Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Yenilalele Nizwisise’

‘Yenilalele Nizwisise’

“Yeningilalele noke nizwisise lokhu.”MAR. 7:14.

1, 2. Kubayini abanengi abalalela uJesu bebabhalelwa kumzwisisa?

UMUNTU angamuzwa omunye umuntu okhuluma naye. Angalizwa nephimbo lakhe. Alo-ke kungamsiza ngani ukumuzwa kodwana angakuzwisisi lokho akutjhoko? (1 Kor. 14:9) NoJesu naye walalelwa ziinkulungwana zabantu, akhuluma nelimi abalaziko. Nanyana kunjalo, akusibo boke ebebamzwisisa. Ngikho-ke atjela ebebamlalele ukuthi: “Yeningilalele noke nizwisise lokhu.”—Mar. 7:14.

2 Kubayini abanengi bangakhenge bazwisise lokhu uJesu ebekakutjho? Abanye bebamthatha kumbi begodu bamlalela ngeenhloso ezimbi. UJesu wathi ebantwinabo: “Ninendledlana ethileko yokuphayilela eqadi imiyalo kaZimu ukuze nilonde amasikwenu!” (Mar. 7:9) Bebangazitshwenyi ngokuzwisisa lokho uJesu akutjhoko. Bebangafuni ukulisa abakwenzako nendlela abaqala ngayo izinto. Iindlebe zabo bezizwa kuhle nje, kodwana nakuziinhliziyo zabo zona bezivaleke ngqi! (Funda uMatewu 13:13-15.) Alo-ke thina singaqiniseka njani bona iinhliziyo zethu zivulekile khona sizokufunda okuthileko eemfundisweni zakaJesu?

SIFUNDANI KILOKHO UJESU EBEKAKUFUNDISA?

3. Khuyini ebeyenza abafundi bakaJesu bazwisise lokho ebekakufundisa?

3 Abafundi bakaJesu basibekela isibonelo esihle endabeni yokuthobeka, yeke kufuze sibalingise. Nakhu uJesu akutjho kibo: “abusisiwe [‘ayathaba,’ NW] amehlwenu ngombana ayabona, neendlebe zenu ngombana ziyezwa.” (Mat. 13:16) Kubayini bona bebazwisisa kukulapho zibetha ubumnyama kwabanye? Kokuthoma, bebazimisele ukubuza imibuzo bebafune nehlathululo efihlekileko yamezwi kaJesu. (Mat. 13:36; Mar. 7:17) Kwesibili, bebazimisele ukwakhela phezu kwelwazi ebesele banalo. (Funda uMatewu 13:11, 12.) Kwesithathu, lokhu abafundileko bebangafuni ukukusebenzisa emaphilwenabo kwaphela kodwana bebasiza nabanye ngakho.—Mat. 13:51, 52.

4. Nasizakuzwisisa imifanekiso kaJesu, ngiziphi izinto ezintathu ekufuze sizenze?

4 Nasizakuzwisisa imifanekiso kaJesu, nathi kufuze senze njengabafundi bakhe.Yeke kuneendlela ezintathu esingakwenza ngazo lokho. Kufuze sithome ngokuzimisela ukufunda, ukuzindla, ukurhubhulula, nokubuza imibuzo ngalokhu uJesu ebekakutjho. Lokhu kuzosenza sibe nelwazi. (IzA. 2:4, 5) Bese-ke silandela ngokumadanisa ilwazi esilifumeneko naleli ebesivele sinalo, sibone ukuthi thina singalisebenzisa njani epilwenethu. Nesenza njalo sizokuthoma ukuzwisisa. (IzA. 2:2, 3) Emaswapheleni sizokuthatha koke esikufundileko sikusebenzise emaphilwenethu. Koke lokho kusenza sibe babantu abahlakaniphileko.—IzA. 2:6, 7.

5. Akhutjho umahluko hlangana nokuhlakanipha, ilwazi, nokuzwisisa.

5 Uyini umahluko hlangana kokwazi, ukuzwisisa, nokuhlakanipha? Singakufanisa nganasi indlela: Akhuzicabange ujame phakathi kwendlela khisibe ngapha ibhesi iza iphosekile. Ukubona ukuthi ibhesi iyeza, lokho sithi kulilwazi. Ngemva kwalokho, uzokulemuka bona ibhesi le ingakutatlaza nawungeze watjhida lapha ujame khona, lokho-ke singathi kuzwisisa! Ngemva kwalokho weqe msinya usuke endleleni, nawenze njalo-ke, wenze ngokuhlakanipha! Ngikho-ke iBhayibheli lisikhuthaza bona ‘sibulunge ubuhlakani nokuhlolisisa.’ Nasenza njalo, sizokuphila isikhathi eside!—IzA. 3:21, 22; 1 Thim. 4:16.

