Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

‘Lalela Futsi Ukucondze Loko Lokushiwoko’

‘Lalela Futsi Ukucondze Loko Lokushiwoko’

“Ngilaleleni, futsi nikucondze loko lengikushoko.”MAK. 7:14.

1, 2. Yini leyenta kutsi bantfu labanyenti bangakucondzi loko lobekushiwo nguJesu?

UMUNTFU angase eve kutsi kukhona lotsite lokhuluma naye. Angase eve ngisho nendlela yakhe yekukhuluma. Kodvwa loko kungamsita ngani nangabe angakucondzi loko lokushiwoko? (1 Khor. 14:9) Ngendlela lefanako, tinkhulungwane tebantfu betikuva loko Jesu labekusho. Wakhuluma nato ngelulwimi lebetilucondza. Nanobe kunjalo, akusibo bonkhe lebebakucondza loko lebekakusho. Ngaleso sizatfu, Jesu watjela lebebamlalele watsi: “Ngilaleleni, futsi nikucondze loko lengikushoko.”Mak. 7:14.

2 Yini leyenta kutsi bantfu labanyenti bangakucondzi loko lobekushiwo nguJesu? Labanye bebanemibono lengasiyo futsi banetisusa letimbi. Jesu watsi kubo: “Ninemacebo ekulahla imitsetfo yaNkulunkulu kute nigcine emasiko enu.” (Mak. 7:9) Labantfu abazange betame kutfola umcondvo wemavi akhe. Bebangafuni kushintja tindlela tabo nemibono yabo. Nanobe tindlebe tabo betivulekile, kodvwa tinhlitiyo tabo betivaleke ngci! (Fundza Matewu 13:13-15.) Yini lesingayenta kuze siciniseke kutsi tinhlitiyo tetfu tihlale tivulekile kuze sizuze kuloko Jesu lakufundzisa?

 INDLELA YEKUZUZA KULOKO JESU LAKUFUNDZISA

3. Yini leyenta kutsi bafundzi baJesu bawacondze emavi akhe?

3 Kufanele silandzele sibonelo sebafundzi baJesu lebebatfobekile. Watsi kubo: “Nine niyajabula ngenca yekutsi emehlo enu ayabona, netindlebe tenu tiyeva.” (Mat. 13:16) Yini leyabenta bakucondza loko lobekushiwo kantsi labanye bebangakucondzi? Kwekucala, bebabuta imibuto futsi bafune inchazelo yemavi aJesu. (Mat. 13:36; Mak. 7:17) Kwesibili, bebafuna kwakhela kuloko lebesebavele bakwemukele etinhlitiyweni tabo. (Fundza Matewu 13:11, 12.) Kwesitsatfu, loko lebebakucondza nalebebakuvile bebafuna kukusebentisa, hhayi nje ekuphileni kwabo kuphela kodvwa nasekusiteni labanye.Mat. 13:51, 52.

4. Kuze sicondze imifanekiso yaJesu, ngutiphi tinyatselo letintsatfu lokufanele sititsatse?

4 Nangabe sifuna kuyicondza imifanekiso yaJesu, kufanele silandzele sibonelo sebafundzi bakhe labetsembekile. Loko kuhlanganisa kutsatsa tinyatselo letintsatfu. Sekucala, kufanele sitinike sikhatsi sekutadisha nekuzindla ngaloko Jesu lakusho, sente lucwaningo loludzingekako futsi sibute nemibuto lefanele. Loku kuholela elwatini. (Taga 2:4, 5) Ngemuva kwaloko, kufanele sibuke kutsi lolwati luhlangana njani naloko lesesivele sikwati, sibuke indlela lesingazuza ngayo. Loko kuholela ekucondzeni. (Taga 2:2, 3) Kwekugcina, loko lesikufundzile kufanele sikusebentise ekuphileni kwetfu. Loko kukhombisa kutsi sihlakaniphile.Taga 2:6, 7.

