Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yesu Shitee Lɛ—Bɔ ni Wɔnáa He Sɛɛ Wɔhãa

Yesu Shitee Lɛ—Bɔ ni Wɔnáa He Sɛɛ Wɔhãa

“Ete shi.”MATEO 28:6.

1, 2. (a) Mɛni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi bi Petro? Te Petro to he ehã tɛŋŋ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛni hã Petro wie kɛ ekãa lɛ?

OTSII fioo komɛi yɛ Yesu gbele sɛɛ lɛ, akɛ bɔfo Petro yadamɔ Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi ni yitseiaŋ wala lɛ ahiɛ. Amɛ nɔŋŋ ji mɛi ni tsɔ ŋaa ni hã agbe Yesu lɛ. No mli lɛ, amɛmli efu Petro, ejaakɛ etsa nuu ko ni nyɛɛɛ anyiɛ. Amɛbi Petro akɛ: “Mɛɛ hewalɛ naa aloo mɛɛ gbɛ́i amli nyɛfee enɛ yɛ?” Petro kɛ ekãa hã amɛ hetoo akɛ: “Yesu Kristo, Nazarenyo lɛ, ní nyɛsɛŋ, ni Nyɔŋmɔ tee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ, lɛ nɔŋŋ egbɛ́i amli mɔ nɛ damɔ nyɛhiɛ ni ehe etã nɛɛ.”Bɔfoi lɛ Asaji 4:5-10.

2 Be ko ni eho lɛ, gbeyeishemɔ hã Petro kwa Yesu shii etɛ sɔŋŋ. (Marko 14:66-72) Shi agbɛnɛ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Petro baashe gbeyei lɛ, efee ekãa yɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahiɛ. Mɛni hewɔ? Yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni ye ebua Petro lɛ sɛɛ lɛ, eyɛ nɔmimaa hu akɛ atee Yesu shi. Mɛni hã ená nɔmimaa nakai? Ni mɛni hewɔ wɔ hu  wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa ni tamɔ nakai nɔŋŋ lɛ?

3, 4. (a) Namɛi ashi atee dani afɔ Yesu bɔfoi lɛ? (b) Namɛi ashi Yesu tee?

3 Bɔfoi lɛ le akɛ abaanyɛ atee gbohii ashi. Dani abaafɔ bɔfoi lɛ po lɛ, Nyɔŋmɔ hã gbalɔ Elia kɛ gbalɔ Elisha hewalɛ ni amɛkɛtee gbohii ashi. (1 Maŋtsɛmɛi 17:17-24; 2 Maŋtsɛmɛi 4:32-37) Be ni ashɛ nuu ko ni egbo lɛ afɔ̃ Elisha gbonyobu mli ní ehe sa Elisha wui lɛ ahe lɛ, nuu lɛ te shi. (2 Maŋtsɛmɛi 13:20, 21) Mra be mli Kristofoi lɛ he Biblia mli saji nɛɛ amɛye, taakɛ wɔ hu wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji anɔkwale lɛ.

Kɛ́ wɔkane saji ni kɔɔ bɔ ni Yesu tee gbohii ashi lɛ he lɛ, etaa wɔtsuiŋ waa

4 Ekolɛ kɛ́ okane saji ni kɔɔ bɔ ni Yesu tee gbohii ashi lɛ he lɛ, etaa otsuiŋ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛ bɔ ni yoo okulafo ni Yesu tee ebi koome lɛ shi lɛ naa baakpɛ ehe ehã! (Luka 7:11-15) Aloo susumɔ be ni Yesu tee gbekɛ yoo fioo ko shi lɛ he okwɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, be ni efɔlɔi ni yeɔ awerɛho lɛ na akɛ atee amɛbi lɛ shi lɛ, amɛmii shɛ amɛhe! (Luka 8:49-56) Ni kwɛ bɔ ni mɛi amii baashɛ amɛhe ahã be ni amɛna ni Lazaro miije kpo kɛmiijɛ gbonyobu lɛ mli lɛ!Yohane 11:38-44.

NƆ HEWƆ NI ESORO YESU SHITEE LƐ KWRAA LƐ

5. Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Yesu shitee lɛ yɛ gbohiiashitee krokomɛi ni tsɔ hiɛ lɛ ahe?

