Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Me peame olema pühad kogu oma eluviisilt

Me peame olema pühad kogu oma eluviisilt

„Saage ka teie pühaks kogu oma eluviisis.” (1. PEETR. 1:15)

1., 2. a) Milline peaks olema Jumala rahva eluviis? b) Millistele küsimustele see artikkel vastab?

JEHOOVA vaimu mõjutusel tsiteeris apostel Peetrus 3. Moosese raamatut ja selgitas, et iisraellaste sarnaselt peavad ka kristlased olema pühad. (Loe 1. Peetruse 1:14—16.) Jehoova, kes on püha, ootab, et võitud kristlased ja „teised lambad” teeksid oma parima, et olla püha kogu oma eluviisilt, mitte vaid mõnes valdkonnas (Joh. 10:16).

2 Kolmanda Moosese raamatu väärtuslike mõtete edasine uurimine on väga kasulik ja õpitu ellurakendamine aitab meil olla pühad kogu oma eluviisilt. Selles artiklis hakkame käsitlema järgmisi küsimusi. Kuidas suhtuda järeleandmiste tegemisse Piibli põhimõtetes? Mida õpetab 3. Moosese raamat meile Jehoova ülemvõimu toetamise kohta? Mida me õpime ohvrite toomisest iisraellaste päevil?

HOIDU JÄRELEANDMISTEST PIIBLI PÕHIMÕTETES

3., 4. a) Miks ei tohiks kristlased teha järeleandmisi Piibli seadustes ja põhimõtetes? b) Miks ei tohiks me maksta kätte ega pidada vimma?

3 Kui me tahame olla Jehoovale meelepärased, peame kindlalt järgima tema seadusi ja põhimõtteid ega tohi teha neis mingeid järeleandmisi. Kuigi me pole enam Moosese seaduse all, aitavad selle sätted meil mõista, mis on Jumalale vastuvõetav ja mis mitte. Näiteks oli iisraellastele antud käsk: „Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Jehoova!” (3. Moos. 19:18).

4 Jehoova tahe on, et me ei hakkaks ise kätte maksma või kellegi peale vimma pidama (Rooml. 12:19). Kui me ignoreeriksime Jumala seadusi ja põhimõtteid, rõõmustaks see Saatanat ja tooks teotust Jehoova nimele. Isegi kui keegi meid sihilikult solvab, ei tohiks me muutuda sellisteks savinõudeks, mis on täis vihameelt. Jumal on andnud meile aulise võimaluse olla savinõud, milles on aare — jumalateenimine (2. Kor. 4:1, 7). Vimmapidamine on nagu hape, mis ei sobi sellistesse anumatesse.

5. Mida õpetlikku on meile loos Aaroni poegade surmast? (Vaata pilti artikli alguses.)

5 Kirjakohas 3. Moosese 10:1—11 on kirjas juhtum, mis põhjustas Aaroni perekonnale suurt südamevalu. Tuli taevast surmas telkpühamu juures Aaroni pojad Naadabi ja Abihu. Milline usuproov võis küll Aaronile ja tema perele olla see, et nad ei tohtinud oma sugulasi leinata! Kas sina säilitad pühaduse selles osas, mis puudutab keeldu mitte suhelda eemaldatud pereliikmete või teiste eemaldatutega? (Loe 1. Korintlastele 5:11.)

6., 7. a) Millele tuleks meil mõelda, kui kaalume kiriklikul laulatusel osalemist? (Vaata allmärkust.) b) Kuidas oleks hea selgitada oma seisukohta kirikliku laulatuse suhtes sugulastele, kes pole Jehoova tunnistajad?

6 Meil ei tule ehk ette nii ränki katsumusi nagu Aaronil ja tema perel. Ent kuidas on lugu näiteks siis, kui meid kutsutakse mittetunnistajast sugulase kiriklikule laulatusele ja palutakse ehk isegi täita mõnd ülesannet? Kuigi Piiblis pole sõnasõnalist keeldu sellisel sündmusel viibida, kas on olemas Piibli põhimõtteid, millega otsust tehes arvestada? *

7 Meie otsus käituda sellistes olukordades Jehoova silmis pühalt võib tekitada segadust meie sugulastes, kes pole meiega sama usku (1. Peetr. 4:3, 4). Muidugi me ei soovi neid solvata, kuid tavaliselt on siiski kõige parem selgitada neile oma seisukohti lahkelt, ent otsekoheselt. Seda oleks hea teha juba aegsasti enne tulevast sündmust. Me võiksime neid tänada ja öelda, et meil on hea meel kutse üle nende laulatusele. Seejärel võiksime selgitada, et kuna meie religioossed põhimõtted on teistsugused, võib see, et me ei järgi nende usulisi kombetalitusi, häirida teiste rõõmu sel erilisel päeval ja tekitada kelleski piinlikkust. See on üks näide, kuidas mitte teha järeleandmisi oma uskumustes.

