Nanobe sivumelwane lesentiwa na-Abrahama sagcwaliseka entalelwaneni yakhe ngesikhatsi ingena eVeni Lesetsembiso, imiBhalo iveta kutsi lesivumelwane sitawuletsa tibusiso letinkhulu kakhulu. (Gal. 4:22-25) Njengobe umphostoli Pawula asho, incenye yekucala yentalo ya-Abrahama nguKhristu futsi incenye yesibili imelela emaKhristu lagcotjiwe langu-144 000. (Gal. 3:16, 29; Semb. 5:9, 10; 14:1, 4) Lomfati loveta lentalo ‘yiJerusalema lesetulu’—lokuluhlangotsi lolusezulwini lwenhlangano yaNkulunkulu, lolwakhiwa tidalwa temoya letetsembekile. (Gal. 4:26, 31) Njengobe kwetsenjisiwe esivumelwaneni lesentiwa na-Abrahama, lentalo yemfati itawuletsa tibusiso kubantfu.

12 Sivumelwane lesentiwa na-Abrahama sisitjela ngeNkhosi yeMbuso waNkulunkulu nangalabo labatawubusa nayo, futsi sibeka sisekelo lesisemtsetfweni seMbuso wasezulwini. (Heb. 6:13-18) Lesivumelwane sitawusebenta sikhatsi lesingakanani? Genesisi 17:7 utsi ‘sisivumelwane saphakadze.’ Sitawuchubeka sisebenta kuze kube ngulapho uMbuso lobuswa nguMesiya ubhubhisa titsa taNkulunkulu futsi ubusise bonkhe labasemhlabeni. (1 Khor. 15:23-26) Ecinisweni, labo labatawuphila emhlabeni batawuzuza kuze kube phakadze. Sivumelwane Nkulunkulu lasenta na-Abrahama siveta kutsi utimisele kufeza injongo yakhe yekutsi bantfu labalungile ‘bagcwalise umhlaba.’Gen. 1:28.

SIVUMELWANE LESISICINISEKISA KUTSI UMBUSO UTAWUHLALA PHAKADZE

13, 14. Sivumelwane lesentiwa naDavide sisicinisekisa ngani mayelana nekubusa kwaMesiya?

13 Setsembiso lesentiwa e-Edeni nesivumelwane lesentiwa na-Abrahama sigcizelela liphuzu lelibalulekile lekutsi bukhosi baJehova lobubonakala ngeMbuso lobuswa nguMesiya busekelwe etimisweni takhe letilungile. (Hla. 89:14) Kutawuke kwenteke yini kutsi hulumende lobuswa nguMesiya ukhohlakale bese kudzingeka kutsi ususwe? Lesinye sivumelwane lesisemtsetfweni siyasicinisekisa kutsi loko ngeke kuze kwenteke.

14 Cabanga ngaloko Jehova lakwetsembisa iNkhosi Davide yaka-Israyeli wasendvulo. Wenta setsembiso lokutsiwa sivumelwane lesentiwa naDavide. (Fundza 2 Samuweli 7:12, 16.) Jehova wenta lesivumelwane naDavide ngesikhatsi abusa eJerusalema, futsi wametsembisa kutsi Mesiya abetawuba yintalelwane yakhe. (Luk. 1:30-33) Ngaleyo ndlela, Jehova washo imininingwane lecacile mayelana neluhla lwekutalwa kwalentalo futsi watsi indlalifa yaDavide beyitawuba nelilungelo ‘lokungelayo sibili’ lekuba yinkhosi yeMbuso lobuswa nguMesiya. (Hez. 21:25-27) NgaJesu, bukhosi baDavide ‘butawumiswa siphelane.’ Ecinisweni, intalo yaDavide ‘iyawuma kuze kube phakadze, nesihlalo sayo sebukhosi  . . . siyawuma njengelilanga.’ (Hla. 89:34-37) Kubusa kwaMesiya ngeke kuze kukhohlakale futsi tintfo letitawufezwa ngiko titawuhlala phakadze!

SIVUMELWANE SEKUBA KHONA KWEMPHRISTI

15-17. Ngekusho kwesivumelwane sekuba ngumphristi njengaMelkhisedeki, ngumuphi lomunye umsebenti lotawentiwa yintalo, futsi leni?

