Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Esa akɛ Wɔfee Krɔŋkrɔŋ yɛ Wɔjeŋba Fɛɛ Mli

Esa akɛ Wɔfee Krɔŋkrɔŋ yɛ Wɔjeŋba Fɛɛ Mli

“Nyɛfea krɔŋkrɔŋ yɛ nyɛjeŋba fɛɛ mli.”1 PETRO 1:15.

1, 2. (a) Mɛni Yehowa kpaa gbɛ yɛ ewebii adɛŋ? (b) Mɛɛ sanebimɔi nikasemɔ nɛɛ baahã hetoo?

AKƐ mumɔ tsirɛ bɔfo Petro ni etsɛ sane yisɛɛ kɛjɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli kɛtsɔɔ mli akɛ, esa akɛ Kristofoi afee krɔŋkrɔŋ tamɔ bɔ ni akpa gbɛ akɛ Israelbii lɛ afee krɔŋkrɔŋ lɛ nɔŋŋ. (Nyɛkanea 1 Petro 1:14-16.) Yehowa, ni ji ‘mɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ,’ kpaa mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “tooi krokomɛi” lɛ fɛɛ gbɛ akɛ amɛfee krɔŋkrɔŋ yɛ amɛjeŋba fɛɛ mli.Yohane 10:16.

2 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu shishitoo mlai komɛi ni yɔɔ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli ní baaye abua wɔ ní wɔle bɔ ni Nyɔŋmɔ naa krɔŋkrɔŋfeemɔ ehãa kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔhi shi yɛ naa lɛ he. Kɛfata he lɛ, wɔbaaná hetoo wɔhã sanebimɔi nɛɛ: Te esa akɛ wɔna saji ahe ni aŋmɛɔ kɛsaa loo toigbele wɔhã tɛŋŋ? Mɛni Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ tsɔɔ wɔ yɛ hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ nɔyelɔ lɛ sɛɛ ni wɔɔfi lɛ he? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ afɔlei ni Israelbii lɛ shã lɛ mli?

 KWƐMƆ JOGBAŊŊ NI OKAŊMƐƐ SAJI AHE KƐSAA LOO OGBO TOI

3, 4. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ Kristofoi kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Biblia mli mlai kɛ shishitoo mlai anɔ lɛ? (b) Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔtɔɔ wɔhe owele loo wɔbɛɔ mɔ ko wɔwoɔ wɔmli lɛ?

3 Kɛ́ wɔmiitao wɔsa Yehowa hiɛ lɛ, esa akɛ wɔbo emlai kɛ eshishitoo mlai lɛ toi, ni esaaa akɛ wɔŋmɛɔ saji ahe kɛsaa loo wɔgboɔ enɔ toi kɔkɔɔkɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, wɔbɛ Mose Mla lɛ shishi, shi nakai Mla lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa nɔ ni Yehowa sumɔɔ kɛ nɔ ni esumɔɔɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Kaatɔ owele ni okabɛ omaŋbii lɛ eko owo omli; shi suɔmɔ onaanyo, taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ; miji Yehowa.”3 Mose 19:18.

4 Yehowa sumɔɔɔ ni wɔtɔɔ wɔhe owele loo wɔbɛɔ mɔ ko wɔwoɔ wɔmli. (Romabii 12:19) Kɛ́ wɔku wɔhiɛ wɔshwie Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anɔ lɛ, Satan mii baashɛ ehe, ni no baagbe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he guɔ. Kɛ́ mɔ ko fee wɔ dɔlɛ nii po lɛ, esaaa akɛ wɔmli fuɔ aahu akɛ wɔbɛɔ mɔ lɛ wɔwoɔ wɔmli. Biblia lɛ wieɔ wɔhe akɛ “sũ nii” ni akɛ jwetri ko ewo mli. Jwetri nɛɛ ji sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. (2 Korintobii 4:1, 7) Wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ mlifu, ní tamɔ asid lɛ woɔ nakai sũ nii kome too lɛ nɔŋŋ mli, oookɛɛ eji jwetri ko ni jara wa.

5. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔ ni akɛɛ Aaron akɛ ekafee be ni ebihii lɛ gboi lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

5 Awie shihilɛ ko ní kumɔ Aaron weku lɛ tsui waa lɛ he yɛ 3 Mose 10:1-11 lɛ. Yehowa hã la jɛ ŋwɛi ebakpata Aaron bihii Nadab kɛ Abihu hiɛ. Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ Aaron kɛ eweku lɛ akɛ amɛkafee nɔ ko kwraa kɛtsɔɔ akɛ amɛmiiye awerɛho. Enɛ ji hemɔkɛyeli he kaa diɛŋtsɛ! Ani oofee krɔŋkrɔŋ kɛtsɔ owekumɛi loo mɛi krokomɛi ní ashwie ni okɛ amɛ ebɔɔɔ lɛ nɔ?Nyɛkanea 1 Korintobii 5:11.

6, 7. (a) Mɛni he esa akɛ wɔsusu kɛji wɔmiikwɛ akɛ esa akɛ wɔya yookpeemɔ yɛ sɔlemɔtsu ko mli loo wɔkaya? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔgbala nɔ hewɔ ni wɔkɛ wɔhe wooo yookpeemɔ ko ni abaafee yɛ sɔlemɔtsu ko mli lɛ mli wɔtsɔɔ mɔ ko lɛ?

6 Ekolɛ wɔkɛ shihilɛ ni wa tamɔ nɔ ni Aaron kɛ eweku lɛ kɛkpe lɛ ekpeŋ. Shi kɛ́ wɔwekunyo ko ni jeee Odasefonyo lɛ fɔ̃ wɔ nine koni wɔba eyookpeemɔ yɛ sɔlemɔtsu ko mli hu? Mla ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔya, shi shishitoo mlai komɛi yɛ ni esa akɛ wɔsusu he be ni wɔkpɛɔ wɔyiŋ lɛ. *—Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.

 7 Ekolɛ yiŋ ni wɔkpɛ akɛ wɔbaafee nɔ ni Yehowa sumɔɔ, ní wɔya nɔ wɔfee krɔŋkrɔŋ lɛ baahã wɔwekumɛi lɛ ahiɛ afee amɛ yaa. (1 Petro 4:3, 4) Akɛni jeee wɔshwelɛ ji wɔfee nɔ ko ni baadɔ amɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ amɛ awie yɛ mlijɔlɛ mli, shi esaaa ni wɔshiuɔ amɛ anɔkwale lɛ nɔ. Kɛ́ ebaahi lɛ, wɔkɛ amɛ awie enɛ he kɛtsɔ hiɛ kwraa, dani be ni abaafee nii lɛ ashɛ. Wɔbaanyɛ wɔda amɛ shi akɛ amɛfɔ̃ wɔ nine kɛhã yookpeemɔ lɛ. No sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ amɛ akɛ, wɔmiitao ni amɛmii ashɛ amɛhe yɛ amɛyookpeemɔ gbi lɛ nɔ, ni akɛni kɛ́ wɔba ní wɔkɛ wɔhe wooo jamɔŋ nifeemɔi ni baaya nɔ yɛ jɛmɛ lɛ amli lɛ, ebaawo amɛ kɛ mɛi krokomɛi ni amɛfɔ̃ amɛ nine lɛ hiɛgbele hewɔ lɛ, wɔsumɔŋ akɛ wɔba. Enɛ ji gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsi wɔhe kɛje nɔ ko ni baahã wɔŋmɛɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ he kɛsaa lɛ he.

FI HEGBƐ NI YEHOWA YƆƆ AKƐ NƆYELƆ LƐ SƐƐ

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ maa hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ Nɔyelɔ lɛ nɔ mi?

8 Awie Nɔyelɔ ni Yehowa ji lɛ he waa yɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli. Awie nɔ ni fe shii 30 yɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli akɛ mlai lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Mose le enɛ, ni efee taakɛ Yehowa fã lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. (3 Mose 8:4, 5) Taakɛ Mose fee lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔfee nɔ ni Yehowa, wɔ-Nɔyelɔ lɛ sumɔɔ ni wɔfee lɛ be fɛɛ be. Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ baaye abua wɔ moŋ, shi bei komɛi kɛ́ wɔ kome too pɛ wɔyɛ he ko lɛ, abaanyɛ aka wɔhemɔkɛyeli lɛ taakɛ eba lɛ yɛ Yesu gbɛfaŋ be ni eyɔɔ ŋa lɛ nɔ lɛ. (Luka 4:1-13) Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ, ni wɔfi hegbɛ ni eyɔɔ akɛ Nɔyelɔ lɛ sɛɛ lɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ehã wɔŋmɛɛ saji ahe kɛsaa. Wɔsheŋ mɔ ko mɔ ko gbeyei.Abɛi 29:25.