5 Bɔfoi lɛ le akɛ esoro Yesu shitee lɛ kwraa yɛ gbohiiashitee krokomɛi fɛɛ ni tsɔ hiɛ lɛ ahe. Mɛi ni atee amɛ shi kɛtsɔ hiɛ lɛ te shi kɛ heloŋ gbɔmɔtsei, ni sɛɛ mli lɛ amɛgboi ekoŋŋ. Shi atee Yesu shi kɛ mumɔŋ gbɔmɔtso ní anyɛŋ hiɛ akpata. (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 13:34.) Petro ŋma akɛ, agbe Yesu yɛ “heloo gbɛfaŋ moŋ, shi ahã lɛ wala yɛ mumɔ gbɛfaŋ.” Kɛfata he lɛ, eyɛ “Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ, akɛni etee ŋwɛi, ní aŋɔ ŋwɛibɔfoi kɛ hegbɛi kɛ hewalɛi awo eshishi lɛ.” (1 Petro 3:18-22) Eyɛ mli akɛ gbohiiashitee krokomɛi lɛ yɛ naakpɛɛ moŋ, shi Yesu shitee lɛ ji naakpɛɛ nii ni fe fɛɛ.

6. Te Yesu shitee lɛ ná ekaselɔi lɛ anɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ?

6 Yesu shitee lɛ ná ekaselɔi lɛ anɔ hewalɛ waa. Ejeee mɔ ko ni egbo lolo, taakɛ ehenyɛlɔi lɛ susuɔ lɛ.  Moŋ lɛ, eyɛ wala mli akɛ mumɔŋ gbɔmɔ ni he wa, ni adesa ko nyɛŋ aye lɛ awui. Eshitee lɛ tsɔɔ akɛ lɛ ji Nyɔŋmɔ Bi lɛ. Akɛni Yesu kaselɔi lɛ le akɛ eyɛ wala mli hewɔ lɛ, amɛyeee awerɛho dɔŋŋ, ni amɛsheee mɔ ko hu gbeyei dɔŋŋ. Moŋ lɛ, amɛná miishɛɛ ni amɛfee ekãa. Eji ateee Yesu shi kulɛ, Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ baŋ mli, ni sɛɛnamɔ ko baŋ sane kpakpa ni amɛshiɛɔ lɛ he.

7. Mɛni Yesu feɔ ŋmɛnɛ? Mɛɛ saji wɔbaanyɛ wɔbi?

7 Wɔle akɛ be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ejeee gbɔmɔ wulu ko kɛkɛ. Amrɔ nɛɛ ehiɛ kã, ni eekwɛ shiɛmɔ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ nɔ. Lɛ ji Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ, ni etsɛŋ Maŋtsɛyeli nɛɛ baajie efɔŋfeemɔ fɛɛ kɛje shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ebaafee lɛ paradeiso ní gbɔmɛi baahi mli kɛya naanɔ. (Luka 23:43) Eji ateee Yesu shi kulɛ, nibii nɛɛ ateŋ eko eko nyɛŋ aba mli. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ atee Yesu shi lɛ? Ni te wɔnáa eshitee lɛ he sɛɛ wɔhãa tɛŋŋ?

Eji ateee Yesu shi kulɛ, Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ baŋ mli, ni sɛɛnamɔ ko baŋ sane kpakpa lɛ he

YEHOWA TSƆƆ AKƐ EYƐ GBELE NƆ HEWALƐ

8, 9. (a) Mɛni hewɔ Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ bi ní ayabu Yesu gbonyobu lɛ he lɛ? (b) Be ni yei lɛ ba gbonyobu lɛ naa lɛ, mɛni amɛbana?

8 Be ni agbe Yesu sɛɛ lɛ, Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ tee Pilato ŋɔɔ amɛyakɛɛ lɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, wɔkai akɛ, be ni shishiulɔ nɛɛ hiɛ kã lɛ ekɛɛ: Gbi ni ji gbi etɛ lɛ mate shi ekoŋŋ. No hewɔ lɛ fã ní ayabu bu lɛ he jogbaŋŋ kɛyashi gbi ní ji gbi etɛ lɛ, koni ekaselɔi lɛ akabaju lɛ kɛmiiya, ní amɛyakɛɛ maŋ lɛ akɛ: Ete shi kɛjɛ gbohii ateŋ; ni sɛɛkpee shishiumɔ lɛ bafee efɔŋ fe klɛŋklɛŋ nɔ lɛ.” Pilato kɛɛ amɛ akɛ: “Naa, asraafoi nɛ, nyɛyaa ni nyɛyabua bɔ ni nyɛaanyɛ.” Ni nakai pɛpɛɛpɛ amɛfee.Mateo 27:62-66.

