Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Kufuze Sibe Ngabacwengileko Kikho Koke Ukuziphatha Kwethu

Kufuze Sibe Ngabacwengileko Kikho Koke Ukuziphatha Kwethu

“Yibani ngabacwengileko kikho koke ukukhamba kwenu.”—1 PIT. 1:15.

1, 2. (a) Khuyini elindeleke ebantwini bakaZimu nekuziwa endabeni yokuziphatha? (b) Ngimiphi imibuzo ezokuphendulwa esihlokwenesi?

UJEHOVA waphefumulela umpostoli uPitrosi bona ahlobanise ukucwengeka okukhulunywa ngakho encwadini kaLevitikusi nendlela amaKrestu okufuze aziphathe ngayo. (Funda yoku-1 Pitrosi 1:14-16.) UJehova ‘oCwengileko,’ ulindele bona abakhethiweko “nezinye izimvu” benze koke abangakwenza bona bacwengeke kikho koke ukuziphatha kwabo—ingasi kokuthileko kwaphela!—Jwa. 10:16.

2 Kungasizuzisa khulu nange singahlolisisa amagugu atholakala encwadini kaLevitikusi, yeke, lokho esikufundileko kungasisiza siqiniseke bona sicwengile kikho koke ukuziphatha kwethu. Akhe sicoce nganasi imibuzo: Kufuze sikuqale njani ukweqisela izinto amehlo? ULevitikusi usifundisani ngokusekela ubukhosi bakaJehova? Singafundani ekwenzeni imihlatjelo?

UNGAKWEQISELI AMEHLO UKUZIPHATHA OKUMBI

3, 4. (a) Kubayini amaKrestu kufuze angathalalisi imithetho yeBhayibheli? (b) Kubayini kufuze singazibuyiseleli namtjhana sibambelane amavunda?

3 Nengabe sifuna ukuthabisa uJehova, kufuze sinamathele emithethwenakhe, singabi nomukghwa wokuliselela ezintweni ezimbi. Nanyana singasi ngaphasi komThetho kaMosi, iimfuneko zawo zisenza sazi bona khuyini uZimu ayamukelako  nangayamukeliko. Ngokwesibonelo, ama-Israyeli atjelwa ukuthi: “Ungazibuyiseleli namkha ube nevunda ebantwini ophila nabo, kodwana thanda umakhelwanakho njengombana uzithanda wena. NginguJehova.”—Lev. 19:18.

4 UJehova ulindele bona singathomi sizibuyiselele, ufuna sikubalekele ukubambelana amavunda. (Rom. 12:19) Nesinganaki imithetho kaZimu, sizokuthabisa uDeveli silethe isihlamba kuJehova. Ngitjho nanyana umuntu akuzwise ubuhlungu obungangani ungambambeli amavunda. UZimu usinikele ilungelo lokuba ‘zizitja zomdaka’ eziphethe amagugu womsebenzakhe. (2 Kor. 4:1, 7) Amavunda awaphakelwa ezitjeni ezinjalo ngombana afana ne-esede engadla isitja isiqede!

5. Khuyini esingayifunda ku-Aroni nekuhlongakaleni kwamadodanakhe? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

5 Okubuhlungu okwakhe kwehlakalela umndeni ka-Aroni kutlolwe kuLevitikusi 10:1-11. Kufuze bona umndeni ka-Aroni wezwa ubuhlungu lokha umlilo ovela ezulwini utjhisa amadodana ka-Aroni uNadabi no-Abihu ethaberinakeli. Cabanga nje ukuthi bekubuhlungu kangangani nekuthiwa kibo bangabalileli nokubalilela! Thina-ke singatjengisa njani bona sicwengile endabeni yokungazihlanganisi namalunga womndeni namtjhana abanye abasusiweko ekuhlanganyeleni?—Funda yoku-1 Korinte 5:11.

6, 7. (a) Newuquntako bona kufuze uhlanganyele nofana awa emtjhadweni ozabe ubanjelwe esondweni, ngimaphi amaphuzu ayihloko umuntu okufuze awacabangele? (Qala umtlolo waphasi.) (b) Singabonisana njani neenhlobo zethu ezingasiboFakazi malungana nomtjhado obanjelwa esondweni?