Taakɛ Mose fee lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔfee nɔ ni Yehowa, wɔ-Nɔyelɔ lɛ sumɔɔ ni wɔfee lɛ be fɛɛ be

9. Mɛni hewɔ anyɛɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ?

9 Esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ abaawa Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ayi, ejaakɛ Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Amɛaajie nyɛ amɛwo amanehulu mli, ní agbe nyɛ; ni migbɛ́i lɛ hewɔ lɛ jeŋmaji fɛɛ aaanyɛ nyɛ.” (Mateo 24:9) Eyɛ mli akɛ anyɛɔ wɔ moŋ, shi wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ, ni wɔfeɔ krɔŋkrɔŋ yɛ wɔjeŋba fɛɛ mli. Wɔyeɔ anɔkwa, ni wɔhe tse yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ jeŋbaŋ. Wɔji maŋbii kpakpai hu. Belɛ, mɛni hewɔ mɛi komɛi nyɛɔ wɔ lɛ mɔ? (Romabii 13:1-7) Ejaakɛ wɔboɔ Yehowa pɛ toi akɛ wɔ-Nɔyelɔ. Wɔjáa ‘lɛ pɛ,’ ni wɔkuŋ wɔhiɛ wɔshwieŋ ejalɛ mlai kɛ shishitoo mlai lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ.Mateo 4:10.

10. Mɛni ba nyɛmi nuu ko ní ŋmɛɛ saji ahe kɛsaa ní yafi afã ko sɛɛ lɛ nɔ?

10 ‘Wɔjɛɛɛ je lɛŋ,’ no hewɔ lɛ wɔfiii afã ko sɛɛ yɛ je lɛŋ maŋkwramɔŋ saji kɛ tai amli, ni wɔkɛ wɔhe wooo mli hu. (Nyɛkanea Yohane 15:18-21; Yesaia 2:4.) Kristofoi komɛi ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhã Nyɔŋmɔ lɛ ŋmɛɛ saji ahe kɛsaa, ni amɛyafi afã ko sɛɛ. Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi pii tsake amɛtsui, ni amɛku amɛsɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ. (Lala 51:19) Kɛ̃lɛ, amɛteŋ mɛi fioo ko tsakeee amɛtsui. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ, awo nyɛmimɛi  babaoo tsuŋ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ yɛ Hungary. Amralo lɛ bua amɛteŋ mɛi 160 ni yeko afii 45 lɛ naa ewo maŋ ko mli, ni amɛnyɛ amɛnɔ akɛ amɛkɛ amɛhe awo asraafoi anitsumɔ lɛ mli. Amɛteŋ mɛi babaoo kpoo akɛ amɛaafee nakai, shi mɛi nɛɛhu kɛ kitakamɔ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaatsu, ni ahã amɛ asraafoi atadei. Afii enyɔ sɛɛ lɛ, abi ni mɛi ni ŋmɛɛ saji ahe kɛsaa nɛɛ ateŋ mɔ kome agbe Odasefoi ni ye anɔkwa lɛ. Lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi nuu fata mɛi ni ebaagbe lɛ ahe! Shi gbe ni akɛɛ abaagbe amɛ lɛ baaa nɔ.

OKƐ NƆ NI HI FE FƐƐ LƐ AHÃ YEHOWA

11, 12. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ afɔlei ni ashã yɛ blema Israel lɛ mli?