5. Fanekisa umehluko lokhona emkhatsini welwati, kucondza nekuhlakanipha.

5 Ngumuphi umehluko lokhona emkhatsini welwati, kucondza nekuhlakanipha? Ungafanekiswa ngalendlela: Ticabange ume ekhatsi emgwacweni futsi kuchamuke ibhasi ita ngakuwe. Kwekucala, uyabona kutsi yibhasi—lolo lwati. Ngemuva kwaloko, uyabona kutsi nawungachubeka umile emgwacweni lebhasi itakushayisa—loko kucondza. Ngako ngekushesha uyasuka emgwacweni—loko kuhlakanipha. Akusimangalisi-ke kutsi liBhayibheli ligcizelela sidzingo sekutsi ‘sibambelele ekuhlakanipheni,’ ngobe kusho kuphila kitsi!Taga 3:21, 22; 1 Thim. 4:16.

6. Ngumiphi imibuto lemine lesitayibuta njengobe sitawube sihlola imifanekiso yaJesu lesikhombisa? (Fundza  libhokisi lelikulesihloko.)

6 Kulesihloko nakulesilandzelako, sitawuhlola imifanekiso lesikhombisa leyasetjentiswa nguJesu. Njengobe siyihlola, sitawubuta lemibuto lelandzelako: Usho kutsini lomfanekiso? (Loku kusisita kutsi sitfole lwati.) Yini leyenta Jesu washo lomfanekiso? (Loku kusenta sibe nekucondza.) Singawusebentisa njani kuze usite tsine nalabanye? (Loku kusho kuhlakanipha.) Kwekugcina, lomfanekiso usifundzisani ngaJehova nangaJesu?

INHLANYELO YESINAPHI

7. Usho kutsini umfanekiso wenhlanyelo yesinaphi?

7 Fundza Matewu 13:31, 32. Usho kutsini umfanekiso waJesu wenhlanyelo yesinaphi? Lenhlanyelo imelela umlayeto weMbuso kanye nelibandla lebuKhristu, lelingumphumela wekushunyayelwa kwalomlayeto. Njengenhlanyelo yesinaphi ‘leyinhlanyelo lencane kunato tonkhe,’ libandla lebuKhristu lacala lilincane nga-33 C.E. Nanobe kunjalo, ngemuva kwemashumi lambalwa eminyaka, lelibandla lakhula kakhulu. Landza ngendlela lebeyingacabangeki. (Khol. 1:23) Lokwandza kwazuzisa ngobe Jesu usitjela kutsi “tinyoni” ‘betihlala emagaleni alesihlahla.’ Letinyoni letingumfanekiso timelela bantfu labanetinhlitiyo leticotfo labatfola kudla, umtfunti nendzawo yekukhosela ebandleni lebuKhristu.—Catsanisa naHezekeli 17:23.

8. Yini leyenta Jesu wasebentisa umfanekiso wenhlanyelo yesinaphi?

8 Yini leyenta Jesu wasebentisa lomfanekiso?  Wasebentisa kukhula lokumangalisako kwenhlanyelo yesinaphi kuze afanekise emandla uMbuso waNkulunkulu lonawo ekwandzisa, kuvikela, kanye nekuncoba nome ngubuphi bumatima. Kusukela nga-1914 kwandza kweluhlangotsi lolubonakalako lwenhlangano yaNkulunkulu kumangalise kakhulu. (Isa. 60:22) Labo labatihlanganisa nalenhlangano bajabulela kuvikelwa nguNkulunkulu. (Taga 2:7; Isa. 32:1, 2) Ngetulu kwaloko, kwandza lokuchubekako kwemisebenti lephatselene neMbuso bekusolo kuphumelela nangetulu kwekuphikiswa.Isa. 54:17.

9. (a) Ngusiphi sifundvo lesingasifundza emfanekisweni wenhlanyelo yesinaphi? (b) Loku kusifundzisani ngaJehova nangaJesu?