6. Njengombana sizabe sidemba imifanekiso kaJesu elikhomba, ngimiphi imibuzo emine esizozibuza yona? (Yewuqale  ibhoksi elinemibuzo le.)

6 Esihlokwenesi nakesilandelako sizabe sidemba imifanekiso elikhomba uJesu ayisebenzisako. Njengombana sizoyidemba nje, sizozibuza imibuzo enjengokuthi: Utjho ukuthini umfanekiso lo? (Lelo-ke lilwazi.) Kubayini uJesu atjho umfanekiso lo? (Ukufumana ipendulo kusenza sizwisise.) Yeke thina-ke singalisebenzisa njani ilwazi elinjalo ekuphileni kwethu, besisize nabanye ngalo? (Lokho kuhlakanipha.) Emaswapheleni, umbuzo esingazibuza wona kukuthi, lokhu-ke kusifundisani thina ngoJehova nangoJesu?

IMBEWU [YEMASTEDI]

7. Utjho ukuthini umfanekiso kaJesu wembewu yemastadi?

7 Funda uMatewu 13:31, 32. Utjho ukuthini umfanekiso kaJesu wembewu yemastadi? Imbewu le itjho umlayezo womBuso begodu ithi ingahluma, iveze neenthelo ezilibandla lobuKrestu. Njengembewu yemastedi “encani kinazo zoke,” nebandla lobuKrestu lathoma lilincani ekuthomeni kweminyaka yabo-33 ngeenkhathi zakaJesu. Nanyana kunjalo, kungakayi nokuyaphi ibandla lakhula laba likhulu. Lakhula kungakalindeleki. (Kol. 1:23) Abantu abanengi bebazokusizeka ngalokho ngombana noJesu naye uyatjho ukuthi imbewu le iyakhula “ibe mumuthi lapha iinyoni zomkayi zifika zakhele khona eengaleni zayo.” Iinyoni zona zifanekisela abantu abafumene iqiniso nokuvikeleka ebandleni lobuKrestu.—Madanisa noHezekiyeli 17:23.

8. UJesu wawutjhwelani umfanekiso wembewu yemastadi?

8 UJesu wawutjhwelani umfanekiso wembewu yemastadi? Ngomfanekiso lo bekaveza bona umBuso kaZimu ungakhula, uvikele, bewususe zoke iinqabo endlelenawo. Solo kwango-1914, ingcenye engabonakaliko yomBuso kaZimu beyisolo ikhula! (Isa. 60:22) Nje-ke, labo abenza intando kaZimu bahlala bavikelekile. (IzA. 2:7; Isa. 32:1, 2) Ukungezelela kilokho, abe akakho namunye ongawujamisa umsebenzi owenziwa mBuso kaZimu.—Isa. 54:17.

9. (a) Ngisiphi isifundo esingasifunda emfanekisweni wembewu yemastadi? (b) Lokho kusifundisani ngoJehova noJesu?

9 Thina-ke singafunda ini emfanekisweni lo? Kungenzeka sihlala endaweni enedlanzana laboFakazi, namkha asikuboni ukuthuthuka komsebenzi wokutjhumayela endaweni leyo. Nasingahlala sikhumbula bona umBuso kaZimu uyakwazi ukususa zoke iinqabo kungasisiza sikghodlhelele. Ngokwesibonelo, uMzalwana uEdwin Skinner wafika eNdiya ngo-1926 kunedlanzana laboFakazi enarheni leyo. Netuthuko yakhona beyinanya sekghuru, isimakhona “iqinile.” Kodwana waraga ngokutjhumayela. Kulapho-ke abona khona bonyana umBuso kaZimu uyazisusa iinqabo endlelenawo. Sikhuluma nje, sekunaboFakazi bakaJehova abangaba zi-37 000, kwaba nabantu abangaba zi-108 000 abeze esiKhumbuzweni ngomnyaka ophelileko. Nasi esinye isibonelo esiveza bona umBuso kaZimu uyakhula. Ngawo umnyaka uMzalwana uSkinner afika ngawo eNdiya, eZambia nakhona, umsebenzi wokutjhumayela besele uthomile. Kodwana namhlanjesi sekunabatjhumayeli abazi-170 000 enarheni leyo, kwathi abazi-763 915 baba khona esiKhumbuzweni ngo-2013. Lokho kutjho bona umuntu munye kwabali-18 eZambia uzile esiKhumbuzweni. Kghani leyo akusiyo na ituthuko?