11 Mla lɛ tsɔɔ nibii ni esa akɛ Israelbii lɛ kɛshã afɔle. (3 Mose 9:1-4, 15-21) Esaaa akɛ kpa ko hiɔ afɔlei lɛ ahe, ejaakɛ efeɔ Yesu gbɔmɔtso ni eye emuu ní ekɛbaashã afɔle lɛ he mfoniri. Kɛfata he lɛ, atsɔɔ Israelbii lɛ bɔ ni esa akɛ amɛshã afɔle fɛɛ afɔle amɛhã. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, 3 Mose 12:6 lɛ tsɔɔ nɔ ni esa akɛ yoo ko ni efɔ eŋmɔŋ lɛ afee. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Kɛji egbe ehetsuumɔ gbii lɛ anaa yɛ binuu loo biyoo hewɔ lɛ, ekɛ too gwantɛŋ bi ni eye afi aba abahã ní akɛshã shãa afɔle, kɛ okpo bi loo kosɛɛ okpo ní akɛshã esha afɔle, ni ekɛba kpee buu lɛ shinaa lɛ naa ekɛbahã osɔfo lɛ.” Eyɛ mli akɛ atsɔɔ nibii pɔtɛɛ ni Yehowa kpaa gbɛ moŋ, shi Mla lɛ hã ana faŋŋ akɛ, eji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni nuɔ nii ashishi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji yoofɔyoo ko nyɛɛɛ ekɛ too abashã afɔle lɛ, ebaanyɛ ekɛ kosɛɛ okpoi enyɔ loo okpo bii enyɔ aba. (3 Mose 12:8) Eyɛ mli akɛ eji ohiafo moŋ, shi Yehowa sumɔɔ lɛ ni eyɛ ehe miishɛɛ taakɛ esumɔɔ mɛi ni kɛ nikee nii ni jara wala lɛ ba lɛ nɔŋŋ. Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ?

Mla lɛ hã ana faŋŋ akɛ, Yehowa yɛ suɔmɔ ni enuɔ nii ashishi

12 Bɔfo Paulo wo Kristofoi hewalɛ ní amɛkɛ “yijiemɔ afɔle” abahã Nyɔŋmɔ. (Hebribii 13:15) Kɛ́ wɔgba mɛi krokomɛi Yehowa gbɛ́i lɛ he sane lɛ, belɛ wɔkɛ yijiemɔ afɔle miihã lɛ. Nyɛmimɛi hii kɛ yei ni ji mumuii lɛ kɛ mumuii awiemɔ lɛ jieɔ Nyɔŋmɔ yi. Kristofoi ni nyɛɛɛ ashi amɛshĩai lɛ ŋmalaa woji, amɛyeɔ odase yɛ tɛlifoŋ nɔ, ni amɛshiɛɔ amɛhãa mɛi ní basaraa amɛ lɛ, ni amɛtsɔɔ enɛ nɔ amɛjieɔ Yehowa yi. Bɔ ni wɔjieɔ Yehowa yi wɔhãa lɛ damɔ wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ wɔnyɛmɔi anɔ, shi be fɛɛ be lɛ, esa akɛ nɔ ni wɔkɛhãa lɛ afee nɔ ni hi fe fɛɛ.Romabii 12:1; 2 Timoteo 2:15.

13. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he akɔntaa lɛ?

13 Akɛni wɔsumɔɔ Yehowa hewɔ lɛ, wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔkɛ yijiemɔ afɔlei hãa lɛ. (Mateo 22:37, 38) Shi te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔhã tɛŋŋ, kɛ́ nyɔɔŋ lɛ gbo ni abi ní wɔkɛ wɔshiɛmɔ he akɔntaabuu aba lɛ? Esa akɛ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔfee nakai, ejaakɛ no baatsɔɔ akɛ wɔsheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei. (2 Petro 1:7) Fɛɛ sɛɛ lɛ, esaaa akɛ shiɛmɔ he akɔntaabuu ni fa ni wɔtaoɔ wɔkɛba lɛ feɔ oti titri hewɔ ni wɔkɛ ŋmɛlɛtswai babaoo shiɛɔ. No hewɔ ni kɛ́ shiɛlɔ ko nyɛɛɛ atsu babaoo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ gbɔlɛ loo hela hewɔ lɛ, ebaanyɛ ekɛ minitii 15 pɛ po ahã lɛ. Akɛni no nɔŋŋ ji nɔ ni ebaanyɛ etsu hewɔ lɛ, Yehowa yɛ he miishɛɛ. Yehowa le hu akɛ, wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ sumɔɔ lɛ ni amɛmiisumɔ waa ní amɛya nɔ amɛsɔmɔ akɛ e-Dasefoi. Mɛi komɛi ni hi  shi yɛ blema Israel lɛ kɛ nikee nii bahã Nyɔŋmɔ, tsɛ amɛji ohiafoi. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni nyɛɛɛ atsu babaoo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ baanyɛ amɛkɛ miishɛɛ abu amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he akɔntaa. Akɛ wɔkɔntaabuu lɛ fataa jeŋ muu fɛɛ nɔ lɛ he, ni enɛ yeɔ ebuaa asafo lɛ koni ena nibii ni he baahia kɛhã wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Enɛ ji yiŋtoo hewɔ ní wɔbuɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he akɔntaa lɛ.

