Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Kitail Anahne Sarawihla ni Mehkoaros me Kitail Kin Wia

Kitail Anahne Sarawihla ni Mehkoaros me Kitail Kin Wia

“Kumwail en sarawihla ni mehkoaros me kumwail kin wia.”​1 PIT. 1:15.

1, 2. (a) Dahme Siohwa ketin kupwurki sang sapwellime aramas akan? (b) Peidek dah kei me pahn pasapengla nan iren onop wet?

 PAHN sapwellimen Koht manaman, wahnpoaron Piter kasalehda ekei ire sang pwuhken Lipai oh kawehwehda me Kristian kan anahne sarawihla duwehte me mehn Israel ko anahne wia. (Wadek 1 Piter 1:14-16.) Siohwa, me “ketin sarawi,” ketin kupwurki me irail me keidi kan oh sihpw teikan en wia uwen arail kak en sarawihla ni mehkoaros me re kin wia.​—Sohn 10:16.

2 Nan iren onop wet, kitail pahn kilang ire kesempwal kan sang pwuhken Lipai me pahn sewese kitail en sukuhlki duwen sapwellimen Koht koasoandi me pid atail en sarawihla oh ia duwen atail kak doadoahngki nan atail mour. Kitail pahn pil sapengala peidek pwukat: Ia pahn atail madamadau me pid kauwehla sapwellimen Koht koasoandi pahn kasongosong? Dahme pwuhken Lipai padahkihong kitail duwen atail en utung sapwellimen Siohwa pwuhng en kaunda? Dahme kitail kak sukuhlkihsang meirong kan me mehn Israel ko wiahda?

DEHR KAUWEHLA SAPWELLIMEN KOHT KOASOANDI PAHN KASONGOSONG

3, 4. (a) Dahme kahrehda Kristian kan en dehr kauwehla sapwellimen Koht kosonned kan oh kaweid kan pahn kasongosong? (b) Dahme kahrehda kitail en dehr kadakadaur atail lingeringer?

3 Pwehn kaperenda Siohwa, kitail anahne peikiong sapwellime kosonned kan oh kaweid kan oh kanahieng pwe kitail de kauwehla mepwukat pahn kasongosong. Rahnpwukat, kitail sohte mi pahn Kosonned en Moses, ahpw Kosonnedo sewese kitail en wehwehki dahme Siohwa ketin kupwurki de sohte kupwurki. Karasepe, Siohwa ketin mahsanihong mehn Israel kan: “Dehr dupungki me suwed ong emen eh wia suwed ong uhk, de kadakadaur omw kailongki, ahpw ke en poakohng mehn mpomw duwehte omw kin poakohng pein uhk. Ngehi me KAUN-O.”​—Lip. 19:18.

4 Siohwa sohte kupwurki kitail en dupuk ong meteikan me suwed de kadakadaur atail kailongki emen. (Rom 12:19) Ma kitail kin pohnsehsehla sapwellimen Koht kosonned oh kaweid kan, Sehdan pahn perenki oh kitail sohte pahn kawauwih mwaren Koht. Mendahki ma emen kamedekihala kitail, kitail en dehr uhdahn lingeringerda oh kahrehda en poweikitaildi. Paipel mahsanih me kitail duwehte “sah pwehl kan” me kin kolokol pai kesempwal ehu. Pai kesempwal wet iei doadoahk en kalohk. (2 Kor. 4:1, 7) Kitail sohte men kihong lingeringer, me duwehte acid, nan sah pwehlohte me pai kesempwalo mi ie.

5. Dahme kitail kak sukuhlkihsang dahme wiawihong Aaron oh mehlahn nah pwutak ko? (Menlau kilang tepin kilel.)

5 Nan Lipai 10:1-11, kitail wadek duwen irair ehu me kahrehda nsensuwed laud ong Aaron oh eh peneineio. Siohwa ketin kadarodo kisiniei sang nanleng pwehn kasohrehla nein Aaron nah pwutak ko, Nadap oh Apihu. Koht eri ketin padahkihong Aaron oh eh peneineio me re sohte pahn douluhl kasalehda arail pahtou. Ia uwen met eh wia kasongosong ehu ong arail pwoson. Ke kin kasalehda me ke wia aramas sarawi men ni omw sohte kin werekiong emen nan omw peneinei de pil meteikan me piskenla?​—Wadek 1 Korint 5:11.