9 Singafundzani kulomfanekiso wenhlanyelo yesinaphi? Kungenteka kutsi sihlala endzaweni lapho babancane khona BoFakazi nobe lapho singayiboni khona imiphumela lemihle yemsebenti wekushumayela. Nanobe kunjalo, kukhumbula kutsi lilungiselelo leMbuso lingancoba bonkhe bumatima, kutasicinisa kute sikhone kubeketela. Nasi sibonelo: Ngesikhatsi uMzalwane Edwin Skinner efika eNdiya nga-1926, bebabancane kakhulu BoFakazi kulelive. Ekucaleni beyingabonakali intfutfuko futsi lomsebenti wachazwa ngekutsi “ngumsebenti lolukhuni.” Kodvwa wachubeka nekushumayela futsi wayibona indlela umlayeto weMbuso lowatincoba ngayo tinsayeya letinkhulu. Nyalo sekunaBoFakazi labangetulu kwa-37 000 eNdiya, futsi bantfu labangetulu kwa-108 000 bebakhona eSikhumbutweni ngemnyaka lophelile. Asewuphindze ucabangele lesinye sibonelo sendlela lilungiselelo leMbuso lelandze ngayo ngalokusimangaliso. Ngawo lomnyaka uMzalwane Skinner lefika ngawo eNdiya, lomsebenti bewusandza kucala eZambia. Nyalo sekunebamemeteli labangetulu kwa-170 000 futsi bantfu labangu-763 915 bebakhona eSikhumbutweni nga-2013. Loko kusho kutsi umuntfu munye kulabangu-18 eZambia abekhona eSikhumbutweni. Loku kwandza lokujabulisa sibili!

SIBILISO

10. Usho kutsini umfanekiso wesibiliso?

10 Fundza Matewu 13:33. Usho kutsini umfanekiso wesibiliso? Nawo lomfanekiso ubhekisele emlayetweni weMbuso nakuloko lokuba ngumphumela wawo. “Yonkhe inhlama” yafulaha imelela tonkhe tive, futsi  kubila kufanekisela kwandza kwemlayeto weMbuso lokungumphumela wemsebenti wekushumayela. Nanobe kukhula kwenhlanyelo yesinaphi kubonakala ngalokucacile, kwandza kwesibiliso akubonakali ekucaleni, kodvwa kubonakala ngemuva kwesikhatsi.

11. Yini leyenta Jesu wasebentisa lomfanekiso wesibiliso?

11 Yini leyenta Jesu wasebentisa lomfanekiso? Abekhombisa kutsi umlayeto weMbuso unemandla ekwandza futsi wente lushintjo kubantfu. Umlayeto weMbuso ufinyelele “nakuto tonkhe tincenye temhlaba.” (Imis. 1:8) Nobe kunjalo, lushintjo lolubangelwa ngulomlayeto alubonakali ngaso sonkhe sikhatsi; ekucaleni leminye imiphumela yalomlayeto ingase inganakeki. Kodvwa lusuke lukhona lushintjo—hhayi nje etinombolweni kuphela kodvwa nasebuntfwini balabo labemukela lomlayeto.Rom. 12:2; Ef. 4:22, 23.

12, 13. Niketa tibonelo letikhombisa indlela umsebenti wekushumayela ngeMbuso lowandze ngayo njengobe kuchazwe emfanekisweni wesibiliso.