TOETA JEHOOVA ÜLEMVÕIMU

8. Kuidas tõstab 3. Moosese raamat esile Jehoova ülemvõimu?

8 Kolmas Moosese raamat tõstab esile Jehoova ülemvõimu. Rohkem kui 30 korda tuuakse selles raamatus välja, et sealsed seadused on Jehoovalt. Mooses tunnustas seda ja tegi kõik, mida Jehoova tal käskis teha (3. Moos. 8:4, 5). Samamoodi peaksime meie tegema alati seda, mida meie kõrgeim valitseja Jehoova meilt ootab. Selles on meile abiks tema organisatsioon. Kuid mingi usuproov võib meid tabada siis, kui oleme üksi, just nagu Jeesust püüti kiusatusse viia siis, kui ta oli üksinda kõrbes (Luuka 4:1—13). Kui me tunnustame Jumala ülemvõimu ja usaldame teda, ei saa keegi sundida meid tema seadusi rikkuma ja me ei lase hirmul end lõksu püüda (Õpet. 29:25).

9. Miks Jumala rahvast igal pool maailmas taga kiusatakse?

9 Kuna me oleme Kristuse järelkäijad ja Jehoova tunnistajad, kiusatakse meid taga igal pool maailmas. See on ootuspärane, sest Jeesus ütles oma jüngritele: „Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste vihaalused minu nime pärast” (Matt. 24:9). Ent hoolimata sellisest vastupanust me kuulutame püsivalt Jumala kuningriiki ja jääme Jehoova silmis pühaks. Miks meid aga taga kiusatakse, kui me oleme ausad, puhaste elukommetega ja seaduskuulekad inimesed? (Rooml. 13:1—7.) Seepärast, et me peame Jehoovat oma kõrgeimaks valitsejaks. Me kummardame üksnes teda ega tagane kunagi tema õiglastest seadustest ja põhimõtetest (Matt. 4:10).

10. Mis olukorda sattus üks Jehoova tunnistaja, kes ei jäänud erapooletuks?

10 Samuti me „ei kuulu maailma”. Seetõttu me oleme sõdades ja poliitilistes küsimustes erapooletud. (Loe Johannese 15:18—21; Jesaja 2:4.) Mõned Jumalale pühendunud teenijad pole aga jäänud erapooletuks. Paljud neist on seda kahetsenud ja taastanud oma suhted meie halastava taevase isaga (Laul 51:19). Kuid on ka neid, kes ei ole kahetsenud. Näiteks teise maailmasõja ajal koguti kõikidest Ungari vanglatest kokku ühte linna 160 ebaõiglaselt vangistatud venda, kes olid 45-aastased ja nooremad. Seal kästi neil astuda väeteenistusse. Ustavad vennad keeldusid kindlalt, ent üheksa meest andsid sõjaväelise vande ja tõmbasid selga sõdurivormi. Kaks aastat hiljem määrati üks neist laskekomandosse, kes pidi hukkama ustavad Jehoova tunnistajad. Nende hulgas oli tema enda lihane vend! Kuna aga asjaolud muutusid, ei viidud hukkamist täide.

ANNA JEHOOVALE OMA PARIM

11., 12. Mida me õpime ohverdamisnõuetest, mis Jehoova andis iisraellastele?

11 Moosese seaduse järgi pidid iisraellased tooma mitmesuguseid ohvreid (3. Moos. 9:1—4, 15—21). Need pidid olema veatud, sest need viitasid Jeesuse täiuslikule ohvrile. Lisaks tuli ohverdamisel järgida kindlaid toimimisviise. Mõtle näiteks sellele, mida nõuti emalt, kes oli äsja lapse ilmale toonud. 3. Moosese 12:6 ütleb: „Kui ta puhastuspäevad on täitunud, olgu poja või tütre pärast, siis ta peab viima aastase lambatalle põletusohvriks ja ühe tuvi või turteltuvi patuohvriks kogudusetelgi ukse juurde preestri kätte.” Jumala nõuded olid konkreetsed, kuid samas on kõigis ta seadustes selgelt näha tema armastus ja mõistlikkus. Kui emal polnud võimalik tuua ohvriks lammast, siis võis ta tuua kaks turteltuvi või tuvipoega (3. Moos. 12:8). Kuigi ohvritooja võis olla vaene, armastas ja hindas Jehoova teda sama palju kui seda, kes sai tuua suurema väärtusega ohvri. Mida see meile õpetab?

