1. Ta l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn jerbal, innem ta eo ej kõm̦m̦ane?

 JEOVA em̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani jerbal ko an. (Sam 135:6; Jon 5:17) Im ekõn̦aan bwe enjel̦ ro an kab armej ro ren bar m̦õn̦õn̦õ kõn jerbal ko rej kõm̦m̦ani. Kõn men in, ej lel̦o̦k jerbal ko ñan er me renaaj m̦õn̦õn̦õ kaki im lo tõprak ilo aer kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, Jeova ear lel̦o̦k jerbal ko ñan m̦aanje eo Nejin ke Ear kõm̦anm̦an men otemjej. (Riit Kolosse 1:15, 16.) Baibõl̦ ej ba bwe m̦okta jãn an kar Jijej itok ñan lal̦ in, ear pãd ilañ ippãn Anij im ear “juon eo ekapeel ilo jerbal.”​—Jabõn Kõnnaan 8:30.

2. Etke jejel̦ã bwe jãn kar jinoin ewõr jerbal ko raorõk me enjel̦ ro rej kõm̦m̦ani?

² Ilo bokin Jenesis l̦o̦k ñan Revelesõn, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe jãn kar jinoin, Jeova ear lel̦o̦k jerbal ko ñan enjel̦ ro. Ñan waanjoñak, ke Adam im Iv rar jerawiwi im aikuj etal jãn Pedetaij eo, Anij ear lel̦o̦k juon jerbal ñan jet enjel̦ ro. Bokin Jenesis ej ba bwe Anij ear “likũt irear in jikin kallib in Iden, Kerub ko, im jãje urur, eo ej ukoktak ijoko otemjej, bwe en baare ial̦ an wõjke in mour.” (Jenesis 3:24) Bareinwõt, bokin Revelesõn ej ba bwe Jeova “ear jilkintok enjel̦ eo an bwe en kwal̦o̦k ñan ro rũkarejeran men ko epaak aer wal̦o̦k” ak men ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj.​—Revelesõn 22:6, UBS.

3. Ke Jijej ear pãd ioon lal̦ in, elemen an kar l̦oore joñak eo an Jemãn?

³ Ke Jijej ear pãd ioon lal̦ in, ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani jerbal ko Jeova ear lil̦o̦k ñane. Jijej ear l̦oore joñak eo an Jemãn ke ear bar lel̦o̦k jerbal ko raorõk ñan rũkal̦oor ro an. Ear kãitoklimoik er kõn jerbal ko aer ke ear ba: “Ij ba ñan kom̦ juon men em̦ool: Eo ej tõmak eõ enaaj kõm̦m̦ani jerbal ko ij kõm̦m̦ani, aet, enaaj kõm̦m̦ani jerbal ko rel̦l̦apl̦o̦k, bwe ij ilo̦k ñan Jema.” (Jon 14:12, UBS) Jijej ear bar jipañ rũkal̦oor ro an ñan kile bwe ekanooj aorõk jerbal ko aer im ren jab aepedped kaki. Ear ba: “Jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad kõm̦m̦ani jerbal ko an eo ear jilkintok eõ ke ejja raan; bwe enañin boñ, innem ejjel̦o̦k emaroñ in jerbal.”​—Jon 9:4, UBS.

4-6. (1) Etke jem̦õn̦õn̦õ bwe Noa im Moses rar pokake Jeova im kõm̦m̦ani aolep men ko ear ba ñan er? (2) Ta tokjãn ko 2 rej wal̦o̦k ikijjeen jerbal ko me Anij ej lil̦o̦k ñan armej?

⁴ M̦okta jãn an kar Jijej itok ñan lal̦ in, Jeova ear lel̦o̦k jerbal ko rem̦m̦an ñan armej ro. Meñe Adam im Iv rar jab kajejjet jerbal eo me Anij ear lel̦o̦k ñan erro, ak elõñ armej ro rar pokake Anij im kõm̦m̦ani aolep jerbal ko ear lil̦o̦k ñan er. (Jenesis 1:28) L̦õmn̦ak m̦õk kõn Noa. Jeova ear tipdikil̦o̦k mel̦el̦e ko kõn kilen an naaj kõm̦m̦ane juon wa bwe e kab baam̦le eo an ren maroñ el̦l̦ã im mour jãn Ibwijleplep eo. Noa ear kõm̦m̦ani aolep men ko Jeova ear ba ñane. Unin ad mour kiiõ ej kõnke Noa ear pokake aolep naan ko an Jeova!​—Jenesis 6:14-16, 22; 2 Piter 2:5, UBS.