ISIBILISO

10. Utjho ukuthini umfanekiso wesibiliso?

10 Funda uMatewu 13:33. Utjho ukuthini umfanekiso wesibiliso? Nawo utjho umlayezo womBuso nokuthuthuka kwawo. Yoke “ihlama” ingamelela iintjhaba sezizoke bese kuthi isibiliso sona sijamele ukurhatjheka komlayezo womBuso. Nasiza endabeni yokukhula kwembewu yemastadi kubonakala kuhle tle, bese kuthi ukurhatjheka kwesibiliso kwenzeka kancanikancani, kona-ke kubonakala ngemva kwesikhathi.

11. UJesu wawutjhwelani umfanekiso wesibiliso lo?

11 UJesu wawutjhwelani umfanekiso lo? Ngomfanekiso lo bekaveza bona umlayezo womBuso ungarhatjheka yoke indawo, bewutjhugulule namaphilo wabantu. Umlayezo womBuso ‘ufikelele emaphethelweni wephasi.’ (IzE. 1:8) Kungenzeka singatjheji ukuthi abanye abantu bayatjhuguluka. Akutjhuguluki abantu abanengi kwaphela, kodwana kutjhuguluka nobuntu babo.—Rom. 12:2; Efe. 4:22, 23.

12, 13. Njengemfanekisweni kaJesu wesibiliso, nikela isibonelo sokukhula komlayezo womBuso ofanekiselwa sibiliso.

12 Kanengi umphumela wokutjhumayela siwubona ngemva kwesikhathi. Sinesibonelo esihle salokho, uFranz nomkakhe uMargit, ebebasebenza eBethel yeBrazil kodwana okwanje esele basebenza kwelinye igatja, bakhe batjhumayela edorobheni elincani elikwelinye ithresti ngo-1982. Hlangana nabantu abathoma ukufunda nabo iBhayibheli, bekunomma nabantwana bakhe abane. Izibulo belimsana obekaneminyaka eli-12, yena-ke bekabulawa ziinhloni kangangobana bekaze ayokubhaca, abalekela ukufunda. Saqunteka phakathi isifundo nebathuthela kwenye indawo. Ngemva kweminyaka ema-25 babuyela edorobhenelo. Qagela bona bafumanani? Bafumana ibandla elinabatjhumayeli abama-69 abahlanganyela eWolweni lomBuso elitjha, hlangana nabo bekunamaphayona wesikhathi esizeleko ali-13. Alo umsana oneenhloni loya-ke? Njenganje umthintanisi wesihlopha sabadala! Kuhle kwesibiliso emfanekisweni kaJesu, umlayezo womBuso watjhugulula amaphilo wabantu abanengi. Abatjhadikazaba bathaba khulu ukubona amatjhuguluko la!

13 Ukuthi umlayezo womBuso unamandla kangangani, uzokubona neendaweni lapha umsebenzi wokutjhumayela ukhandelwe khona ngokomthetho. Phela-ke akusilula ukwazi bona umlayezo lo urhatjheke kangangani eenarheni ezinjalo. Siyathaba nesibona amatjhuguluko enzekako eenarhenezo. Akhe senze isibonelo nge-Cuba. Lapho umlayezo womBuso wafika ngo-1910, bese kwathi ngo-1913 uMzalwana uRussell wayokukweriya khona. Ngitjho nanyana bekunjalo ithuthuko beyiyincani khulu ekuthomeni. Kodwana kukhamba njani nje eCuba? Abatjhumayeli sebeqe iin-96 000 bese kuthi ebebasesiKhumbuzweni ngomnyaka ka-2013 bona-ke bebazii-229 726. Leyo sekumane kuyinarha yinye hlangana neenarha ezima-48 ezisesihlengelenesi. Sengitjho neenarheni ezisesenelungelo lokutjhumayela, kungenzeka ukuthi umlayezo lo ufike neendaweni ocabanga bona angeze ufike. *UmTj. 8:7; 11:5.

14, 15. (a) Thina-ke singazuza njani ehlathululweni yemifanekiso kaJesu? (b) Sifundani-ke thina ngoJehova nangoJesu kilokhu?