6 Kungenzeka singaqalani nesilingo u-Aroni nomndenakhe abaqalana naso. Kodwana kuthiwani-ke nengabe umenyelwa emtjhadweni womuntu ongasinguFakazi ozobe ubanjelwe esondweni? Ayikho imiTlolo esalela ngokunqophileko bona singayi, kodwana kunekambiso elungileko yeBhayibheli engalandelwa nesenza isiqunto eendabeni ezinjengalezi? *

7 Ukuzimisela kwethu ukuziveza sicwengekile kuJehova ngaphasi kobujamo okuqedwa ukukhulunywa ngabo kungazirara iinhlobo zethu ezingasiboFakazi. (1 Pit. 4:3, 4) Kuliqiniso bona asifuni ukuzikhuba iinini zethwezi, kodwana kungaba kuhle ukukhuluma nazo ngendlela enomusa nengagwagwanisiko. Lokhu kungenziwa ngaphambi kobana kube nomnyanya. Singazithokoza besizitjele nokobana siyakuthabela ukumenywa. Bese sizitjela ukuthi ngebanga lalokho esikukholelwako, ukuhlanganyela kwethu emnyanyeni loyo kungaziphatha kabuhlungu iinhlobo zethu, kuhlazise nalabo abamenyiweko. Le kungenye yeendlela esingabalekela ngayo ukuthalalisa iinkolelo zethu.

SEKELA UBUKHOSI BAKAJEHOVA

8. Incwadi kaLevitikusi ibuphakamisa njani ubukhosi bakaJehova?

8 Incwadi kaLevitikusi ikhuluma ngobukhosi bakaJehova. ImiThetho ekuLevitikusi ekhuluma ngokusekela ubukhosi bakaJehova ivela iinkhathi ezingaphezu kwezi-30. UMosi wakulemuka lokhu wenza lokho uJehova amyale bona akwenze. (Lev. 8:4, 5) Nathi kufuze senze lokho iKosi yethu uJehova efuna sikwenze. Ihlangano kaZimu iyasisekela bona sikghone ukuwenza lokhu. Kodwana isilingo singasifikela lokha nesisodwa, njengombana kwenzeka kuJesu emangweni. (Luk. 4:1-13) Nengabe sidzimelela ebukhosini bakaZimu begodu siyamthemba, akakho umuntu ongasenza sithalalise nofana asisabise.—IzA. 29:25.

9. Kubayini abantu bakaZimu bahloywe kangaka kizo zoke iintjhaba?

9 Njengabalandeli bakaKrestu naboFakazi bakaJehova, siyatlhoriswa ephasini mazombe. Kodwana vele besingalindela  ini ngombana noJesu watjela abafundi bakhe wathi: “Ngemva kwalapho nizakukhaphelwa ekuhlunguphazweni nekubulaweni. Begodu nizokuzondwa ngizo zoke izizwe ngebanga lami.” (Mat. 24:9) Nesiqalene nokutjhutjhiswa okunjalo, asithomi sinyefise emsebenzinethu wokutjhumayela, begodu sizokuhlala sithembekile kuJehova. Nanyana sithembekile nje, siphila ipilo ehlwengileko, sizizakhamuzi ezilalela umthetho karhulumende, kubayini kanti sihloywe kangaka? (Rom. 13:1-7) Kungombana simvumele uJehova bona asibuse! Senza umhlatjelo ocwengileko ‘kuye kwaphela’ begodu ngekhe siyeqisele amehlo imithetho neenkambiso zakhe ezilungileko.—Mat. 4:10.