⁵ Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn Moses. Jeova ear tipdikil̦o̦k mel̦el̦e ko kõn kilen an kalõk im̦õn kõppãd eo kab ta ko bũrij ro rar aikuj kõm̦m̦ani bwe en kon̦ aer jerbal. Moses ear pokake Jeova im kõm̦m̦ani aolep men ko ear ba ñane. (Exodus 39:32; 40:12-16) Jej bar bõk tokjãn jãn an kar Moses kate wõt e im pokake aolep naan ko an Jeova. Rijjilõk Paul ear kõmel̦el̦e im ba bwe im̦õn kõppãd eo im jerbal ko an bũrij ro rej jitõñl̦o̦k ñan “men ko rem̦m̦an renaaj itok.”​—Hibru 9:1-5, 9, UBS; 10:1, UBS.

⁶ Ilo an Anij wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajejjet ankilaan, jerbal ko me ej lil̦o̦k ñan rũkarejar ro an jãn iien ñan iien rokkõtaktak. Meñe ãindein, ak aolepeer rej bõktok nõbar ñan Jeova im rej jipañ armej ro. Aolep jerbal ko me Jijej ear kõm̦m̦ani m̦okta jãn an kar itok ñan lal̦ in im bareinwõt ke ear pãd ijin ioon lal̦ rar bõktok nõbar ñan Jeova im rar jipañ armej ro. (Jon 4:34; 17:4) Ilo raan kein, ñe jej kõm̦m̦ani jerbal ko me Jeova ej litoki, jerbal kein rej bar bõktok nõbar ñan Jeova. (Matu 5:16; riit 1 Korint 15:58, UBS.) Jejaam̦ ba men in? Jen lale.

7, 8. (1) Kwal̦o̦k kõn jerbal eo me Kũrjin ro rej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane ilo raan kein. (2) Ñe ewõr naan in tõl ko jãn Jeova, ta eo jen kõm̦m̦ane?

⁷ Meñe jejjab weeppãn, el̦ap ad jeraam̦m̦an bwe Jeova ekõn̦aan bwe jen jerbal ippãn ãinwõt rijerbal ro m̦õttan. (1 Korint 3:9) Jet Kũrjin ro rej jerbal in ekkal ãinwõt kar Noa im Moses. Rej jipañ im kalõk Im̦õn Kweilo̦k ko, Im̦õn Kweilo̦k ko Rel̦l̦ap, im ra ko. El̦aññe kwõj kõkããl juon Im̦õn Kweilo̦k ak kwõj jipañ kalõk ra eo el̦ap ilo Warwick, New York, jouj im kaorõke jeraam̦m̦an n̦e am̦! (Lale pija eo ilo jinoin katak in me ej kwal̦o̦k kõn jekjekin ra in el̦ap.) Ñe kwõj kõm̦m̦ane jerbal in, ej juon iaan wãween ko me kwõj kabuñ ñan Anij. Meñe jet wõt rej bõk jerbal in ekkal, ak aolep Kũrjin ro rem̦ool rej bõk kun̦aaer ilo bar juon jerbal ñan Anij. Ta jerbal in? Ej jerbal in kwal̦o̦k naan. Jerbal in ej bõktok nõbar ñan Jeova im ej jipañ armej ro. (Jerbal 13:47-49) Doulul eo an Anij ej letok naan in tõl ko kõn kilen ad kwal̦o̦k naan. Innem jet iien, emaroñ kããl ak oktak jerbal ko rekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani.

 ⁸ Jãn kar jinoin tok ñan kiiõ, rũkarejar ro retiljek an Jeova rej m̦õn̦õn̦õ in pokake naan ko an. (Riit Hibru 13:7, 17.) Jemaroñ jab mel̦el̦e kõn aolep un ko unin Jeova ej ukoti jerbal ko ad ak letok naanin tõl ko rekããl. Bõtab jen kõttãik kõj im pokake Jeova. Etke? Kõnke jejel̦ã bwe jerbal kein rej itok jãne im elõñ men ko rem̦m̦an renaaj wal̦o̦k ñe jej l̦oori.