6, 7. (a) Ni atail medemedewe ma kitail pahn iang towehda ehu kapwopwoud nan ihmw sarawi en pelien lamalam teikan, dahme kitail anahne medemedewe? (Menlau kilang nting tikitik kan.) (b) Ia duwen atail kak kawehwehda dahme kahrehda kitail sohte pahn iang towehda kapwopwoud en nan ihmw sarawi en pelien lamalam teikan?

6 Mwein kitail sohte alehdi kasongosong duwehte me Aaron oh eh peneineio lelohng. Ahpw ia duwen ma kitail ale luhk sang kisehtail kan me kaidehn Sounkadehde men en iang towehda oh pidada nan arail kapwopwoud me pahn wiawi nan arail imwen sarawi? Sohte kosonned ehu nan Paipel me mahsanih me kitail sohte kak iang towehda, ahpw mie kaweid kan me pahn kak kamwakid atail pilipil. *

7 Atail pilipil en kaperenda Siohwa oh wiahte aramas sarawi kei ele pahn wia mehkot kapwonopwon ong kisehtail kan. (1 Pit. 4:3, 4) Kitail sohte men kansensuwedihala irail, ihme kahrehda kitail anahne koasoiong irail ni kadek ahpw ni lokaia mehlel. Ma kak, kitail anahne koasoiaiong irail duwen met mwohn kapwopwoudo pahn wiawi. Kitail kak kalahnganki arail luke kitail en iang kapwopwoudo. Eri kitail ele kak nda me kitail men irail en pereperen nan arail kapwopwoudo oh me kitail sohte men kanamenekihala irail oh aramas akan me re lukehdo sang atail sohte pahn pidada nan arail kasarawio. Met iei ehu ahl me kitail en dehr kauwehla atail pwoson pahn kasongosong.

UTUNG SAPWELLIMEN SIOHWA PWUHNG EN KAUNDA

8. Ia duwen pwuhken Lipai eh kasalehda kesempwalpen sapwellimen Siohwa pwuhng en kaunda?

8 Pwuhken Lipai kasalehda kesempwalpen sapwellimen Siohwa pwuhng en kaunda. Tohtohsang pak 30, kitail wadek me Kosonned ko nan pwuhken Lipai pwildohsang rehn Koht. Moses wehwehki duwen met oh kapwaiada soahng koaros me Siohwa ketin mahsanihong. (Lip. 8:4, 5) Duwehte Moses, kitail anahne ahnsou koaros kapwaiada dahme atail Kaun Lapalap, Siohwa, kupwurki kitail en wia. Mehnda ma sapwellimen Koht pwihn pahn sewese kitail, ekei pak atail pwoson kin lelohng pahn kasongosong ni atail kin kelehpwla, duwehte me wiawihong Sises nan sapwtehn. (Luk 4:1-13) Ma kitail likih Koht oh utung sapwellime pwuhng en kaunda, sohte emen kak kahrehiong kitail en lohdi pahn kasongosong oh kauwehla atail pwoson. Kitail sohte pahn dukula pahn masak aramas.​—Lep. Pad. 29:25.

9. Dahme kahrehda tohn wehi koaros kailongki sapwellimen Koht aramas akan?

9 Kitail en kasik me sapwellimen Koht aramas akan nan sampah pwon pahn lokolok pwehki Sises ketin mahsanih: “Aramas akan pahn salihkumwaildi oh pangkumwailla pwe kumwail en lokolok oh kamakamala. Tohn wehi koaros pahn kailongkin kumwail pwehki ngehi.” (Mad. 24:9) Mehnda ma aramas kailongkin kitail, kitail kin pousehlahte kalohk oh wiahte aramas sarawi kei nan atail wiewia kan. Kitail kin mehlel oh paliwaratail oh atail madamadau kin mwakelekel. Kitail pil wia towe mehlel mwahu kei. Eri, dahme kahrehda ekei aramas kin kailongkin kitail? (Rom 13:1-7) Pwehki atail kin peikiong Siohwa kelehpw nin duwen atail Kaun Lapalap. “Ihete” me kitail pahn kaudokiong oh kitail sohte douluhl pahn kauwehla sapwellime kosonned pwung kan oh kaweid kan pahn kasongosong.​—Mad. 4:10.

