Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Tuna Okukala Ovasukuki Movituwa Vietu Aviho

Tuna Okukala Ovasukuki Movituwa Vietu Aviho

“Kalei ovasukuki movituwa vienyi aviho.”​—1 PEDRO 1:15.

1, 2. (a) Oityi Jeova ahanda kovanthu vae? (b) Omapulo patyi matukumbulula monthele ei?

 APOSTOLU Petulu, wapopile konthele yomukanda wa Levítico, iya ahangununa okuti Ovakristau vena okukala ovasukuki, ngetyi ova Isilayeli ankho vena okukala ovasukuki. (Tanga 1 Pedro 1:14-16.) “Omusukuki,” Jeova, uhanda ovalembulwa, “nonongi ononkhuavo,” vakale ovasukuki movituwa viavo aviho.​—João 10:16.

2 Monthele ei, matupopi onondonga mbukahi momukanda wa Levítico mambutukuatesako okunoñgonoka ovitumino via Huku konthele yousukuki, nokuendelamo. Tupu, matukumbulula omapulo aa: Okuti okutomba ovitumino via Huku tyaviuka? Oityi omukanda wa Levítico utulongesa konthele yokukuatesako outumini wavilapo wa Jeova? Oityi tupondola okulilongesila kovilikutila ova Isilayeli ankho vaava?

LUNGUKA OPO WAHATOMBE OVITUMINO VIA HUKU

3, 4. (a) Omokonda yatyi Ovakristau vesukisila okulityilika okutomba ovitumino nonondonga Mbombimbiliya? (b) Omokonda yatyi katupondola okukondolela vakuetu ine okupaka onkhongo?

3 Opo tuhambukiswe Jeova, tuesukisa okutavela ovitumino viae, nonondonga mbae, atuhevitombo, iya atuhakala novituwa ovivi. Hono, katulandula vali Ovitumino Viapelwe Moisesi, mahi Ovitumino ovio, vitukuatesako okunoñgonoka etyi Jeova ehole netyi eyele. Mongeleka, ova Isilayeli vapopililwe okuti: “Wahakondolele nawike etyi ekulinga, ine okukala nonkhongo novanthu velongo liove. Una okukala nohole na vakuenyi, ngetyi ulihole ove muene. Ame, ame Jeova.”​—Levítico 19:18.

4 Jeova kahande tukondolele vakuetu ine okukala nonkhongo. (Romanos 12:19) Inkha tutomba ovitumino, nonondonga mba Huku, Satanasi mahambukwa iya matupenyesa enyina lia Huku. Namphila vamwe valinga ovipuka vitunumanesa, katuesukisile okunumana unene alo tutokota omutwe. Ombimbiliya ipopia okuti tukahi ngatyina “onombiya mboluma” muna otyipuka tyimwe tyakolela unene. Otyipuka otyo tyakolela unene, ovilinga viokuivisa. (2 Coríntios 4:1, 7) Mokonda onkhongo ikahi ngatyina otyipuka tyahanyanya, tuheipakei mombiya muna otyipuka tuhole unene.

5. Oityi tupondola okulilongesila kehipululo lia Arau, nokononkhia mbovana vae? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele ei.)

5 Mu Levítico 10:1-11, tutangamo konthele yotyitateka tyimwe tyaetelele oluihamo olunene ombunga ya Arau. Jeova watumine otupia opo tuiipae ovana va Arau, Nadabe na Abiú, apopila Arau nombunga yae okuti kavapondola okuvelila. Otyo ankho katyapepukile! Okuti ukahi nokulekesa okuti umusukuki mokuhakala noupanga na umwe mombunga, ine ovanthu ovakuavo vapolwa mewaneno?​—Tanga 1 Coríntios 5:11.

6, 7. (a) Tyina uhanda okuenda kotyinepo matyilingilwa mokapela, oityi una okuhinangela? (Tala pokatoi.) (b) Oñgeni upondola okupopia omokonda yatyi wahaila kotyinepo matyilingilwa mokapela?

6 Hamwe kamatulambela motyitateka ngo tya Arau nombunga yae. Mahi, matulingi ñgeni inkha tukongua na umwe mombunga yetu Wehembangi makanepela mokapela? Mombimbiliya mutupu otyitumino natyike tyituilika okuendako, mahi muna onondonga mbupondola okutukuatesako okutala inkha tuenda ine katuende. a​—Tala pokatoi.