15 Nanobe sivumelwane lesentiwa na-Abrahama naleso lesentiwa naDavide sisicinisekisa kutsi intalo yemfati beyitawuba yinkhosi, kodvwa leyo ndzima iyodvwa beyingeke ikhone kwenta kutsi bantfu bato tonkhe tive babusiswe. Kuze babusiswe ngalokuphelele, bekutawudzingeka bakhululwe ekubeni nesono futsi babe yincenye yemndeni waJehova. Kuze loku kwenteke, kudzingeka kutsi lentalo iphindze yente umsebenti webaphristi. UMdali wetfu lohlakaniphile wente indlela yekutsi loku kwenteke asebentisa lelinye lilungiselelo lelisemtsetfweni, lokutsiwa sivumelwane sekuba ngumphristi njengaMelkhisedeki.

16 Asebentisa iNkhosi Davide, Jehova waveta kutsi abetawenta sivumelwane naJesu lesinetinjongo letimbili: kutsi ‘ahlale ngesekudla saNkulunkulu’ kuze kube ngulapho ancoba titsa takhe futsi abe ‘ngumphristi loyawuhlala akhona kuze kube phakadze ngekuma kwaMelkhisedeki.’ (Fundza Tihlabelelo 110:1, 2, 4.) Kungani kutsiwa utawuba ngumphristi “ngekuma kwaMelkhisedeki”? Kungobe ngaphambi kwekutsi intalelwane ya-Abrahama ingene eVeni Lesetsembiso, Melkhisedeki, lobekayinkhosi yaseSalema abekhonta ‘njengemphristi waNkulunkulu Losetikwako Konkhe.’ (Heb. 7:1-3) NguJehova lucobo lwakhe lowambeka kulesosikhundla. Nguye kuphela lokukhulunywa ngaye emiBhalweni yesiHebheru lowakhonta njengenkhosi nanjengemphristi. Ngetulu kwaloko, njengobe bekute lowaba nalesosikhundla ngaphambi kwakhe nangemuva kwakhe, ubitwa ngekutsi ‘ngumphristi kuze kube phakadze.’

17 Jesu ubekwe ngalokucondzile kutsi abe ngumphristi ngalesivumelwane Jehova lasenta naye, futsi utawuchubeka ‘angumphristi kuze kube phakadze njengaMelkhisedeki.’ (Heb. 5:4-6) Loku kuveta ngalokucacile kutsi Jehova wente sicinisekiso sekutsi utawusebentisa uMbuso lobuswa nguMesiya kuze afeze injongo labenayo ekucaleni ngebantfu labasemhlabeni.

UMBUSO USEKELWE ETIVUMELWANENI LETISEMTSETFWENI

18, 19. (a) Letivumelwane lesesicoce ngato tivetani ngeMbuso? (b) Ngumuphi umbuto losalako?

18 Nasibuka letivumelwane lesesicoce ngato, siyayibona indlela letihlobana ngayo neMbuso lobuswa nguMesiya nendlela loMbuso losekelwe ngayo etivumelwaneni letisemtsetfweni. Setsembiso lesentiwa e-Edeni sisicinisekisa ngekutsi Jehova utawufeza injongo yakhe ngemhlaba nangebantfu asebentisa intalo yemfati. Lentalo beyitawuba ngubani, futsi ngumuphi umsebenti lebeyitawenta? Sivumelwane lesentiwa na-Abrahama siyasichazela ngaloko.

19 Sivumelwane lesentiwa naDavide sisiniketa leminye imininingwane mayelana neluhla lwekutalwa lwaloyo loyincenye yekucala yalentalo, futsi simnika lilungelo lekubusa umhlaba kuze loko lokutawufezwa nguMbuso kuhlale phakadze. Sivumelwane sekuba ngumphristi njengaMelkhisedeki sisisekelo sekutsi lentalo yente umsebenti webaphristi. Kodvwa Jesu ngeke abeyedvwa nakabuyisela bantfu ekubeni bete sono. Kunalabanye labagcotjiwe labatawukhonta njengemakhosi nebaphristi. Batawuvela kuphi? Lombuto sitawucoca ngawo esihlokweni lesilandzelako.