10. Dahme wiawiong emen brother me kesehla eh soupoupali?

10 Kaidehn kitail “kisehn sampah,” eri kitail soupoupali oh sohte kin pidada nan mahwen kan en sampah oh palien politik. (Wadek Sohn 15:18-21; Aiseia 2:4.) Ekei Kristian kan me inoukihong Siohwa arail mour kesehlahr arail soupoupali. Pali laud en irail pwukat koluhla oh pwurodo rehn Siohwa. (Mel. 51:17) Ahpw me malaulau me sohte koluhla. Karasepe, erein Mahwen Keriau en Sampah, brother tohto nan Hungary selidi nan imweteng kan pwehki kopwung sapahrek. Pilismen kan kihpene ohl 160 me pahnangin sounpar 45 oh idingkihong irail en wiahla sounpei kei. Pali laud en irail sohte men wia met, ahpw meh duwemen me kahula en iangala sounpei. Sounpar riau mwuri, emen irail ko me kesehla eh soupoupali pilipilda en kemehla Sounkadehde lelepek ko. Pein rie pwutako pil iang irail pwukat! Ahpw koasoandi en kamakamlahn irail pwukat sohte pweida.

PATOHWANOHNG SIOHWA ME KEIEU MWAHU

11, 12. Dahme kitail kak sukuhlkihsang meirong kan me kohda ni mwehin Israel en mahs?

11 Kosonnedo kihda ni oaritik soangen meirong kan me mehn Israel ko anahne kihda. (Lip. 9:1-4, 15-21) Meirong pwukat anahne mwakelekel pwehki e kin doke sapwellimen Sises meirong unsek. Pil mehn Israel kan anahne idawehn koasoandi kan me pid ehuehu mwomwen meirong. Lipai 12:6 kawehwehda dahme nohno men me ahpwtehn naitikihada seri pwelel men anahne wia: “Ni ahnsou me rahn en eh kamwakel pahn imwisekla, mwurin eh naitikihada serepein de pwutak, e pahn wadohng samworo ni wenihmwen Impwal me KAUN-O kin ketiket loale sihmpwul men me sounpar ehu mehn wia meirong isihs oh mwuroi men de pitsin men mehn wia meirong en dihp.” Mendahki sapwellimen Siohwa koasoandi kan me oaritik, Kosonnedo kasalehda ni sansal me e ketin limpoak oh pahrek. Karasepe, ma nohno men sohte kak kihda sihpw men, e mweimwei en kihda meirong en mwuroi riemen de pitsin riemen. (Lip. 12:8) Mendahki lih menet semwehmwe, Siohwa ketin poakohng oh ketin kupwurki ih duwehte irail ko me kihda meirong pweilaud ehu. Dahme kitail kak sukuhlkihsang met?

12 Wahnpoaron Pohl kangoangehki Kristian kan en patohwanohng Koht “meirong en kaping.” (Ipru 13:15) Kitail kin kihda meirong en kaping sang ni atail kin padahkihong meteikan duwen mwaren Siohwa. Riatail Kristian kan me salengepon kin lokaiahki pehrail ko (sign language) pwehn kapinga Koht. Riatail Kristian kan me sohte kak pedoisang nan imwarail pwehki soumwahu kin kapinga Siohwa ni arail kin ntingihada kisinlikou, kalohk doadoahngki delepwohn, oh padahk ong irail kan me mwemweitdo rehrail. Uwen me kitail kak wia pwehn kapinga Siohwa pahn kohsang atail roson oh koahiek, ahpw kitail anahne patohwanda dahme keieu mwahu rehtail.​—Rom 12:1; 2 Tim. 2:15.

