Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Gbɔmɔ ní yɔɔ sɛɛyoomɔ lɛ, emli fuuu mra’

‘Gbɔmɔ ní yɔɔ sɛɛyoomɔ lɛ, emli fuuu mra’

Ashwie kɔleji basketball kootsi ko yɛ emlifu nɔ ni enyɛɛɛ eye lɛ hewɔ.

Gbekɛ fioo ko mlifu ni ebɔi basabasa feemɔ ejaakɛ aŋmɛɛɛ lɛ gbɛ ni efee nɔ ni esumɔɔ.

Yoo ko kɛ ebinuu bolɔ wo amɛhe yɛ bɔ ni ebinuu lɛ efee etsũ mli basaa lɛ hewɔ.

WƆ FƐƐ wɔna ni mɔ ko mli efu dã, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ wɔ hu wɔmli efu pɛŋ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔbaana mlifu akɛ eji su gbonyo ní esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ he moŋ, shi bei pii lɛ wɔnuɔ he akɛ wɔyɛ yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔmli afu, titri lɛ kɛ́ wɔnu he akɛ mɔ ko eye wɔ sane fɔŋ. Sane ko ni American Psychological Association lɛ ŋma lɛ tsɔɔ akɛ, “ejeee tɔ̃mɔ akɛ mɔ ko mli baafu, ejaakɛ ehi, ni eji adesai asu.”

Etamɔ nɔ ni abaanyɛ akpɛlɛ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ nɔ kɛ́ wɔsusu nɔ ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ tsirɛ Kristofonyo bɔfo Paulo ni eŋma lɛ he. Akɛni ele akɛ mɔ ko mli baanyɛ afu yɛ bei komɛi amli hewɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛmli afua, shi nyɛkafea esha; hulu akanyɔ shi yɛ nyɛmlila lɛ nɔ.” (Efesobii 4:26) Enɛ hewɔ lɛ, ani esa akɛ wɔmli afu aloo esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔye wɔmlifu nɔ?

ANI ESA AKƐ OMLI AFU?

Be ni Paulo kɛ nakai ŋaawoo lɛ hã yɛ mlifu he lɛ, eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ yɛ ejwɛŋmɔ mli. Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: ‘Nyɛmli afua shi nyɛkafea eshã!’ (Lala 4:5) Shi mɛɛ yiŋtoo yɔɔ Paulo ŋaawoo ni ajɛ mumɔŋ akɛhã lɛ sɛɛ? Etee nɔ etsɔɔ mli akɛ: “Nyɛhãa mlijoomɔ kɛ mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ fɛɛ sɛɛ afoa yɛ nyɛteŋ, kɛ efɔŋ fɛɛ efɔŋ.” (Efesobii 4:31) Paulo miiwo Kristofoi hewalɛ ni amɛye amɛhe nɔ ni amɛkajie amɛmlifu kpo. Miishɛɛ sane ji akɛ, American Psychological Association lɛ tee nɔ amɛtsɔɔ mli akɛ: ‘Niiamlitaomɔ ko ni afee lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ ajie mlifu kpo lɛ, ewoɔ nibii amli wu ni ehãa afeɔ basabasa, ni eyeee ebuaaa kɛtsu naagba lɛ he nii.’

Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhã mlifu kɛ nibii gbohii ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ fɛɛ ‘sɛɛ afo’ yɛ wɔteŋ? Maŋtsɛ Salomo, ni ji Nilelɔ ni hi shi yɛ blema Israel lɛ ŋma akɛ: “Gbɔmɔ ní yɔɔ jwɛŋmɔ [loo sɛɛyoomɔ] lɛ, emli fuuu mra, ni ehiɛ ní ekuɔ efɔ̃ɔ nɔtɔ̃mɔ nɔ lɛ, ehiɛnyam ni.” (Abɛi 19:11) Mɛɛ gbɛ nɔ ‘sɛɛyoomɔ ni mɔ ko yɔɔ lɛ’ yeɔ ebuaa lɛ kɛ́ emli fu?

BƆ NI SƐƐYOOMƆ HÃAA MƆ MLI AFU MRA

Sɛɛyoomɔ ji nyɛmɔ ni mɔ ko yɔɔ ni ekɛaana bɔ ni shihilɛ ko baaji diɛŋtsɛ. Kɛ́ mɔ ko yɛ sɛɛyoomɔ lɛ, ebaanyɛ ena bɔ ni shihilɛ ko naa baayakpa ahã. Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ yeɔ ebuaa wɔ kɛ́ atɔ̃ wɔnɔ loo awo wɔmli la?

Kɛ́ aye wɔ sane fɔŋ lɛ, wɔmli baanyɛ afu waa. Shi kɛ́ wɔyadi wɔhenumɔi asɛɛ ni wɔfee basabasa lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔ diɛŋtsɛ loo mɛi krokomɛi awui. Taakɛ la ni anyɛɛɛ agbe lɛ baanyɛ ashã shĩa muu fɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ mlifu ni naa wa baanyɛ afite wɔgbɛ́i, ni ebaanyɛ efite wekukpaa ni kã wɔ kɛ mɛi ateŋ, kɛ wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ po. No hewɔ lɛ kɛ́ wɔnu he akɛ wɔmli miihe afu lɛ, esa akɛ wɔsusu shihilɛ lɛ he jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔsusu shihilɛ ni yaa nɔ lɛ he jogbaŋŋ lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔye wɔhe nɔ.