12 Apostel Paulus ergutas usukaaslasi tooma Jumalale kiitusohvrit (Heebr. 13:15). Meie huuled peaksid kuulutama Jehoova püha nime. Kurdid vennad ja õed kiidavad Jumalat viipekeeles. Kristlased, kel pole võimalik kodust välja minna, toovad Jumalale kiitust, andes tunnistust kirja teel, telefonitsi või siis neile, kes nende eest hoolitsevad või neid külastavad. Meie kiitusohver — see kui ülistame Jehoovat, tehes teatavaks tema nime ja kuulutades head sõnumit — sõltub sellest, milline on meie tervis ja võimed, kuid see peaks olema meie parim (Rooml. 12:1; 2. Tim. 2:15).

13. Miks me peaksime esitama kuulutustöö kohta aruande?

13 Meie kiitusohver on meie isiklik ohvriand, mida me vabatahtlikult Jumalale toome, sest me armastame teda (Matt. 22:37, 38). Samas tuleb meil oma teenistuse kohta aruannet esitada. Kuidas me peaksime sellesse suhtuma? Meie igakuine aruanne on seotud meie pühendumusega Jumalale (2. Peetr. 1:7). Muidugi ei peaks keegi tundma survet olla teenistuses palju tunde vaid selleks, et oleks võimalik esitada suurem kuulutustööaruanne. Tegelikult on kuulutajal, kes on hooldekodus või kel on muid piiranguid, võimalik esitada aruanne ka 15 minuti kohta. Jehoova peab neid minuteid väga väärtuslikuks ja suhtub nendesse kui selle kuulutaja parimasse ohvrisse. Sellega näitab Jehoova teenija oma armastust Jumala vastu ja seda, kui kalliks ta peab võimalust olla tema tunnistaja. Just nagu iisraellased, kelle olud ei lubanud neil tuua suurema väärtusega ohvreid, saavad ka need tunnistajad, kel on teatud piirangud, ikkagi aruannet esitada. Meie igaühe aruanne on osa ülemaailmsest aruandest, mis aitab organisatsioonil planeerida edasist kuulutustööd. Seega on meil kõigil kaalukaid põhjusi esitada kuulutustöö kohta aruanne.

MEIE UURIMISHARJUMUSED JA KIITUSOHVRID

14. Miks meil tuleks analüüsida oma uurimisharjumusi?

14 Pärast nende 3. Moosese raamatu väärtuslike mõtete arutamist leiad sa ilmselt, et mõistad nüüd paremini, miks on see raamat osa Jumala Sõnast (2. Tim. 3:16). Sinu otsus olla püha võib nüüd olla veelgi tugevam, ja seda mitte vaid seepärast, et Jehoova seda ootab, vaid et ta väärib meie parimat. Võib-olla on neis kahes artiklis uuritud 3. Moosese raamatu mõtted kasvatanud sinus soovi uurida kogu Piiblit veel sügavamalt. (Loe Õpetussõnad 2:1—5.) Analüüsi palvemeelselt oma uurimisharjumusi. Kahtlemata sa tahad, et sinu kiitusohvrid oleksid Jehoovale meelepärased. Kas sa tunned, et telesaated, videomängud, sport või hobid takistavad sul vaimselt edenemast? Kui nii, siis on sul väga kasulik mõtiskleda mõningate mõtete üle Pauluse kirjast heebrealastele.

Kas Piibli uurimine ja pere piibliõhtu on sinu elus tähtsal kohal? (Vaata lõiku 14)

15., 16. Miks oli Paulus heebrea kristlastele kirjutades nii otsekohene?