14 Sifundani emfanekisweni kaJesu wesibiliso? Nesizindla ngalokhu okutjhiwo mifanekiso kaJesu, siyalemuka ukuthi akukafaneli sitshwenyeke ngokuthi umlayezo lo uzokufika njani eengidigidini zabantu abangakawuzwa. Asiliseleni koke kuJehova. Yini-ke thina ekufuze uyenze? IliZwi lakaZimu liyawuphendula umbuzo lo: “Tjala imbewu ekuseni, nentambama izandla zakho zingaphumuli ngombana awazi bona ngiyiphi ezakuphumelela, kungaba ngile nanyana kube ngileya, nanyana ziphumelele zombili.” (UmTj. 11:6) Singathomi sikulibale ukuthandazela bona umsebenzethu wokutjhumayela lo uphumelele, sithandazele nokuthi uphumelele neenarheni esingakavunyelwa ukutjhumayela kizo.—Efe. 6:18-20.

15 Ukungezelela kilokho, singathomi sikhubeke nangabe ituthuko ayibonakali. Akukafuzi siliqalele phasi “ilanga lezinto ezincani.” (Zak. 4:10) Ngombana imiphumela ingagcina sele imihle ukudlula indlela ebesikulindele ngayo!—Rhu. 40:6, [40:5, NW]; Zak. 4:7.

UMTHENGI NELITJE ELILIGUGU

16. Utjho ukuthini umfanekiso kaJesu womthengi newamagugu afihliweko?

16 Funda uMatewu 13:44-46. Utjho ukuthini umfanekiso kaJesu womthengi newamagugu afihliweko? Ngeenkhathi zakaJesu abathengi bebakhamba amabanga amade barabhule elwandekazini i-Indian Ocean bona bayokuthenga amatje aligugu. Kilokhu umthengi ujamelele abantu abaneenhliziyo ezihle abehla benyuka bafuna ukwazi uZimu. Bese kuthi, ‘ilitje eliligugu’ lifanekisela iqiniso ngomBuso kaZimu. Njengombana alemuka ukuqakatheka kwelitjeli, umthengi bekazimisele ukuthengisa “koke” anakho ukwenzela bona alithenge. Godu uJesu wakhuluma nangendoda eyathi isasebenza etoninayo yafumana amagugu “afihliweko.” Indoda le nomthengi bahlukile, ngombana yona beyingazumani namagugu. kodwana into abafana ngayo kukuthi nayo beyizimisele ukuthi ithengise koke enakho bona iyokuthenga amagugu.

17. UJesu bekawenzelani umfanekiso womthengi newamagugu afihliweko?

17 UJesu wayenzelani imifanekiso emibili le? Bekaveza ukuthi iqiniso lifumaneka ngeendlela ezinengi. Yeke abanye behla benyuka bafuna iqiniso. Bese kuthi abanye, nanyana bangalizumi iqiniso kodwana libafumane, ngokuthi mhlamunye umuntu othileko atjhumayele kuye. Kungakhathaliseki bona umuntu ulithola njani iqiniso, usuke akulemukile ukuqakatheka kweqinisweli. Yeke-ke, udela koke anakho khona azokufumana iqinisweli.

18. (a) Thina-ke singazuza njani emifanekisweni emibili le? (b) Kilokhu thina sifundani ngoJehova nangoJesu?

18 Thina-ke singafunda ini emifanekisweni kaJesu le? (Mat. 6:19-21) Akhe uzibuze: ‘Inga-kghani ngifana namadoda amabili la? Iqiniso liqakathekile kangangani kimi na? Kghani ngizimisele na ukudela izinto engizithandako bona ngifumane amagugu la, namkha ngizokuvumela amatshwenyeko waqobe langa bona angilahlekisele amagugu la?’ (Mat. 6:22-24, 33; Luk. 5:27, 28; Flp. 3:8) Indlela iqiniso elisithabisa ngayo ngiyo eyokutjho ukuthi amagugu la eza qangi kithi namkha awa.

19. Sizokudemba ini esihlokweni esilandelako?

19 Kwanga izenzo zethu zingatjengisa bona siyakulalela begodu siyakuzwisisa okutjhiwo mifanekiso yomBuso le. Akukafuzi sazi kwaphela okutjhiwo mifanekiso le kwaphela, kodwana senze lokho okutjhiwo mifanekiso le. Esihlokweni elilandelako, sizokudemba eminye imifanekiso emithathu sibone ukuthi thina-ke singafunda ini kiyo.

^ isig. 13 Izehlakalo ezinjengalezi esicoce ngazo zenzeke eenarheni enjenge-Argentina (Incwadi yomNyaka ka-2001, ikhasi 186); ePumalanga Jarimani (Incwadi yomNyaka ka-1999, ikhasi 83); ePapua New Guinea (Incwadi yomNyaka ka-2005, ikhasi 63); nesihlengeleni seRobinson Crusoe (IsiThala, sakaJuni 15, 2000, ikhasi 9).