10. Kwenzekani kesinye isenzakalo lapho umzalwana akweqisela amehlo ukungathathi hlangothi kwakhe?

10 ‘Asisingebephasi.’ Ngalokho, asizibandakanyi eendabeni zepi nezepolotiki. (Funda uJwanisi 15:18-21; Isaya 2:4.) Abanye abantu abazinikela kuZimu bakhe bayeqisele amehlo indaba yokuzibandakanya kwezepolotiki. Inengi labantwaba lakhalinywa, laphenduka begodu uBabethu onomusa wezulwini wabamukela. (Rhu. 51:17, 51:18 [NW]) Kodwana kunedlanzana elingakhenge liphenduke. Ngokwesibonelo, hlangana nePi yePhasi II, iinkhulu zepi zahlanganisa abazalwana aba-160, abangaphasi kweminyaka ema-45, ebebabotjhiwe kiwo woke amajele weHungary, zababuthela edorobheni linye. Zabayala bona baye epini. Abazalwana abathembekilekwaba khenge bavume, kodwana abalithoba esiqhemeneso bavuma ukuya epini bebambatha nezambatho zakhona. Ngemva kweminyaka emibili, omunye walabo abakweqisele amehlo ukuzibandakanya kwezepolotiki waba sesiqhemeni esabelwe ukubulala aboFakazi abangafuni ukuba majoni. Kwafumaniseka bona umnakwabo usesiqhemeni salabo ekufuze babulawe! Nanyana kunjalo, aboFakazabo khenge babulawe.

NIKELA UJEHOVA OKUNGCONO KHULU

11, 12. Indlela uJehova egade afuna bona imihlatjelo yenziwe ngayo kwa-Israyeli wekadeni itjho ukuthini kumaKrestu namhlanjesi?

11 NgokomThetho kaMosi, ama-Israyeli bekufanele anikele imihlatjelo ekhethekileko. (Lev. 9:1-4, 15-21) Imihlatjelo yakhona bekufuze ibe ngehlwengileko ngombana ijamele umhlatjelo kaJesu opheleleko. Ngaphezu kwalokho , kunekambiso ekhethekileko ebekufuze ilandelwe nekunikelwa umnikelo ngamunye. Ngokwesibonelo, cabanga ngalokho egade kutlhogeka kumma onesana. ULevitikusi 12:6 uthi: “Lokha amalangakhe wokuhlanjululwa sele aphelele kungaba ngowomntwana omsana namkha omntazana, kufuze alethe imvana enomnyaka munye kumphristi emnyango wetende lokuhlanganela kube mhlabelo wokutjhiswa. Alethe godu izuba lommango namkha izutjana lekhaya kube mhlabelwakhe wehlambululo.” Iimfuneko zakaZimu bezikhethekile kodwana umThethwakhe bewutjengisa bona uZimu uyabacabangela abantu bakhe. Nengabe umma lo akanamali yokuthenga imvu, bekavumelekile ukunikela ngamazuba amabili wommango namkha amabili wekhaya. (Lev. 12:8) Nanyana umnikelo lo bewuphasi, indlela yokulotjha uZimu le beyithandwa khulu begodu iqakathekile njengeyaloyo olethe umnikelo odurako. Khuyini esingayifunda endabeni le?

12 Umpostoli uPowula wakhuthaza amaKrestu bona anikele “umhlabelo wokudumisa.” (Heb. 13:15) Ngeendebe zethu kufuze simemezele tjhatjhalazi ibizo lakaJehova elicwengileko. Abazalwana nabodade abaziimumu basebenzisa ilimi lezandla bona badumise uZimu. AmaKrestu alupheleko agulela ekhaya adumisa uZimu ngokutlola iincwadi, ngokufakaza ngomtato, nangokutjhumayela kilabo ababasizako neemvakatjhi. Umhlatjelo  wokudumisa uJehova ngokwenza ibizo lakhe laziwe nokutjhumayela iindaba ezimnandi uqakathekile. Yeke kufuze sisebenzise, amaphilwethu, amakghonwethu namandlethu bona senze umsebenzi lo.—Rom. 12:1; 2 Thim. 2:15.