13. Dahme kahrehda kitail anahne ripohtki atail ahnsou nan doadoahk en kalohk?

13 Pwehki kitail poakohng Siohwa, kitail men patohwanohng ih meirong en kaping. (Mad. 22:37, 38) Ahpw ia pahn atail madamadau ma emen pahn ndaiong kitail en ripohtki atail awahn kalohk ehuehu sounpwong? Kitail pahn men wia met, pwehki ni ahl wet, kitail kin kasalehda atail lelepek ong Koht. (2 Pit. 1:7) Ahpw, sohte me anahne leme me e anahne wiahda awa tohto nan kalohk pwehn ihte ripohtki awa tohto. Ni mehlel, ma sounkalohk men sohte kak wia laud nan kalohk pwehki e mahlahr de mie eh soumwahu, e kak ripohtkihte minit 15. Pwehki ih uwen me e kak wiahda, Siohwa ketin kupwurki met. Siohwa pil ketin mwahngih me riatail kan poakohng ih oh uhdahn men wia sapwellime Sounkadehde kan. Duwehte irail kan ni mwehin Israel me kak patohwanohng Koht arail kisakis mendahki arail semwehmwe, irail kan me soumwahu rahnpwukat pil kak perenki arail kapidelong neirail ripoht en kalohk. Neitail ripoht kan kin patehngete ripoht en sampah pwon, me kin sewese sapwellimen Siohwa pwihn en wiahda koasoandi ong anahn en doadoahk en kalohk. Ih kahrepen atail kin ripohtki atail ahnsou nan doadoahk en kalohk.

ATAIL KOASOANDI EN ONOP OH MEIRONG EN KAPING

14. Menlau kawehwehda dahme kahrehda kitail anahne kasawih mwahu atail koasoandi en onop.

14 Ia duwe, mwurin omw sukuhlki mehn kasukuhl kesempwal pwukat sang pwuhken Lipai, e kalaudehla omw wehwehki kahrepen pwuhk wet eh iang mi nan Paipel? (2 Tim. 3:16) Ke koasoanehdier teng en wiahte emen me sarawi? Siohwa ketin kupwurki kitail en patohwanohng ih dahme keieu mwahu rehtail oh e ketin warohng ale met. Ele ke pahn pil men kalaudehla omw onopki pwuhk teikan nan Paipel. (Wadek Lepin Padahk 2:1-5.) Kapakapki pwe ken kak kasawih omw koasoandi en onop. Pein idek rehmw: ‘I kin patohwanohng Siohwa dahme keieu mwahu rehi? De I kin mweidohng prokram kan nan TV, video game kan, mwadong kan, de soahng kan me I kin perenki en kasohwe ei pahn kekeirda nan padahk mehlel?’ Ma ei, ele e pahn mwahu en medemedewe mwahu duwen dahme Pohl koasoia nan pwuhken Ipru.

15, 16. Dahme kahrehda Pohl doadoahngki lokaia me uhdahn inen ni eh ntinglahng rie Kristian mehn Ipru kan?

15 Pohl doadoahngki lokaia me uhdahn inen ni eh ntinglahng rie Kristian mehn Ipru kan. (Wadek Ipru 5:7, 11-14.) E ndaiong irail me irail “nan kapehd kekeluwak ong en dehdehkihla soahng kan.” Dahme kahrehda e doadoahngki lokaia me uhdahn inen? Duwehte Siohwa, e poakepoake irail oh pwunodki me re kin tungutungoalehte pilen dihdi de esehte padahk mengei kan en Paipel. Mendahki e kesempwal en wehwehki padahk mengei kan en Paipel, kitail anahne esehla “tungoal kekeluwak,” de padahk loal kan en Paipel, ma kitail men kekeirda nan padahk mehlel.

16 Mehn Ipru kan saikinte kak padahki meteikan. Irail anahne emen en padahki irail. Dahme kahrehda? Re soikala “tungoal kekeluwak.” Pein idek rehmw: ‘I kin ahneki madamadau pwung ong padahk loal kan en Paipel? I kin ngoangki en onopki padahk pwukat? De I kin soikala wia onop laud oh kapakap? Ma ei, ei koasoandi en onop wia kisehn kahpwal pwukat?’ Kaidehn ihte kitail en kalohk ong meteikan ahpw kitail anahne padahk ong irail oh katohnpadahk.​—Mad. 28:19, 20.