9 Afu Yesu yɛ gbonyobu ni akpɛ yɛ tɛsaa mli lɛ mli, ni akɛ tɛ agbo ko tsĩ naa. Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ miisumɔ ni Yesu ahi nakai gbonyobu lɛ mli kɛya naanɔ. Shi esoro Yehowa jwɛŋmɔ kwraa. Gbii etɛ sɛɛ lɛ, kaselɔi enyɔ ni ji Maria Magdaleena kɛ Maria mɔ kroko lɛ ba gbonyobu lɛ naa. Amɛbana ni akokolo tɛ lɛ kɛjɛ gbonyobu lɛ naa ní ŋwɛibɔfo ko ta nɔ. Ŋwɛibɔfo lɛ kɛɛ yei lɛ akɛ amɛkwɛ gbonyobu lɛ mli, ni amɛna akɛ mɔ ko mɔ ko bɛ mli. Ŋwɛibɔfo lɛ kɛɛ amɛ akɛ: “Ebɛ biɛ, ejaakɛ ete shi.” (Mateo 28:1-6) Atee Yesu shi!

10. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsɔɔ akɛ atee Yesu shi?

10 Nibii ni tee nɔ yɛ gbii 40 ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ hã ana faŋŋ akɛ atee Yesu shi. Bɔfo Paulo ŋma Korintobii lɛ akɛ: “Klɛŋklɛŋ saji ni mikɛhã nyɛ lɛ ateŋ eko ji nɔ ni mi hu akɛhã mi, akɛ Kristo gbo yɛ wɔhe eshai lɛ ahewɔ yɛ  ŋmalɛi lɛ anaa, ni akɛ afu lɛ, ni akɛ atee lɛ shi ekoŋŋ yɛ gbi ni ji gbi etɛ lɛ nɔ yɛ ŋmalɛi lɛ anaa; ni akɛ ejie ehe kpo etsɔɔ Kefa, no sɛɛ lɛ mɛi nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ. No sɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ aaafee nyɛmimɛi ohai enumɔ loo nɔ shi kome, mɛi ni amɛteŋ mɛi pii yɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛ, shi mɛi komɛi hu ewɔ. No sɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ Yakobo, no sɛɛ lɛ bɔfoi lɛ fɛɛ. Shi amɛ fɛɛ amɛ sɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ mi hu ní mitamɔ mɔ ko ni akpatu afɔ lɛ lɛ.”1 Korintobii 15:3-8.

YIŊTOI EJWƐ AHEWƆ NÍ WƆHEƆ WƆYEƆ AKƐ ATEE YESU SHI

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu shitee lɛ ba “yɛ ŋmalɛi lɛ anaa”?

11 Yesu shitee lɛ ba “yɛ ŋmalɛi lɛ anaa.” Agba Yesu shitee lɛ he sane yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, David ŋma akɛ, ashiŋ Nyɔŋmɔ ‘mɔ krɔŋkrɔŋ’ lɛ yɛ gbohiiaje. (Nyɛkanea Lala 16:10.) Yɛ afi 33 Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ, Petro hã ana faŋŋ akɛ Yesu ji ‘mɔ krɔŋkrɔŋ’ lɛ be ni ewie akɛ: “[David na] eto ni ewie Kristo shitee lɛ he, akɛ ashiŋ esusuma yɛ gbohiiaje ni eheloo hu enaŋ fitemɔ” lɛ.Bɔfoi lɛ Asaji 2:23-27, 31.

12. Namɛi na Yesu be ni atee lɛ shi lɛ?

12 Be ni atee Yesu shi lɛ, mɛi pii na lɛ. Yɛ gbii 40 ni nyiɛ Yesu shitee lɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, ejie ehe kpo etsɔɔ ekaselɔi lɛ yɛ abɔɔ ko ni bɛŋkɛ he ni afu lɛ yɛ lɛ mli, ejie ehe kpo etsɔɔ mɛi komɛi ni miiya akrowa ni ji Emao lɛ, ni ejie ehe kpo yɛ hei krokomɛi hu. (Luka 24:13-15) Ekɛ aŋkroaŋkroi tamɔ Petro wie, ni ekɛ kui hu wie. Be ko po lɛ, Yesu jie ehe kpo etsɔɔ asafo ko ni yi fa fe mɛi 500. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, mɛi pii na Yesu be ni atee lɛ shi lɛ.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ ekãa ni kaselɔi lɛ kɛshiɛ lɛ hã ana akɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ atee Yesu shi?