13. Kubayini kufuze sibike umsebenzethu wekonzo yesimini?

13 Imihlatjelwethu yokudumisa minikelo esiyenzela uZimu ngombana simthanda. (Mat. 22:37, 38) Kulindeleke bona sibike umbikwethu walokho esikwenze esimini. Alo kufuze siliqale njani ilungiselweli? Umbiko esiwuthumela qobe nyanga uhlobene nokuzinikela kwethu kuZimu. (2 Pit. 1:7) Akukho namunye okufuze azizwe agandelelekile bona abike ama-awara amanengi ngebanga lokuthi batjho ufuna ukwenza okungaphezu kwalokho angakwenza. Eqinisweni kungebangelo abatjhumayeli bomBuso abasemakhayeni atlhogomela abalupheleko namtjhana abarholopheleko bangabika imizuzu eli-15 kunokobana benze ama-awara azeleko. UJehova wamukela imizuzu leyo njengomnikelo ongcono khulu womtjhumayeli womBuso nanjengesibonakaliso sethando nokuthokoza ilungelo lokumkhonza njengomunye waboFakazi bakhe. Njengama-Israyeli lawo ubujamo bawo bebungawavumeli bona anikele imihlatjelo edurileko, iinceku zakaJehova eziligugu ezingasakghoni ukwenza egade zikghona ukukwenza zingabika imibikwazo. Imibiko yomuntu ngamunye nayihlanganako yenza umbiko omkhulu wephasi loke, lokho okusiza ihlangano bona ihlele kusesengaphambili ngengomuso lomsebenzi wokutjhumayela ngomBuso. Kghani kungaphezu kwamandlethu na bona sibike ngokwalokho esikghona ukukwenza emsebenzini wokutjhumayela?

IMIKGHWETHU YOKUFUNDA NEMIHLATJELWETHU YOKUDUMISA

14. Hlathulula bona kubayini kufuze sihlolisise indlelethu yokufunda iliZwi lakaZimu.

14 Ngemva kokucoca ngamagugu ambalwa angokomoya akuLevitikusi, ungazibuza, ‘Kghani kwanje sengiyawazwisisa amabanga wokobana kubayini incwadi le ifakiwe eliZwini lakaZimu eliphefumulelweko.’ (2 Thim. 3:16) Zimisele ukuhlala ucwengile, ingasi kwaphela ngombana uJehova ufuna njalo kodwana ngombana vele kufuze simthabise. Mhlamunye okufundileko eenhlokweni ezimbilezi ebezikhuluma ngencwadi kaLevitikusi kukhulise isifiso sakho sokwenza irhubhululo emiTlolweni. (Funda IzAga 2:1-5.) Thandaza bese uyihlolisise indlela ofunda ngayo. Ngokuqinisekileko ufuna iminikelwakho yokudumisa yamukeleke kuJehova. Inga-kghani uvumela amahlelo wethelevitjhini, imidlalo yamavidiyo, zemidlalo namtjhana izinto ozithandako zikuthikazise namkha zingenele etuthukweni yakho engokomoya? Nengabe kunjalo, kungakuzuzisa-ke ukuzindla ngamezwi athileko umpostoli uPowula awatlole encwadini yamaHebheru.

15, 16. Kubayini uPowula bekatjhaphulukile nekatlolela amaKrestu amaHebheru?

15 UPowula bekatjhaphulukile nekatlolela amaKrestu amaHebheru akunye nawo. (Funda amaHebheru 5:7, 11-14.) Umpostoli lo khenge ajikajike! Wabatjela emehlweni bona ‘bathathela kude ukuzwa.’ Kubayini uPowula bekakhuluma  ngokunqophileko ngalendlela? Bekalingisa ithando lakaJehova nokutshwenyeka kwakhe ngamaKrestu egade alinga ukuphila ngebisi elingokomoya. Ukwazi iimfundiso eziqakathekileko zobuKrestu kuqakathekile. “Ukudla okuqinileko” kuyatlhogeka bona uthuthuke ekuvuthweni ngokomoya kobuKrestu.

16 Bona athuthuke bekafike ezingeni lokufundisa abanye, amaHebheru bekatlhoga umuntu ozobafundisa. Kubayini? Ngombana bekangafuni “ukudla okuqinileko.” Zibuze: ‘Nginombono ofaneleko na ngokudla okuziimfundiso zobuKrestu? Ngiyakudla na? Namkha ngiyakuvilaphela ukuthandaza, nokurhubhulula nengifunda iBhayibheli? Nengabe kunjalo, inga-kghani kungenzeka imikghwami yokufunda inomraro?’ Asitjhumayeli ebantwini kwaphela kodwana siyabafundisa begodu senza abafundi.—Mat. 28:19, 20.