BƆ NI WƆKASEƆ NII WƆHÃA KƐ YIJIEMƆ AFƆLEI NI WƆKƐHÃA

14. Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔsusu bɔ ni wɔkaseɔ nii wɔhãa lɛ he lɛ.

14 Amrɔ nɛɛ ni wɔsusu nibii kpakpai ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli lɛ ahe lɛ, ani oná hiɛsɔɔ babaoo ohã nɔ hewɔ ni akɛ wolo nɛɛ efata Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ he lɛ? (2 Timoteo 3:16) Ani otswa ofai shi waa akɛ obaaya nɔ ofee krɔŋkrɔŋ? Yehowa miikpa gbɛ akɛ wɔkɛ wɔnii ni hi fe fɛɛ lɛ ahã lɛ, ni esa nakai. Ekolɛ obaasumɔ ni okase Biblia mli woji krokomɛi lɛ hu jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ. (Nyɛkanea Abɛi 2:1-5.) Okɛ hiɛdɔɔ asusu bɔ ni okaseɔ nii ohãa lɛ he. Bi ohe akɛ: ‘Ani nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ mikɛhãa Yehowa lɛ? Aloo tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔi, vidio gemii, kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔi, loo nibii ní minyaa he lɛ miitsĩ minaa koni mikaya mihiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli?’ Kɛ́ nakai ni lɛ, ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ baasusu nɔ ni Paulo wie yɛ Hebribii awolo lɛ mli lɛ he.

15, 16. Mɛni hewɔ be ni Paulo ŋma Hebri Kristofoi lɛ, ekɛ amɛ wie kpeŋ nakai lɛ?

15 Be ni Paulo ŋma wolo eyahã Hebri Kristofoi lɛ, ekɛ wiemɔ lɔgɔɔɔ shi. (Nyɛkanea Hebribii 5:7, 11-14.) Ekɛɛ  amɛ akɛ: “Nyɛtoii esa.” Mɛni hewɔ ekɛ amɛ wie kpeŋ nakai lɛ? Ejaakɛ esumɔɔ amɛ taakɛ Yehowa hu sumɔɔ amɛ lɛ, ni eegba enaa akɛ fufɔ kɛkɛ amɛyeɔ, ni tsɔɔ akɛ Biblia mli shishijee tsɔɔmɔi lɛ kɛkɛ amɛle. Eyɛ mli akɛ ehe miihia ni wɔle Biblia mli shishijee tsɔɔmɔi lɛ moŋ, shi kɛ́ wɔmiitao wɔya wɔhiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔye “niyenii kpakpa,” ni tsɔɔ akɛ, wɔkase Biblia mli tsɔɔmɔi ni mli kwɔlɔ lɛ hu.

16 Yɛ nɔ najiaŋ ni Hebribii nɛɛ baatsɔɔ mɛi nii lɛ, ehe bahia ni atsɔɔ amɛ moŋ nii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛyeee “niyenii kpakpa.” Bi ohe akɛ: ‘Te minaa Biblia mli tsɔɔmɔi ni mli kwɔlɔ lɛ mihãa tɛŋŋ? Ani misumɔɔ ni makase nibii nɛɛ? Aloo misumɔɔɔ nibii ni mli kwɔlɔ lɛ kasemɔ kɛ sɔlemɔ? Kɛ́ nakai ni lɛ, ani bɔ ni mikaseɔ nii mihãa lɛ ji naagba lɛ?’ Jeee shiɛmɔ pɛ esa akɛ wɔshiɛ wɔhã mɛi, esa akɛ wɔtsɔɔ amɛ nii, ní wɔfee amɛ kaselɔi hu.Mateo 28:19, 20.

17, 18. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔye “niyenii kpakpa” be fɛɛ be lɛ? (b) Te esa akɛ wɔna dãa ni anuɔ kɛ́ aaya Kristofoi akpeei lɛ wɔhã tɛŋŋ?