13 Kaselɔi lɛ kɛ ekãa shiɛ Yesu shitee lɛ he sane. Awa amɛ yi, amɛna nɔ, ni agbe amɛteŋ mɛi komɛi po yɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ. Bo lɛ susumɔ enɛ he okwɛ: Eji ateee Yesu shi kulɛ, ani Petro kɛ ewala baawo oshara mli, ní eshiɛ Kristo shitee lɛ etsɔɔ mɛi nɔŋŋ ni nyɛ Yesu ní amɛtsɔ ŋaa ni hã agbe lɛ lɛ? Petro kɛ kaselɔi krokomɛi lɛ ná nɔmimaa akɛ atee Yesu shi, ni eekwɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, Yesu shitee lɛ hã kaselɔi lɛ ná hiɛnɔkamɔ ni mli wa akɛ kɛ́ amɛgboi lɛ, abaatee amɛ shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, dani Stefano baagbo lɛ, no mli lɛ eheɔ eyeɔ akɛ abaatee lɛ shi.Bɔfoi lɛ Asaji 7:55-60.

14. Mɛni hewɔ oheɔ oyeɔ akɛ atee Yesu shi lɛ?

14 Wɔyɛ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ amrɔ nɛɛ Yesu miiye Maŋtsɛ, ni eji Kristofoi asafo lɛ Yitso. Anɔkwa Kristofoi miiya nɔ amɛmiishwere. Eji ateko Yesu shi kulɛ, ani enɛ baaba lɛ nakai? Anɔkwa, eji ateko Yesu shi kulɛ, ekolɛ wɔnuŋ ehe sane ko. Shi wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ akɛ atee Yesu shi, ni akɛ eekwɛ shiɛmɔ ni ashiɛɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ nɔ.

BƆ NI WƆNÁA YESU SHITEE LƐ HE SƐƐ WƆHÃA

15. Mɛni hewɔ Yesu shitee lɛ hãa wɔnáa ekãa kɛshiɛɔ lɛ?

15 Kristo shitee lɛ hãa wɔnáa ekãa kɛshiɛɔ. Kɛjɛ Yesu beiaŋ kɛbaa nɛɛ, Nyɔŋmɔ henyɛlɔi ebɔ mɔdɛŋ akɛ  amɛbaatsɔ jamɔkwamɔ, hefɛoyeli, yiwaa, naatsĩi, niseniianifeemɔ, kɛ gbɔmɔgbee nɔ amɛtsĩ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ gba akɛ: “Tawuu nii ní asɔ̃ɔ ashiɔo lɛ eko eko nyɛŋ nɔ ko afee.” (Yesaia 54:17) Wɔsheee mɛi ni Satan kɛtsuɔ nii lɛ gbeyei. Yesu wo wɔ shi akɛ ebaaye ebua wɔ, ni eefee nakai. (Mateo 28:20) Wɔbaanyɛ wɔfee ekãa kɛshiɛ, ejaakɛ ekɔɔɔ he eko nɔ ni wɔhenyɛlɔi lɛ baafee lɛ, amɛnyɛŋ amɛtsĩ wɔnaa kɔkɔɔkɔ!

Yesu shitee lɛ hãa wɔnáa ekãa kɛshiɛɔ (Kwɛmɔ kuku 15)

16, 17. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu shitee lɛ hãa anaa akɛ nɔ ni etsɔɔ lɛ fɛɛ ja? (b) Yɛ Yohane 11:25 lɛ naa lɛ, mɛɛ hewalɛ Nyɔŋmɔ kɛhã Yesu?

16 Yesu shitee lɛ hãa wɔnaa akɛ nibii ni etsɔɔ lɛ fɛɛ ja. Biblia he nilelɔ ko wie akɛ, kɛ́ ateee Kristo shi lɛ, belɛ kɛ́ Kristofoi he amɛye akɛ atee lɛ shi lɛ, amɛji kwashiai. Paulo ŋma akɛ, kɛ́ ateee Kristo shi lɛ, belɛ Kristofoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ baafee yaka. Anɔkwa, kɛ́ ateee Yesu shi lɛ, belɛ Sanekpakpai lɛ baafee tamɔ adesã ko ni yɔɔ mɔbɔ, ní kɔɔ nuu kpakpa ko ni hiɛ kã shi, ní henyɛlɔi gbe lɛ lɛ he. Shi atee Yesu shi, ni enɛ hãa wɔnaa akɛ nibii ni etsɔɔ lɛ fɛɛ ja.Nyɛkanea 1 Korintobii 15:14, 15, 20.