17, 18. (a) Kubayini kufuze sidle ukudla okuqinileko okuziimfundiso zobuKrestu qobe? (b) Malungana nemihlangano yobuKrestu, singakuqala njani ukusela utjwala?

17 Kwabanengi bethu ukuba nesifundo seBhayibheli kungenzeka kungabi lula. Kwamambala, uJehova akalingi ukuhlohlozela abantu bakhe bona bafunde ngokubakatelela. Kungakhathaliseki bona siziinceku ezizinikele kuZimu iminyaka eminengi namkha sinesikhatjhana sisehlanganweni, kufuze siragele phambili sidla ukudla okuqinileko okungokomfanekiso. Ngokwenza njalo, sizabe sifuna ukuphila ipilo ecwengileko.

18 Nesizakucwengeka kufuze sihlolisise imiTlolo begodu senze koke uZimu afuna sikwenze. Akhucabange ngamadodana ka-Aroni uNadabi no-Abihu, ababulawa ngokunikela ‘ngamalahle [uJehova] angazange ayale bona asetjenziswe,’ okungenzeka bona bebenziswa kudakwa. (Lev. 10:1, 2) Tjheja lokho uZimu akutjela u-Aroni. (Funda uLevitikusi 10:8-11.) Kghani lokhu kutjho bona akukafuzi sisele nanyana ngibuphi utjwala ngaphambi kobana siye emihlanganweni yobuKrestu? Cabanga ngamaphuzu naka: Asisingaphasi komThetho kaMosi. (Rom. 10:4) Kezinye iinarha, abakhulekeli esikunye nabo basela isilinganiso esithileko sotjwala nebadlako, ngaphambi kokuya emihlanganweni. Kwasetjenziswa amakapho amane wewayini ngePhasika. Nekathoma isiKhumbuzo, uJesu wathi abapostoli bakhe basele iwayini elijamele iingazi zakhe. (Mat. 26:27) IBhayibheli liyakwala ukusela khulu nokudakwa. (1 Kor. 6:10; 1 Thim. 3:8) Inengi lamaKrestu lizizwa libophekile bona bangabuthinti nokubuthinta nebenza nanyana ngimuphi umsebenzi kaZimu. Nokho, ubujamo beendawo abufani, okuqakathekileko kukobana umKrestu ‘ahlukanise phakathi kokucwengileko nokujayelekileko’ ukwenzela bona aziphathe ngendlela ecwengileko ethabisa uZimu.

19. (a) Khuyini okufuze siyikhumbule nekuziwa ekukhulekeleni kwethu komndeni nesifundweni somuntu mathupha? (b) Khuyini ozimisele ukuyenza bona uziveze ucwengile?

19 Kunamagugu amanengi ongawemba eliZwini lakaZimu. Sebenzisa ithulusi lokurhubhulula ukuthuthukisa ukuKhulekela kwenu koMndeni nesifundo somuntu mathupha. Khulisa ilwazi lakho ngoJehova nomnqophwakhe. Tjhidela eduze naye. (Jak. 4:8) Thandaza kuZimu njengombana kwenza umrhubi owabhina wathi: “Vula amehlwami kobana ngibone iimangaliso ezisemthethwenakho.” (Rhu. 119:18) Ungayeqiseli amehlo imithetho neenkambiso zeBhayibheli. Zimisele ukulalela umthetho ophakemeko kaJehova ‘oCwengileko,’ begodu uwukhuthalele ‘umsebenzi ocwengileko weendaba ezihle zakaZimu.’ (1 Pit. 1:15; Rom. 15:16) Yewuhlale ucwengile emihleni yokuphela le. Kwanga soke singacwengeka ekuziphatheni kwethu koke begodu siphakamise ubukhosi bakaZimethu ocwengileko uJehova.

^ isig. 6 Qala isihloko esithi “Imibuzo Evela Kubafundi” esiThaleni sesiZulu sakaMeyi 15, 2002.