7 Omatokolo ahambukiswa Jeova, nokutukalesa tyasukuka, apondola okunumanesa ombunga yetu. (1 Pedro 4:3, 4) Onthue katuhande okuvenumanesa, ngotyo tuesukisa okupopia navo noluembia, noukuatyili. Inkha tyitavela, tupondola okuhipulula navo tyina nkhele onthiki yatyo yehenehikepo. Tupondola okupandula etyi vetukonga kotyinepo tyavo. Tupu tupondola okuvepopila okuti tuhanda otyinepo tyavo tyeende nawa, mahi katuhande okuyapo vala atuhalingi etyi tyilinguapo, iya atyivekundisa vala. Inkha tulinga ngotyo, matulityilika okutomba ovitumino via Huku, nomatavelo etu, nekolelo lietu.

KUATESAKO OUTUMINI WAVILAPO WA JEOVA

8. Omokonda yatyi tupopila okuti omukanda wa Levítico upopia unene konthele youtumini wavilapo wa Jeova?

8 Omukanda wa Levítico upopia unene konthele youtumini wavilapo wa Jeova. Omukanda wa Levítico utupopila ovikando vilamba 30 okuti ovitumino viatunda ku Huku. Moisesi ankho utyii nawa etyi Jeova emutuma okulinga. (Levítico 8:4, 5) Nga Moisesi, nonthue tuna okulinga apeho etyi Ohamba yetu Jeova ahanda. Namphila eongano lia Huku litukuatesako, pamwe tumona ovipuka vilola ekolelo lietu tyina tukahi atuike, ngetyi tyamonekelele Jesus etyi ankho eli moluhandya. (Lucas 4:1-13) Inkha tuyumba onthumbi mu Huku, nomekuateso lioutumini wae wavilapo, nawike metulingisa okutomba ovitumini viae. Kamatukala nowoma.​—Provérbios 29:25.

Nga Moisesi, nonthue tuna okulinga apeho etyi Jeova, Omutumini wetu wavilapo ahanda

9. Omokonda yatyi ovanthu va Huku veyelelwe ouye auho?

9 Onthue tutyii okuti ovanthu va Huku mouye auho, vapondola okumoneswa ononkhumbi mokonda Jesus wapopilile ovalongwa vae okuti: “Mavekemupakula mononkhumbi nokumuipaa. Mamukakala ovanthu veyelwe novilongo aviho, mokonda yenyina liange.” (Mateus 24:9) Namphila tuyelwe, mahi tutualako okuivisa, nokukala tyasukuka movituwa vietu aviho. Tuvakuatyili, iya tukahi tyasukuka movituwa, nokolutu. Tuvanthu ovawa motyilongo. Mahi omokonda yatyi ovanthu vetuyelele? (Romans 13:1-7) Omokonda tutavela okuti Ohamba yetu o Jeova vala. “Oe vala” tufenda, katuhande okutomba ovitumino viae viaviuka, nonondonga mbae.​—Mateus 4:10.

10. Oityi tyamonekelele omukuatate umwe watombele ovitumino via Huku akala efualali?

10 Onthue “katulingi onthele youye,” ngotyo katulipake movilwa, no mopulitika. (Tanga João 15:18-21; Isaías 2:4.) Ovakristau vamwe velipakula, vayekapo ovitumino via Huku avelipake movilwa. Ovanyingi puvo velivela avakondoka ku Jeova. (Salmo 51:17) Mahi, kavehi vehelivele. Mongeleka, mokueenda Kuovilwa Viavali Viouye Auho, ovakuatate ovanyingi ko Hungria vapakelwe movikaleya avehena etyi valinga. Ovatumini vomafualali, vaongiyile ovakuatate 160 ankho vena omanima ehenehike po 45, avevepopila okuti vena okukala omafualali. Ovanyingi kavetavelele, mahi, vena etyive avetavela okuvala ovikutu vioufualali. Etyi palamba omanima evali, umwe po vokuetavelele, apewa otyilinga tyokuipaa Onombangi vekolelo. Ponombangi ovo maipaa, ankho pena omukulu wae! Mahi, Onombangi ovo vekolelo avahaipawa vali.

AVELA JEOVA ATYIHO UVILA

11, 12. Oityi tupondola okulilongesila kovilikutila ankho vilingua nova Isilayeli kohale?

11 Ovitumino, vipopia etyi ova Isilayeli ankho vena okuava povilikutila. (Levítico 9:1-4, 15-21) Ovipuka ankho vaava povilikutila vina okukala tyasukuka mokonda ankho vilekesa otyilikutila tyafuapo tya Jesus. Tupu, ova Isilayeli ankho vena okulandula otyitumino tyipopia konthele yotyilikutila vena okuava. Levítico 12:6, ipopia etyi omukai ankho ena okulinga tyina amapululukwa: “Tyilinge wakutula omukuendye ine omukainthu, tyina pamalambe ononthiki mbumwe, utyinda ongi onthuei ina enima like, opo aave ngotyilikutila tyayokwa, neilona liopomba ine liekuti, opo aave ngotyilikutila tyonkhali, aende komunakwa, pombundi yekaka liokuliongiyila.” Namphila otyo Jeova ankho aita, Ovitumino ankho vilekesa nawa okuti Jeova una oluembia iya wapola pokati. Mongeleka, inkha omukai utupu ongi, ankho upondola okuava omakuti evali ine onopomba onombali. (Levítico 12:8) Namphila ankho omukai ahepa, Jeova ankho upanda unene otyiawa tyae ngetyi ankho apanda vana valinga oviawa vilanda onombongo ononyingi. Oityi tupondola okulilongesilako?