17 Yesu wie akɛ: “Mi lɛ miji shitee lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ni heɔ minɔ eyeɔ lɛ, kɛji egbo tete lɛ, ehiɛ aaakã.” (Yohane 11:25) Shi ni Yesu wo nɛɛ baaba mli. Yehowa ehã Yesu hewalɛ koni etee mɛi ni baaye nɔ yɛ ŋwɛi kɛ mɛi  akpekpe toi akpei abɔ ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ shi. Yesu afɔle lɛ kɛ eshitee lɛ maa nɔ aduatsɔ akɛ abaafo gbele sɛɛ. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná ekãa kɛkpee shihilɛi ni jaraa kɛ shihilɛi ni kɛ wɔwala woɔ oshara mli lɛ po anaa!

18. Mɛɛ nɔmimaa Yesu shitee lɛ hãa wɔnáa?

18 Yesu shitee lɛ hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ, abaadamɔ Yehowa jalɛ shishitoo mlai ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ anɔ akojo mɛi. Paulo kɛɛ hii kɛ yei komɛi ni yɔɔ Ateene lɛ akɛ, Nyɔŋmɔ baakojo “jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ jalɛ naa, akɛni ekɛ hemɔkɛyeli eto mɔ fɛɛ mɔ hiɛ, ejaakɛ etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:31) Nyɔŋmɔ hala Yesu akɛ wɔ-Kojolɔ, ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaakojo yɛ suɔmɔ kɛ jalɛ naa.Nyɛkanea Yesaia 11:2-4.

Wɔbuɔ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa, ni wɔmiisumɔ ni wɔbo Yehowa toi be fɛɛ be

19. Te Kristo shitee lɛ mli hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ lɛ náa wɔnɔ hewalɛ tɛŋŋ?

19 Wɔsumɔɔ ni wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ejaakɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ atee Yesu shi. Eji Yesu hãaa agbe lɛ, ni eji ateee lɛ shi hu kulɛ, wɔbaaya nɔ wɔhi esha kɛ gbele shishi. (Romabii 5:12; 6:23) Wɔnaŋ hiɛnɔkamɔ ko, ni ekolɛ wɔ hu wɔbaakɛɛ akɛ: “Nyɛhãa wɔyea nii ni wɔnua dãai, ejaakɛ wɔ́ lɛ, wɔbaagboi!” (1 Korintobii 15:32) Shi wɔhãaa ŋɔɔmɔyeli ahe wɔjwɛŋmɔ fɛɛ. Moŋ lɛ, wɔbuɔ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa, ni wɔmiisumɔ ni wɔbo Yehowa toi be fɛɛ be.

20. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu shitee lɛ hãa anaa akɛ Nyɔŋmɔ je agbo?

20 Yesu shitee lɛ hãa anaa akɛ Yehowa je agbo, ni “eji mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ.” (Hebribii 11:6) Yehowa kɛ hewalɛ kpele kɛ nilee tsu nii kɛtee Yesu shi, ni eduro lɛ wala ni gbooo yɛ ŋwɛi. Nyɔŋmɔ hã ana hu akɛ ebaanyɛ ehã eshiwoi fɛɛ aba mli. Yehowa wo shi akɛ, ‘seshi’ krɛdɛɛ ko baahã ana mɔ ni sa akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Bɔ ni afee ni shiwoo nɛɛ aba mli lɛ, ehe bahia ni Yesu, ni ji ‘seshi’ lɛ agbo ni atee lɛ shi.1 Mose 3:15.

21. Te onáa gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ he sɛɛ ohãa tɛŋŋ?

21 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yehowa ehã wɔ hiɛnɔkamɔ akɛ abaatee gbohii ashi. Biblia lɛ ewo shi akɛ: “Naa, Nyɔŋmɔ buu lɛ yɛ gbɔmɛi ateŋ, ni eeeshi ebuu lɛ yɛ amɛteŋ, ni amɛaatsɔmɔ emaŋ, ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ aaahi shi, ni eeetsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ. Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.” Akɛɛ bɔfo Yohane, mɔ ni atsɔ enɔ akɛ shiwoo nɛɛ hã lɛ akɛ: “Ŋmaa, ejaakɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ anɔkwa wiemɔi ni ma shi shiŋŋ ni.” Namɔ jie ninaa lɛ kpo etsɔɔ Yohane lɛ? Yesu Kristo ní atee lɛ shi lɛ!Kpojiemɔ 1:1; 21:3-5.