9. Etke em̦m̦an joñak eo an em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo?

⁹ Em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo rej kaalikkar bwe relukkuun kõn̦aan kõm̦m̦ani men ko Jeova ej kõn̦aan ilo wãween aer lale eklejia eo. (2 Korint 1:24; 1 Tessalonika 5:12, 13, UBS) Em̦m̦aan rein rej m̦õn̦õn̦õ in kate er ilo jerbal ko an Anij. Bareinwõt, em̦õkaj aer pokake naan in tõl ko im kõm̦m̦ani wãween ko rekããl ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Meñe jet iaaer remaroñ kar jaje kilen kõjerbal talboon ñan kwal̦o̦k naan, ak kwal̦o̦k naan ilo wab ko im jikin ko me elukkuun lõñ armej ro ie, ak rar kõm̦m̦an karõk kõn jerbal kein. Im ejjabto tokãlik, rar lo tõprak kõn aer l̦oore kõl kein. Ñan waanjoñak, 4 bainier ro ilo aelõñ in Jãmne rar kwal̦o̦k naan ilo jikin peejnej ko me eto aer kar jab kwal̦o̦k naan ie. Juon iaan bainier rein, etan Maikõl ear ba bwe ilo kar jinoin rar ikkũm̦kũm̦ kõnke elõñ iiõ in aer jab jerbal ilo jikin peejnej. Ej ba: “Bõlen Jeova ear kile men in kõnke ear kajeraam̦m̦an kõm ke kõmar kwal̦o̦k naan ilo jibboñõn raan eo. Joñan, kõm ban mel̦o̦kl̦o̦ke. Kõmar lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõnke kõmar l̦oore naan in tõl ko ilo Ad Jerbal ñan Anij im bwe kõmar lõke Jeova bwe en jipañ kõm!” Ak kwe, kwõm̦õn̦õn̦õ in ke l̦oore wãween ko rekããl ilo jerbal in kwal̦o̦k naan?

10. Ta oktak ko rar wal̦o̦k ilo doulul in ad jet iiõ ko remootl̦o̦k?

¹⁰ Jet iien ewõr oktak ko rej wal̦o̦k ilo Betel̦. Ñan waanjoñak, jet iiõ ko remootl̦o̦k em̦õj kilõki jet iaan ra ko ad reddik im kõm̦m̦akũt jerbal ko aer ñan ra ko rel̦l̦apl̦o̦k. Meñe ro me rar jerbal ilo ra kein reddik rar aikuj kõm̦m̦an elõñ oktak ko, ak tokãlik rar kile tokjãn ko rar wal̦o̦k jãn pepe kein. (Ekklisiastis 7:8) Rijerbal rein rem̦õn̦õn̦õ bwe rej kõm̦m̦ani jerbal ko an armej ro doon Jeova ilo raan kein!

11-13. Ke doulul in ad ear kõm̦m̦an oktak ko, etke ear pen ñan jet iaan ro jeid im jatid?

¹¹ Elõñ men ko rem̦m̦an jemaroñ katak jãn joñak ko an ro me rar jerbal ilo ra ko rar kilõki. Elõñ iaaer rar jerbal ilo ra kein ium̦win elõñ iiõ ko. Kar kajjitõk ippãn ruo rippãlele me erro ar jerbal ilo juon ra edik bwe ren em̦m̦akũtl̦o̦k ñan ra eo ilo Mexico im jerbal ie. Elukkuun lõñl̦o̦k RũBetel̦ ro ie jãn kar ra eo juon me rar jerbal ie m̦okta. Em̦m̦aan eo, etan Rogelio ej ba: “Elukkuun kar pen ñan etal jãn baam̦le eo aõ kab ro m̦õtta.” Kar kajjitõk ippãn bar juon RũBetel̦ etan Juan ñan em̦m̦akũt ñan Mexico. Ej ba bwe ke ear etal, ear ãinwõt ñe ear aikuj bar jino jãn jinoin. Ej ba: “Kwõj aikuj jino m̦õttaik armej ro kwõjaje kajjier. Bwe kwõn maroñ kõm̦m̦ane men in, kwõj aikuj katak elõñ m̦anit ko rekããl im ukot wãween am̦ l̦õmn̦ak.”