Ovitumino ankho vilekesa nawa okuti Jeova una oluembia iya wapola pokati

12 Apostolu Paulu wapopilile Ovakristau opo vaavele Huku “otyilikutila tyehiviliko.” (Hebreus 13:15) Tuava otyilikutila tyehiviliko tyina tupopila vakuetu konthele yenyina lia Jeova. Ovakuatate nonomphange onompholo, vahivilika Huku nelaka lio nompholo. Ovakristau vehetyivili okueenda vakala vala meumbo, vahivilika Jeova pokuhonekela ovanthu omikanda, nokuava oumbangi notelefone, nokuivisa ava veya okuvepila. Omuvo tuundapa movilinga vihivilika Jeova, utei kekongoko lietu no kounongo tuna, mahi apeho tuesukisa okuava etyi tuvila.​—Romanos 12:1; 2 Timóteo 2:15.

13. Omokonda yatyi tuesukisila okuava onoola tuundapa movilinga viokuivisa?

13 Mokonda tuhole Jeova, tuafwapo pala okuava ovilikutila vimuhivilika. (Mateus 22:37, 38) Mahi, oityi tuna okulinga tyina tuitwa onoola tuundapa movilinga viokuivisa onohanyi ambuho? Tuna umwe okumbuava, mokonda okulinga ngotyo matulekesa okuti tuna onthilo na Huku. (2 Pedro 1:7) Mahi, katuesukisile okusoka okuti tuna vala okuaava onoola tuaundapa movilinga viokuivisa putyina ononyingi. Inkha omuivisi ketyivili okuundapa unene movilinga viokuivisa mokonda wakulupa ine uvela, alingi vala onominutu 15, upondola okumbuava. Mokonda, otyo omuivisi evila okulinga, Jeova uhambukwa. Tupu Jeova utyii okuti ovakuatate vetu nonomphange vemuhole, iya vahanda okukala Onombangi mbae. Mo Isilayeli yokohale, vana vahepa ankho vapondola okuava otyilikutila ku Huku. Tupu hono, vana vehetyivili okuundapa apeho mokonda youvela ine okuakulupa, vapondola okuhambukilwa omuvo vaundapa movilinga viokuivisa. Onoola mbetu mbuhonyekua no mbovakuatate vetu ouye auho, iya otyo tyikuatesako eongano okutala etyi tyesukisa momawaneno. Otyo tuesukisila okuava onoola tuundapa movilinga viokuivisa.

ONONKHONO TULINGA MBOKULILONGESA, NOVILIKUTILA VIHIVILIKA HUKU

14. Omokonda yatyi tuesukisila okutala nawa oñgeni tulilongesa?

14 Tuelilongesa ovipuka ovinyingi viakolela momukanda wa Levítico. Okuti pahe wanoñgonoka vali nawa omokonda yatyi wapakelua Mondaka ya Huku? (2 Timóteo 3:16) Okuti watokola okutualako okukala tyasukuka? Jeova uhanda tulinge atyiho tuvila pala okumuhivilika, iya oe vala una okuhivilikwa. Tupu, nove upondola okukala nehando liokulilongesa vali nawa Ombimbiliya. (Tanga Provérbios 2:1-5.) Likuambela, otale nawa oñgeni ulilongesa Ombimbiliya. Lipula okuti: ‘Okuti ndyikahi nokuavela Jeova etyi ndyivila? Ine ndyiyeka o televisau, nomawela ine ovitalukiso ovikuavo vinthyilike okunoñgonoka vali nawa Ondaka ya Huku?’ Inkha ongotyo, otyiwa okusoka vali nawa konthele yetyi Paulu apopia momukanda wa Hebreus.

Okuti ovipuka upaka tete momuenyo wove, okulilongesa Ombimbiliya, nokulinga efendelo liombunga? (Tala popalagrafu 14)

15, 16. Omokonda yatyi Paulu alondolele Ovakristau ova Hebreu?