15 Paulus oli heebrea kristlastele kirjutades väga otsekohene. (Loe Heebrealastele 5:7, 11—14.) Ta ei peenutsenud nendega, vaid ütles, et nende „kuulmine on tuimaks jäänud”. Miks väljendas Paulus end nii jõuliselt ja otseselt? Ta jäljendas Jehoova armastust ja hoolt nende kristlaste vastu, kes püüdsid jääda ellu vaid vaimse piima abil. Piibli peamiste õpetuste tundmine on väga tähtis, kuid kristliku küpsuse saavutamiseks on tarvis „tahket toitu”.

16 Heebrealased pidanuksid juba olema võimelised teisi õpetama, ent neil oli tarvis, et keegi neid endid õpetaks. Miks? Sest nad ei söönud „tahket toitu”. Küsi endalt: „Kas mul on õige suhtumine tahkesse vaimsesse toitu? Kas ma toidan end sellega? Või ei uuri ma enam sügavuti Piiblit ja minu palved kipuvad harvaks jääma? Kui see on nii, kas on selles osaliselt süüdi minu uurimisharjumused?” Meil tuleks inimestele mitte ainult kuulutada, vaid neid ka õpetada, et nad saaksid Kristuse jüngriteks (Matt. 28:19, 20).

17., 18. a) Miks on meil tarvis end korrapäraselt toita tahke vaimse roaga? b) Kuidas suhtuda alkoholi tarvitamisse enne koguduse koosolekut?

17 Piibli uurimine ei pruugi paljudele meist kerge olla. Muidugi ei püüa Jehoova motiveerida oma rahvast süütunde abil. Ent ükskõik kas oleme tema pühendunud teenijad juba aastaid või alles vähe aega, tuleks meil kõigil toita end tahke vaimse roaga. See on ülioluline, kui soovime jääda pühaks.

18 Et olla pühad, tuleb meil hoolega Piiblit uurida ja teha, mida Jumal meilt ootab. Mõtle Aaroni poegade Naadabi ja Abihu peale, kes surid seetõttu, et astusid Jehoova ette lubamatu tulega, olles samal ajal ehk isegi joobnud (3. Moos. 10:1, 2). Pane tähele, mida Jumal seepeale Aaronile ütles. (Loe 3. Moosese 10:8—11.) Kas öeldu viitab sellele, et me ei tohiks enne koguduse koosolekut juua mitte mingit alkoholi? Mõtle järgnevale. Me ei ole Moosese seaduse all (Rooml. 10:4). Mõnel maal tarvitavad meie usukaaslased toidu juurde mõõdukal määral alkohoolseid jooke ka enne koosolekut. Paasapühal joodi neli karikatäit veini. Oma surma mälestusõhtut sisse seades pakkus Jeesus apostlitele veini, mis sümboliseeris tema verd (Matt. 26:27). Piibel mõistab aga hukka liigjoomise ja purjusoleku (1. Kor. 6:10; 1. Tim. 3:8). Paljud kristlased hoiduvad südametunnistuse ajel täielikult alkoholist enne mistahes tegevust, mis on seotud püha teenistusega. Kuid eri maades on eri olukorrad ning kristlastele on kõige tähtsam „teha vahet püha ja ebapüha vahel”, et käituda pühalt ja Jumalale meelepäraselt.

19. a) Mida me peaksime seoses pere piibliõhtu ja iseseisva uurimisega silmas pidama? b) Mida sa oled otsustanud teha, et olla püha?

19 Me võime avastada veel palju väärtuslikke mõtteid, kui süüvime Jumala Sõna sügavustesse. Kasuta saadaolevaid uurimise abivahendeid, et muuta oma pere piibliõhtu või iseseisev piibliuurimine sisukamaks. Õpi Jehoovat ja tema eesmärke järjest paremini tundma. Püüa saada temaga üha lähedasemaks (Jaak. 4:8). Pöördu Jumala poole lauliku sarnaselt, kes palus: „Ava mu silmad vaatlema su käsuõpetuse imesid!” (Laul 119:18). Ära tee kunagi järeleandmisi Piibli seadustes ja põhimõtetes. Täida meeleldi Jehoova, püha Jumala ülimaid seadusi ja osale innukalt „Jumala hea sõnumi pühas töös” (1. Peetr. 1:15; Rooml. 15:16). Ole püha neil rahututel viimsetel päevadel. Olgem kõik pühad kogu oma eluviisilt ja toetagem nii meie püha Jumala Jehoova ülemvõimu!

^ lõik 6 Vaata „Lugejate küsimusi” ajakirjast Vahitorn, 15. mai 2002.