17, 18. (a) Dahme kahrehda kitail en kaukaule ale “tungoal kekeluwak”? (b) Ia pahn atail madamadau ong nim sakau mwohn kohla mihting?

17 Siohwa sohte kin ketin idingkihong kitail en onopki Paipel. Mendahki ma onop Paipel sohte mengei ong kitail, kitail anahne pousehlahte ale “tungoal kekeluwak” sohte lipilipil ia uwen werei atail mihmi nan padahk mehlel. Met kesempwal ma kitail men wiahte aramas sarawi kei.

18 Pwehn wia aramas sarawi kei, kitail anahne kasawih mwahu Paipel oh wia duwehte dahme Koht ketin kupwurki sang kitail. Nein Aaron pwutak kan, Nadap oh Apihu, kamakamla ni ara meirongki ‘kisiniei sohte sarawi,’ mwein ni ahnsou me ira sakau. (Lip. 10:1, 2) Tehk dahme Koht ketin mahsanihong Aaron mwuhr. (Wadek Lipai 10:8-11.) Ia duwe, ire wet wehwehki me kitail en dehr nim sakau mwohn atail kohla mihting? Medewehla ire pwukat: Kitail sohte mi pahn Kosonnedo. (Rom 10:4) Nan ekei sahpw, riatail Kristian kan kin nim sakau en wai sohte daulihala ni ahnsoun mwenge mwohn arail kohla towehda mihting. Ni Pahsohpao, re doadoahngki dahl en wain pahieu. Ni Sises eh ketin wiahda koasoandi en Katamano, e ketin mahsanihong sapwellime wahnpoaron ko en nim wain me karasaraskihong sapwellime nta. (Mad. 26:27) Paipel kaleke kitail sang kamamsakau. (1 Kor. 6:10; 1 Tim. 3:8) Oh pwehki kadeikpen loalarail, Kristian tohto ele sohte pahn nim sakau mwohn arail kaudokiong Siohwa. Ahpw irair en ehuehu sahpw kin wekpeseng, oh dahme kesempwal iei Kristian kan en “katohrepeseng . . . dahme mwakelekel ong kaudok oh dahme samin” pwe ren kak wiahte aramas sarawi kei oh kaperenda Siohwa.

19. (a) Ia duwen atail kak wiahiong atail kaudok en peneinei oh pein atail onop en katapan? (b) Ia duwen omw kak kasalehda me ke koasoanehdi teng en wiahte aramas sarawi men?

19 Mie kaweid kaselel tohto en Paipel me kitail kak diar ma kitail kin kasawih mwahu Mahsen en Koht. Doadoahngki mehn roporop kan me mie pwehn wiahiong atail kaudok en peneinei oh pein atail onop en katapan. Esehla mwahu Siohwa oh kupwure kan. Karanihala ih. (Seims 4:8) Kapakap ong Koht duwehte sounmelkahkao me koulki: “Komw ketin kapehdpeseng pwoaren mesei kat, pwe I en kak udiahl soahng kapwuriamwei kan nan sapwellimomwi kosonnedo.” (Mel. 119:18) Dehr kauwehla kaweid oh kosonned kan en Paipel pahn kasongosong kan. Inengieng kapwaiada kosonned en Siohwa, me “ketin sarawi,” oh ngoangki iang “doadoahk sarawi en rongamwahwo duwen Koht.” (1 Pit. 1:15; Rom 15:16NW) Kitail anahne wiahte aramas sarawi kei nan imwin rahn suwed pwukat. Kitail koaros en sarawihla ni mehkoaros me kitail kin wia oh utungada sapwellimen Siohwa pwuhng en kaunda.

^ Menlau kilang koakon nan pali 180-181 me oaralape “Wiahda Pilipil kan me Mwahu” nan pwuhken Limpoak en Koht.