15 Paulu walondolele Ovakristau ova Hebreu. (Tanga Hebreus 5:7, 11-14.) Wevepopilile okuti: “Muakala ovihita-matwi.” Omokonda yatyi ankho evepopila ngotyo? Nga Jeova, Paulu ankho uvehole iya ankho una otyiho navo opo vahatualeko vala nokunwa omahini, ine okunoñgonoka vala ovipuka vimwe viakolela Viombimbiliya. Namphila enoñgonoko olio liakolela, inkha tuhanda okukula motyili tuesukisa okulia “okulia kuapama,” ondongeso yaya kohi Yombimbiliya.

16 Ova Hebreu ankho kavafuilepo pala okulongesa, navo ankho vesukisa omunthu uvelongesa. Omokonda yatyi? Ankho kavali “okulia kuapama.” Lipula okuti: ‘Okuti ndyina olusoke luaviuka konthele yondongeso yaya kohi Yombimbiliya? Okuti ndyina ombili yokulilongesa Ombimbiliya? Okuti ndyililongesa umwe nawa Ombimbiliya nokulikuambela nomutima auho? Okuti ndyina otyitateka konthele yokulilongesa?’ Katuivisa vala ovanthu, mahi tupu tuvelongesa opo vakale ovalongwa.​—Mateus 28:19, 20.

17, 18. (a) Omokonda yatyi tuesukisila apeho okulia “okulia kuapama”? (b) Okuti tyapenga okunwa ovikunwa vikoleswa tyina tuheneende keliongiyo?

17 Jeova kahande okutukuluminya opo tulilongese Ombimbiliya. Namphila pamwe okulilongesa Ombimbiliya katyapepukile pala onthue, tuesukisa okutualako okulia “okulia kuapama,” atuhatale komuvo tuahimbika okulilongesa otyili. Otyo tyakolela inkha tuhanda okutualako tyasukuka.

18 Opo tukale tyasukuka, tuesukisa okulilongesa nawa Ovihonekwa, nokulinga etyi Huku ahanda kuonthwe. Ovana va Arau, Nadabe na Abiú, vaipaelwe mokonda ankho vaava “otyilikutila vahatuminwe,” tyafuile mokonda ankho vanwapo. (Levítico 10:1, 2) Tala etyi Huku apopilile Arau. (Tanga Levítico 10:8-11.) Okuti onondaka ombo mbulekesa okuti katupondola okunwa natyike tyikoleswa tyina nkhele tuheneende keliongiyo? Nkhele soka: Onthue katulandula vali Ovitumino Viapelwe Moisesi. (Romanos 10:4) Kovilongo vimwe, tyina nkhele ovakuatate vetu veheneende keliongiyo, valia, avakulula ovinyu. Popasikwa ankho pena onokopo ononkhuana mbo vinyu. Etyi Jesus ahimbika Ehinangelo, ono apostolu mbae vanuine ovinyu ankho ilekesa ohonde yae. (Mateus 26:27) Ombimbiliya iilika okunwa unene, nounkholwa. (1 Coríntios 6:10; 1 Timóteo 3:8) Ovakristau ovanyingi kavanu ovikunwa vikoleswa tyina nkhele vehenefende Jeova, mokonda omutima wavo kauveyeke. Mahi, ovilongo vielikalaila, etyi Ovakristau vena okulinga, “okupunga ovipuka viasukuka nevi viasila,” opo vatualeko tyasukuka, nokuhivilika Jeova.

19. (a) Oityi tuna okulinga opo efendelo lietu liombunga nelilongeso lioulike vitukuateseko okunoñgonoka vali nawa Ondaka ya Huku? (b) Oñgeni molekesa okuti uhanda okutualako tyasukuka?

19 Inkha tuovolola nawa Mondaka ya Huku, tupondola okuvasamo onondonga ononyingi onongwa. Linga omaovololo momikanda unavio opo efendelo liove liombunga, nelilongeso lioulike likukuateseko okunoñgonoka vali nawa Ondaka ya Huku. Noñgonoka vali nawa Jeova, nehando liae. Fuena vali kwe. (Tiago 4:8) Likuambela ku Huku ngetyi tyaimbile omuhoneki wo no salmu okuti: “Ikula omaiho ange, opo ndyimone ovipuka oviwa vikahi movitumino viove.” (Salmo 119:18) Wahatombe onondonga, novitumino Viombimbiliya. Tavela nehambu ovitumino “Viomusukuki,” Jeova, nokuundapa nombili “movilinga viasukuka viokuivisa onondaka onongwa mba Huku.” (1 Pedro 1:15; Romanos 15:16) Tuesukisa okutualako tyasukuka mokueenda kuononthiki ombu onombi mbahulililako. Atuho tukalei ovasukuki movituwa vietu, nokukuatesako outumini wavilapo wa Jeova.

a Tala onthele yati “Perguntas dos Leitores” mo A Sentinela 15 de Maio de 2002.