Fanatu ki te fakasologa

Fanatu ki te fakasologa o mataupu

Fesili Mai Tino Fai‵tau

Fesili Mai Tino Fai‵tau

Se a te mea ne fakauiga ki ei a Ielemia i ana pati e uiga ki te ‵tagi o Lasela ki ana tamaliki tāgata?

E fai‵tau tatou penei ki te Ielemia 31:15: “Muna a te Aliki [Ieova], ‘E isi se leo e lagona atu i Lama, se leo o te ‵tagi māfatia. A Lasela ko tagi ona ko ana tamaliki; ko ‵galo atu latou, kae e se talia ne ia ke fakamafanafana a ia ne se tino.’”

A Lasela ne mate muamua atu i ana tamaliki tāgata e tokolua. Tela la, a mea kolā ne fakamau ne Ielemia i se 1,000 tausaga mai tua o te mate o Lasela e mafai o foliga mai pelā me sē ‵tonu.

A te tamaliki tagata muamua a Lasela ko Iosefa. (Kene. 30:22-24) Ne toe fanau mai ne ia se suā tamaliki tagata fakamuli, telā ne fakaigoa ki a Peniamina. Kae ne mate atu eiloa a Lasela i te taimi ne fanau ei tena tama tagata i te tokolua. Te fesili la: Kaia la e fai mai ei te Ielemia 31:15 me ne loto māfatia tou fafine ona ko te “‵galo atu” o ana tamaliki tāgata?

Se mea tāua me i a Iosefa te toekimua, e tokolua ana tamaliki tāgata, ko Manase mo Efalaima. (Kene. 41:50-52; 48:13-20) Fakamuli ifo, ne fai te matakāiga o Efalaima pelā me se matakāiga takutakua kae malosi i te fenua kātoa o Isalaelu ki matū kae ne sui ne ia a matakāiga katoa e sefulu. I te suā feitu, ne fai te matakāiga o Peniamina, te tama a Lasela i te lua mo fai te vaega o te malo ki saute fakatasi mo Iuta. Tela la, a pati konei ne fai ne Lasela e fakasino atu eiloa i se auala fakatusa ki mātua katoa o Isalaelu, i te malo ki matū mo te malo ki saute.

I te taimi ne tusi ei a te tusi ko Ielemia, a ko te malo o matakāiga e sefulu ki matū ko oti ne fakatakavale ne Asulia kae puke fakapagota foki a te tokoukega o ana tino. Kae e isi ne nāi tino o Efalaima ne ‵tele atu ki Iuta. I te 607 T.L.M., ne fakatakavale ne Papelonia a te malo ki saute o matakāiga e lua o Iuta. E foliga mai me i te taimi o te fakatakavalega tenā, e tokouke a tino kolā ne ave fakapagota ne maopoopo i Lama, se fa‵kai telā e nofo ki se 8km te ‵mao i te feitu ki matū o Ielusalema. (Iele. 40:1) Kāti e isi ne nisi tino ne tamate i te laukele o Peniamina i tafa o te tugamau o Lasela. (1 Samu. 10:2) Tela la, a te ‵tagi o Lasela ona ko ana tamaliki ko ‵galo atu e fakauiga loa i se auala fakatusa ki te fanoanoa telā ne oko atu ki tino o Peniamina io me fakasino atu ki tino i Lama. Kae ne fakaasi mai foki me i mātua katoa o tino o te Atua ne ‵tagi ona ko te ‵mate io me ko te fakasalaga o tino Isalaelu.

A pati a Ielemia e uiga ki te ‵tagi o Lasela ki ana tamaliki tāgata ne toe fakataunu i senitenali fakamuli ifo i te taimi ne tu ei te ola o Iesu a koi tamaliki ei a ia i se tulaga fakamataku. Ne fakatonu atu te tupu ko Helota me i tamaliki tagata katoa kolā e taki lua tausaga i Petelema, se fa‵kai i te feitu ki saute o Ielusalema, e ‵tau o tamate. Tela la, ne tamate katoa a tamaliki tāgata konā. Mafaufau la ki te ‵tagi fanoanoa o mātua ona ko te ‵galo atu o olotou tamaliki tāgata! A te ‵tagi tenā e pelā eiloa mo te ‵tagi telā e lagona atu i Lama, te feitu ki matū o Ielusalema.—Mata. 2:16-18.

Tela la, i aso o Ielemia pelā foki mo taimi o Iesu, a pati e uiga ki te ‵tagi fanoanoa o Lasela ki luga i ana tamaliki tāgata se tugāpati telā e fakaasi atu ei te fanoanoa o mātua Iutaia ona ko te tamatega o olotou tamaliki. E tonu, a latou kolā ne olo atu ki te “fenua o olotou fili” ko te mate, ka toe manumalo i olotou fili māfai ko toe faka‵tu aka latou.—Iele. 31:16; 1 Koli. 15:26.