17 Kɛ́ Yehowa wo wɔ hewalɛ ní wɔkase Biblia lɛ, efeee nakai koni wɔnu he akɛ wɔyeɔ fɔ, koni no atsirɛ wɔ ni wɔkase. Kɛji ewa kɛhã wɔ akɛ wɔɔkase Biblia lɛ po lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔye “niyenii kpakpa,” ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔkɛhi anɔkwale lɛ mli. Esa akɛ wɔfee nakai koni wɔya nɔ wɔfee krɔŋkrɔŋ.

18 Esa akɛ wɔkase Ŋmalɛ lɛ jogbaŋŋ, ní wɔfee nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ pɛpɛɛpɛ, koni wɔfee krɔŋkrɔŋ. Aaron bihii Nadab kɛ Abihu kɛ “la kroko” ba Yehowa hiɛ, ni no hã egbe amɛ. Eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ amɛnu dãa. (3 Mose 10:1, 2) Kadimɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ Aaron. (Nyɛkanea 3 Mose 10:8-11.) Ani enɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔnuɔ dãa ko kwraa kɛ́ wɔmiiya asafoŋ kpeei? Susumɔ otii nɛɛ ahe okwɛ: Wɔbɛ Mla lɛ shishi. (Romabii 10:4) Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi héyelilɔi lɛ kɛ hiɛshikamɔ nuɔ dãa kɛ́ amɛmiiye nii, dani amɛyaa asafoŋ kpeei. Kɛ́ aaye Hehoo lɛ, anuɔ wein kɔɔpoi ejwɛ. Be ni Yesu toɔ Kaimɔ lɛ shishi lɛ, ehã ekaselɔi lɛ nu wein ní damɔ shi kɛhã elá lɛ. (Mateo 26:27) Biblia lɛ wieɔ eshiɔ dãanumɔ shɛii kɛ dãatɔɔ. (1 Korintobii 6:10; 1 Timoteo 3:8) Ni ekolɛ yɛ Kristofoi babaoo ahenilee hewɔ lɛ, amɛnuŋ dãa ko kwraa kɛ́ amɛyaajá Yehowa. Kɛ̃lɛ, esoro shihilɛ ni yɔɔ maŋ fɛɛ maŋ nɔ, ni nɔ ni he hiaa ji, ní Kristofoi ale “srɔto ni yɔɔ nɔ krɔŋkrɔŋ kɛ bulemɔ nɔ teŋ” koni amɛya nɔ amɛfee krɔŋkrɔŋ, ní amɛsa Yehowa hiɛ.

19. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhã weku jamɔ kɛ aŋkro nikasemɔ ni wɔfeɔ lɛ amɔ shi lɛ? (b) Mɛni obaafee kɛtsɔɔ akɛ otswa ofai shi akɛ obaaya nɔ ofee krɔŋkrɔŋ?

19 Kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔbaana shishitoo mlai kpakpai babaoo yɛ mli. Okɛ dɛŋdadei ní akɛtaoɔ nii amli lɛ atsu nii koni weku jamɔ kɛ aŋkro nikasemɔ ní ofeɔ lɛ amɔ shi. Kasemɔ Yehowa kɛ eyiŋtoi lɛ ahe nii jogbaŋŋ. Tsi obɛŋkɛ lɛ kpaakpa. (Yakobo 4:8) Sɔlemɔ ohã Nyɔŋmɔ taakɛ lalatsɛ lɛ lá lɛ, akɛ: “Gbelemɔ mihiŋmɛii, koni mana omla lɛ mli naakpɛɛ nii lɛ!” (Lala 119:18) Kaaku ohiɛ oshwie Biblia mli mlai kɛ shishitoo mlai lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ. Jɛɛ osuɔmɔ mli obo Yehowa, ‘mɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ’ lɛ mla lɛ toi, ní okɛ ohe awo “sane kpakpa lɛ he osɔfo nitsumɔ” lɛ mli kɛ ekãa. (1 Petro 1:15; Romabii 15:16) Esa akɛ wɔya nɔ wɔfee krɔŋkrɔŋ yɛ naagbee gbii ni jaraa nɛɛ amli. Nyɛhãa wɔ fɛɛ wɔfea krɔŋkrɔŋ yɛ wɔjeŋba mli, ni wɔfi hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ Nɔyelɔ lɛ sɛɛ.

^ kk. 6 Kwɛmɔ “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ May 15, 2002 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.