12 Umphumela wekushumayela uvame kubonakala ngemuva kweminyaka letsite ucale kwentiwa. Nasi sibonelo: Franz naMargit labakhonta kulelinye lihhovisi leligatja, bebakhonta ehhovisini leligatja laseBrazil nga-1982. Bashumayela endzaweni lencane yasemakhaya. Kuletinye tetifundvo teliBhayibheli labaticalisa kwakunamake nebantfwana bakhe labane. Umfana lomdzala lobekaneminyaka lengu-12 nje kuphela ngaleso sikhatsi, abenemahloni kakhulu futsi tikhatsi letinyenti abetama kubhaca ngaphambi kwekutsi kufundvwe. Ngesizatfu sekutsi bashintjwa lapho bebabelwe khona, laba labashadene abazange basakhona kuchubeka nalesifundvo. Kodvwa ngemuva kweminyaka lengu-25 balivakashela lelidolobha. Yini labayitfola? Batfola libandla lelinebamemeteli labangu-69, labangu-13 bebangemahlahlandlela lavamile futsi bebabambela imihlangano yabo eHholweni leMbuso lelisha. Abekuphi lomfana lobekanemahloni? Abesakhonta njengemchumanisi wesigungu salabadzala! Njengalesibiliso lokukhulunywa ngaso emfanekisweni waJesu, umlayeto weMbuso wasewandzile futsi washintja kuphila kwebantfu labanyenti. Loko kwabajabulisa kakhulu laba labashadene.

13 Emandla langabonakali umlayeto weMbuso lonawo ekugucula bantfu, abonakele ngalokucacile emaveni lapho umsebenti weMbuso uvinjelwe khona ngalokusemtsetfweni. Kulukhuni kwati kutsi lomlayeto ufinyelele etindzaweni letingakanani kulawo mave, futsi ngalokuvamile iyasimangalisa imiphumela leba khona. Cabanga ngaloko lokwenteka eCuba. Umlayeto weMbuso wefika kulelo live nga-1910, futsi uMzalwane Russell wavakashela eCuba nga-1913. Ngaleso sikhatsi, intfutfuko yayiyincane kakhulu. Nyalo yini leyentekako eCuba? Kunebamemeteli labangetulu kwa-96 000 labashumayela tindzaba letimnandzi, futsi bantfu labangu-229 726 bebakhona eSikhumbutweni nga-2013—loko kusho kutsi umuntfu munye kulabangu-48 labahlala kulesihlenge bekakhona. Ngisho nasemaveni lapho umsebenti wetfu ungakavinjelwa khona, kungenteka kutsi umlayeto weMbuso ufinyelele etindzaweni lapho BoFakazi bebacabanga kutsi kuncane lobekungentiwa kuto. *Shu. 8:7; 11:5.

14, 15. (a) Ngamunye wetfu angazuza njani kuloko lesikufundza emfanekisweni wesibiliso? (b) Loku kusifundzisani ngaJehova nangaJesu?

14 Singazuza njani kuloko Jesu lasifundzisa kona emfanekisweni wesibiliso?  Nasizindla ngaloko lokushiwo ngulomfanekiso waJesu, siyabona kutsi asikho sidzingo sekutikhatsata ngekutsi umlayeto weMbuso utatifinyelela njani tigidzi tebantfu letisengakawuva. Jehova nguye locondzisa tintfo. Kodvwa uyini umsebenti wetfu? LiVi laNkulunkulu liyaphendvula: “Ekuseni hlanyela inhlanyelo yakho, ungayekeli kusebenta lize liyewushona, ngobe awuyati lenguyona itawuphumelela, kutsi ngulena yini nome nguleyo, nome totimbili tiyawuphumelela kahle ngalokufananako.” (Shu. 11:6) Kuliciniso kutsi akukafaneli sikhohlwe kuthantazela kutsi umsebenti wekushumayela uphumelele, ikakhulukati emaveni lapho lomsebenti uvinjelwe khona.Ef. 6:18-20.

15 Ngetulu kwaloko, akukafaneli siphelelwe ngemandla nangabe ekucaleni singayiboni imiphumela yemsebenti wetfu. Akukafaneli siledzelele “lilanga letintfo letincane.” (Zak. 4:10) Ngekuhamba kwesikhatsi imiphumela ingase ibe mikhulu kakhulu futsi ibe mihle kakhulu kunaloko lebesikulindzele.Hla. 40:5; Zak. 4:7.