Kɛ́ jeee ye ni aye abua Salomo tsɛ, Maŋtsɛ David ni esusu shihilɛ ko he jogbaŋŋ kulɛ, eye nuu ko ni atsɛɔ lɛ Nabal lɛ lá yi sɔ̃. David kɛ ewebii lɛ bu Nabal tooi lɛ ahe yɛ Yudea ŋa lɛ nɔ. Be ni be shɛ ni abaaku tooi lɛ ahe tsɔi lɛ, David bi Nabal koni ehã lɛ niyenii. Kɛkɛ ni Nabal hã hetoo akɛ: “Belɛ miŋɔ miboloo kɛ minu kɛ miloo ni migbe mihã mitoohetsɔikulɔi lɛ, ni miŋɔhã hii ni mileee he ni amɛjɛ lɛ, bɛ?” Mɛɛ sopamɔ po nɛ! Be ni David nu nakai wiemɔi lɛ, ekɛ ewebii lɛ ateŋ mɛi 400 yiŋ akɛ amɛyaakpata Nabal kɛ ewe lɛ fɛɛ hiɛ.1 Samuel 25:4-13.

Nabal ŋa Abigail nu sane ni eba lɛ he ni etee koni eyana David. Be ni ekɛ David kɛ ewebii lɛ yakpe lɛ, eho egbee David naji anaa ni ekɛɛ: ‘Hã oweyoo awie yɛ otoiiaŋ, ni obo oweyoo wiemɔi lɛ atoi!’ Kɛkɛ ni ehã David le bɔ ni Nabal yeɔ buului asane, ni ekɛɛ David akɛ kɛ́ etɔ ehe owele ni eshwie lá shi lɛ, ebaashwa ehe yɛ sɛɛ mli.1 Samuel 25:24-31.

Mɛɛ gbɛ nɔ Abigail wiemɔi lɛ hã David ná sɛɛyoomɔ ni etsui he jɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, ena akɛ Nabal ji nuu ni yeɔ buului asane, ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, David na akɛ ebaanyɛ eye lá yi sɔ̃ kɛ́ etɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe owele. Taakɛ eba lɛ yɛ David gbɛfaŋ lɛ, nɔ ko baanyɛ ahã omli afu waa. Mɛni esa akɛ ofee? Helatsamɔhe ko (Mayo Clinic) tsɔɔ mli yɛ sane ko ni eŋma yɛ bɔ ni akudɔɔ mlifu ahãa lɛ mli akɛ: “Ŋɔɔ be fioo ni okɛ mu waa, ni okane 1, 2, 3, kɛyashi 10.” Mɛɛ fioo koni osusu nɔ ni hã naagba lɛ ba lɛ he, ni osusu nɔ ni baajɛ nɔ ni okpɛ mli akɛ obaafee lɛ mli kɛba lɛ hu he. Hã sɛɛyoomɔ aye abua bo ni omli akafu mra—ni omli akafu kwraa po.1 Samuel 25:32-35.

Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ lɛ, aye abua mɛi babaoo ni amɛnyɛ amɛye amɛ mlifu nɔ. Sebastian ni eye afii 23 ni awo lɛ tsuŋ yɛ Poland lɛ tsɔɔ bɔ ni fee ni Biblia lɛ kasemɔ hã enyɛ eye emlifu kɛ etsui ni shaa lɛ lɛ nɔ. Ewie akɛ: “Klɛŋklɛŋ lɛ, misusuɔ naagba lɛ he. No sɛɛ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ mikɛ Biblia mli ŋaawoo lɛ tsuɔ nii. Mina akɛ Biblia lɛ ji gbɛtsɔɔmɔ wolo ni fe fɛɛ.”

Kɛ́ okɛ Biblia mli ŋaawoo tsu nii lɛ, ebaaye ebua bo koni oye omlifu nɔ

Mɔ ko ni atsɛɔ lɛ Setsuo hu tsɔ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ eye emlifu nɔ. Ewie akɛ: “Kulɛ kɛ́ mɛi wo mi mli la yɛ nitsumɔ he lɛ, mibolɔɔ miwoɔ amɛ waa. Shi amrɔ nɛɛ, akɛni mikase Biblia lɛ hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni mabolɔ lɛ mibiɔ mihe akɛ: ‘Namɔ kwraa tɔ̃mɔ lɛ jɛ? Ani jeee mi ji mɔ ni naagba lɛ jɛ?’” Sanebimɔi ni tamɔ enɛɛmɛi ahe susumɔ hãaa Setsuo mli afu mra, ni enyɛ eye etsui ni shaa lɛ lɛ hu nɔ.

Ekolɛ wɔmli baanyɛ awo la waa, shi ŋaawoo ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua bo. Kɛ́ okɛ Biblia mli ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ tsu nii, ni osɔle obi Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, bo hu obaanyɛ ohã sɛɛyoomɔ aye abua bo koni okudɔ loo oye omlifu nɔ.