¹² Ke kar kilõki jet ra ko ilo aelõñ ko ilo Europe, kar kajjitõk ippãn elõñ RũBetel̦ ro ilo kar ra kein bwe ren etal ñan ra eo ilo aelõñ in Jãmne im jerbal ie. Ear jab pidodo ñan er ñan etal jãn kapijukuneer. Jet iaan ro me rar jerbal ilo kar ra eo ilo aelõñ in Switzerland rej oñkake tol̦ ko ie me rekanooj aiboojoj etan Alps. Im jet iaan ro me rar jerbal ilo kar ra eo ilo aelõñ in Austria rej ba bwe ekar em̦m̦anl̦o̦k ippãer ke rar jerbal ie kõnke eiietl̦o̦k RũBetel̦ ro ie.

¹³ Ear wõr oktak ko ñan ro jeid im jatid me rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan juon ra ilo bar juon aelõñ im jerbal ie. Ñan waanjoñak, ear oktak jikin aer jokwe, rijerbal ro m̦õttaer, im emaroñ kar oktak jerbal ko aer. Ejjab men kein wõt, ak ear bar oktak eklejia ko aer, jikin ko rej kwal̦o̦k naan ie, im bõlen rar aikuj  katak bar juon kajin. Meñe emaroñ kar lukkuun pen ñan kõm̦m̦ani oktak kein, ak elõñ RũBetel̦ ro rar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani. Etke? Eokwe, jen kiiõ lale ta ko jet iaaer rar ba.

14, 15. (1) Elemen an kar jet jeid im jatid kaalikkar bwe rej kaorõk jeraam̦m̦an eo aer ñan jerbal ippãn Jeova, jekdo̦o̦n ta jerbal eo ej lel̦o̦k ñan er? (2) Etke em̦m̦an joñak in an rein jeid im jatid ñan kõj?

¹⁴ Juon jeid im jatid kõrã etan Grethel ej ba: “Unin aõ kar m̦õn̦õn̦õ in etal ej kõnke men in ear kaalikkar ñan Jeova bwe el̦apl̦o̦k aõ yokwe e jãn aelõñ eo iar pãd ie, m̦weo iar jerbal ie, kab jerbal eo aõ.” Bar juon kõrã etan Dayska ej ba: “Ke iar keememej bwe Jeova eo ej kajjitõk ippa bwe in etal, iar m̦õn̦õn̦õ in etal.” André im Gabriela rej errã ilo naan kein im rej ba: “Kõmro ar maroñ kal̦apl̦o̦k am̦ro karejar ñan Jeova ke kõmar likũt kõn̦aan ko am̦ro ilik.” Erro ej tõmak bwe ñe doulul eo an Jeova ej kõm̦m̦an oktak ko, enaaj em̦m̦anl̦o̦k ñe rej m̦õn̦õn̦õ in kõttãik erro jãn ñe renaaj jum̦ae karõk kein.

¹⁵ Ke jet ra rekar kilõk, kar kajjitõk ippãn jet iaan RũBetel̦ ro bwe ren bainier. Ilo aelõñ in Denmark, Norway im Sweden, kar kõm̦m̦an oktak ko bwe aolep jerbal ko ilo kar ra kein, remaroñ kõm̦m̦ani ilo juon wõt ra etan Scandinavia. Ke rar kõm̦m̦ane men in, rar kajjitõk ippãn elõñ iaan RũBetel̦ ro bwe ren bainier. Ruo rippãlele etaer Florian im Anja rej ba: “Kõmro ej kijooror in kõm̦m̦ane jerbal in ekããl ñan kõm. Kõmro ej lukkuun m̦õn̦õn̦õ in karejar ñan Jeova ilo jabdewõt wãween im jabdewõt jikin ekõn̦aan. Kõmro ej watõke men in ãinwõt juon jeraam̦m̦an el̦ap!” Meñe enañin kõj aolep jejjañin iiooni men kein, ak jemaroñ l̦oori joñak ko aer rem̦m̦an im likũt Aelõñ ak kien eo an Anij m̦oktata ilo mour ko ad. (Aiseia 6:8) Jekdo̦o̦n ia eo jej karejar ñan Jeova ie, ak enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajeraam̦m̦an ro me rej kaorõk jeraam̦m̦an eo aer ñan jerbal ippãn.