UMCEBO LOFIHLIWE NEMTSENGISI LOHAMBA ETINDZAWENI LETEHLUKENE

16. Usho kutsini umfanekiso wemtsengisi lohamba etindzaweni letehlukene newemcebo lofihliwe?

16 Fundza Matewu 13:44-46. Usho kutsini umfanekiso wemtsengisi lohamba etindzaweni letehlukene newemcebo lofihliwe? Ngesikhatsi saJesu, labanye batsengisi bebahamba badzimate bafike e-Indian Ocean kute batfole ematje laligugu. Lomtsengisi kulomfanekiso umelela bantfu labanetinhlitiyo letinhle labenta konkhe lokusemandleni abo kute bafundze ngaNkulunkulu. “Litje linye lelidulile” lifanekisela liciniso leliligugu lelimayelana neMbuso. Nakabona kubaluleka kwalelitje leliligugu, lomtsengisi waba nesifiso sekutsengisa konkhe lanako “ngekushesha” kute alitsenge. Jesu waphindze wakhuluma ngendvodza lebeyisebenta ensimini futsi yatfola umcebo ‘lofihliwe.’ Ngalokungafani nalomtsengisi, lendvodza ayizange ihambe iyewufuna lomcebo. Kodvwa njengalomtsengisi, nayo beyitimisele kutsengisa ‘konkhe lenako’ kute itfole lomcebo.

17. Yini leyenta Jesu washo umfanekiso wemtsengisi lohamba etindzaweni letehlukene newemcebo lofihliwe?

17 Yini leyenta Jesu washo lemifanekiso lemibili? Abekhombisa kutsi liciniso litfolakala ngetindlela letehlukene. Labanye bantfu bayalifuna futsi bente konkhe lokusemandleni kute balitfole. Ngisho nobe labanye bangayi kuyolifuna, kodvwa bayalitfola—mhlawumbe ngekutsi kute lotsite kubo. Kunobe ngukuphi, umuntfu ngamunye uyakubona kubaluleka kwaloko lakutfolile futsi abe nesifiso sekutidzela kakhulu kute akubambisise.

18. (a) Singazuza njani kulemifanekiso lemibili? (b) Loku kusifundzisani ngaJehova nangaJesu?

18 Singazuza njani kulemifanekiso lemibili? (Mat. 6:19-21) Tibute: ‘Nginaso yini simo sengcondvo lamadvodza labenaso? Liciniso ngilitsatsa njengaleliligugu yini ngendlela lamadvodza lalitsatsa ngayo? Ngiyatimisela yini kutidzela kute ngilibambisise nobe ngivumela letinye tintfo letifaka ekhatsi tinkhatsato tamalanga onkhe kutsi tingiphatamise?’ (Mat. 6:22-24, 33; Luk. 5:27, 28; Fil. 3:8) Injabulo lejulile lesiba nayo etinhlitiyweni tetfu nasitfola liciniso, itawenta kutsi sitimisele kakhulu kulenta lite kucala ekuphileni kwetfu.

19. Yini lesitawucoca ngayo esihlokweni lesilandzelako?

19 Shengatsi singakhombisa kutsi siyilalele inchazelo yalemifanekiso lemayelana neMbuso futsi sayicondzisisa. Khumbula kutsi loko asikwenti nje kuphela ngekwati kutsi isho kutsini kodvwa nangekusebentisa tifundvo lesititfola kuyo. Esihlokweni lesilandzelako, sitawucoca ngaleminye imifanekiso lemitsatfu sibone kutsi ngutiphi tifundvo lesingatifundza kuyo.

^ sig. 13 Kwenteke lokufanako emaveni lafaka ekhatsi i-Argentina (“Incwadi Yonyaka Ka-2001,” likhasi 186); i-East Germany (“Incwadi Yonyaka Ka-1999,” likhasi 83); iPapua New Guinea (“Incwadi Yonyaka Ka-2005,” likhasi 63); neSihlenge saseRobinson Crusoe (Sicongosekulindza, June 15, 2000, likhasi 9) konkhe kutfolakala ngesiZulu.