16. (1) Ta eo Galetia 6:4 ej ba bwe jen kõm̦m̦ane? (2) Ta jeraam̦m̦an eo el̦aptata me jemaroñ bõke?

¹⁶ Kõj jejjab weeppãn, eñin unin ekkã ad keidi kõj make ñan ro jet. Bõtab, Naan in Anij ej rõjañ kõj bwe jen l̦õmn̦ak wõt kõn ta  ko kõj make jemaroñ kõm̦m̦ani. (Riit Galetia 6:4, UBS.) Ejjab kõj aolep jemaroñ bainier, mijinede, RũBetel̦, ak juon iaan em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo. Meñe em̦m̦an jerbal kein, ak ewõr juon jeraam̦m̦an me kõj aolep jemaroñ bõke im el̦apl̦o̦k jãn jeraam̦m̦an ko jet. Ta in? Ej ñan jerbal ippãn Jeova ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Jen kaorõke jeraam̦m̦an in ad!

17. (1) Ke jej pãd ilo jukjukun pãd in an Setan, ta eo emaroñ wal̦o̦k ñan kõj? (2) Etke jen jab ebbeer?

¹⁷ Ilo jukjukun pãd in an Setan, bõlen jejjab maroñ bõk kun̦aad ilo jet iaan jerbal ko me jekõn̦aan kõm̦m̦ani ñan Jeova. Emaroñ wõr men ko ilo mour ko ad me jejjab maroñ el̦l̦ã ioer. Ñan waanjoñak, emaroñ wõr ad eddo ilo baam̦le ko ad ak bõlen jenañinmej. El̦aññe ej ãindein, jen jab ebbeer. Jekdo̦o̦n ta apañ ko jej iiooni, ak aolep iien jemaroñ kwal̦o̦k naan kõn etan Jeova im kõn Aelõñ ak kien eo an. Men eo eaorõktata ej bwe jen kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan karejar ñan Jeova. Bareinwõt, jen jar bwe Jeova en jipañ ro me el̦apl̦o̦k aer maroñ ñan kõm̦m̦ane jerbal ko an jãn kõj. Jen keememej bwe kajjojo armej me ej nõbar etan Jeova, eaorõk ippãn!

18. Ta eo jen m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteiki, im etke?

¹⁸ Meñe jejjab weeppãn, ak Jeova em̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k bwe jen jerbal ippãn. Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan jerbal ippãn Anij eo ad ilo raan kein ãliktata! Jen m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik kõn̦aan ko ad make kõnke jejel̦ã bwe ilo jukjukun pãd eo ekããl, Jeova enaaj kajeraam̦m̦an kõj kõn “mour eo em̦ool.” Jenaaj aenõm̦m̦an, m̦õn̦õn̦õ, im mour ñan indeeo.​—1 Timote 6:18, 19.

19. Ta eo Jeova ej kallim̦uri kõj kõn ilju im jekl̦aj?

¹⁹ Ejjabto jãn kiiõ jenaaj pãd ilo jukjukun pãd eo ekããl an Anij. L̦õmn̦ak m̦õk kõn ta eo Moses ear ba ñan RiIsrael ro m̦okta wõt jãn aer kar del̦o̦ñe Ãneen Kallim̦ur eo. Ear ba: “Irooj enaaj kajeraam̦m̦an kom̦ ilo men otemjej kom̦ij kõm̦m̦ani.” (Duteronomi 30:9, UBS) Ãlikin Armagedon, ro me rej poub ilo aer jerbal ippãn Jeova renaaj jolõte lal̦ in, ãinwõt ear kallim̦ur kake. Innem, enaaj letok juon jerbal ekããl ñan kõj. Ta jerbal in? Eokwe, jenaaj kõm̦m̦an bwe lal̦ in en juon pedetaij ekanooj aiboojoj!