1-3. Etke emaroñ kar pen ñan an rũkal̦oor ro an Jijej kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an ñan “aelõñ otemjel̦o̦k”?

 JIJEJ KŨRAIJ ear lel̦o̦k juon jerbal el̦ap ñan rũkal̦oor ro an. Ear jiroñ er im ba: “Kom̦win ilo̦k, im kõm̦m̦an riaelõñ ko otemjej bwe ren rũkal̦oora.” Ilo aer kõm̦m̦ane jerbal in, ennaan eo em̦m̦an kõn “aelõñ in lañ” enaaj kar ajeeded ñan armej ro jãn “aelõñ otemjel̦o̦k.”​—Matu 24:14; 28:19.

² Rũkal̦oor ro rar yokwe Jijej im ennaan eo em̦m̦an. Bõtab, remaroñ kar l̦õmn̦ak ippãer make im ba, ‘Enaaj ewi wãween ad kõm̦m̦ane jerbal in me Jijej ear jiroñ kõj bwe jen kõm̦m̦ane?’ Remaroñ kar l̦õmn̦ak rot in kõnke ear iiet uwaaer. Bareinwõt, rar katakin armej ro bwe Jijej ej Nejin Anij, bõtab em̦õj an Jijej mej. Ejjab men in wõt ak elõñ armej ro rar watõk er bwe rej “jet iaan ro rettã im rar jab katak ilo jikuul̦.” (Jerbal 4:13, UBS) Rũtõl in kabuñ ro an RiJu ro rar jikuul̦ ilo jikuul̦in kabuñ ko, ak rũkal̦oor ro rar jab. Im ennaan eo rar kwal̦o̦k kake ear n̦ae katak im imminene ko an RiJu, me eto an rũtõl in kabuñ ro katakin armej ro kaki ium̦win elõñ bukwi iiõ ko. Kõn an kar armej ro ilo Israel jab kwal̦o̦k kautiej ñan rũkal̦oor ro, men in  emaroñ kar kõm̦m̦an an rũkal̦oor ro l̦õmn̦ak el̦aññe ewõr iaan armej ro me rej pãd ium̦win Kien eo an Rom renaaj kar m̦õn̦õn̦õ in roñjake er.

³ Jijej ear kakkõl rũkal̦oor ro an bwe armej ro renaaj matõrtõr er im jum̦aik er, im renaaj m̦an jet iaaer. (Luk 21:16, 17) Baam̦le ko aer im ro m̦õttaer renaaj kar kõjekdo̦o̦n er. Bareinwõt, ear ba bwe enaaj wal̦o̦k jet rũkanaan riab im kwal̦o̦k katak ko reriab, im enaaj l̦apl̦o̦k nana. Mel̦el̦ein bwe renaaj kar kwal̦o̦k naan ilo jikin ko me el̦ap lãj im nana ie. (Matu 24:10-12) Innem, enaaj kar ewi wãween aer maroñ kwal̦o̦k naan ñan “ãne eo ettol̦o̦ktata ilal̦”? (Jerbal 1:8) Kõnke rũkal̦oor ro rejel̦ã bwe renaaj iioon wãween kein reppen, remaroñ kar l̦õmn̦ak el̦aññe enãj kar tõprak aer kõm̦m̦ane jerbal in aer.

4. Ta tõprak ko rar wal̦o̦k jãn an kar rũkal̦oor ro kwal̦o̦k naan?

⁴ Meñe rũkal̦oor ro an Jijej rar jel̦ã bwe eban pidodo aer kõm̦m̦ane jerbal eo aer, ak rar pokake wõt naanin jiroñ eo an Jijej ilo aer kwal̦o̦k naan ilo Jerusalem, Sameria, im aelõñ ko jet. Enañin 30 iiõ tokãlik, joñan an lõñ jikin ko rar etal ñani, Paul ear ba bwe rar kwal̦o̦k naan ñan “armej otemjej ilo lal̦.” Im elõñ armej jãn elõñ aelõñ ko rar erom rũkal̦oor. (Kolosse 1:6, 23, UBS) Ñan waanjoñak, ke Paul ear kwal̦o̦k naan ilo juon ãne etan Saiprõs, komja eo an RiRom ear oktak im juon rũkal̦oor kõnke “ear kanooj in l̦ap an bwilõñ kõn katak ko kõn Irooj [Jeova].”​—Riit Jerbal 13:6-12, UBS.

5. (1) Ta eo Jijej ear kallim̦uri rũkal̦oor ro an kake? (2) Ta eo juon bok ej ba kõn epepen eo kein kajuon?

⁵ Rũkal̦oor ro rar jel̦ã bwe reban make kwal̦o̦k naan ilo aelõñ otemjej. Rar jel̦ã kõn kallim̦ur eo Jijej ear ba ñan er bwe enaaj pãd wõt ippãer im bwe kajoor eo an Anij enaaj jipañ er. (Matu 28:20) Men ko rar wal̦o̦k ilo tõre ko an rũkal̦oor ro remaroñ kar bar jipañ er. Juon bok me ej kwal̦o̦k kõn iien ko etto ej ba bwe epepen eo kein kajuon emaroñ kar iien eo em̦m̦antata ñan an Kũrjin ro jino jerbalin kwal̦o̦k naan. Joñan an em̦m̦an tõre in me jerbalin kwal̦o̦k naan ear jinoe, bok in ej ba bwe Kũrjin ro tokãlik rar watõk bwe em̦õj an Anij kõpooj ial̦ eo ñan er.

6. Ta ko jenaaj katak kaki ilo katak in im ilo katak eo tok juon?

⁶ Jeova ear ke kõjbwebweik men ko rar wal̦o̦k ilo epepen eo kein kajuon bwe en maroñ pidodol̦o̦k an Kũrjin ro kwal̦o̦k naan? Baibõl̦ ejjab ba. Bõtab, jejel̦ã bwe Jeova ear kõn̦aan bwe armej ro an ren kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an, im Setan ear jab maroñ kabõjrak er. Ilo katak in, jenaaj katak kõn jet iaan men ko rar wal̦o̦k ilo epepen eo kein kajuon me rar kõm̦m̦an bwe en pidodo an rũkal̦oor ro kwal̦o̦k naan. Ilo katak eo tok juon, jenaaj katak kõn jet iaan men ko rej wal̦o̦k ilo tõre kein ad me rej jipañ kõj bwe jen kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan ipel̦aakin lal̦ in.

7. (1) Ilo kar epepen eo kein kajuon, ewi wãween kar mour ilo jikin ko rar pãd ium̦win kien eo an Rom? (2) Im etke tõre in ear oktak jãn iien ko jet?

⁷ Ilo epepen eo kein kajuon, ear wõr juon tõre me ear l̦ap aenõm̦m̦an ilo aolep jikin ko rar pãd ium̦win Kien eo an Rom. Im men in ear jipañ rũkal̦oor ro bwe en pidodo aer kwal̦o̦k naan. Tõre in me ear l̦ap aenõm̦m̦an kar n̦aetan Roman Peace, ak Pax Romana ilo kajin Latin. Ilo tõre eo, kien eo an Rom ear kabõjrak jabdewõt rijum̦ae ro jãn aer jum̦ae. M̦ool bwe ear wõr jet tarin̦ae ko rar wal̦o̦k, ãinwõt an kar Jijej kanaan bwe enaaj kar wõr tarin̦ae. (Matu 24:6) Ñan waanjoñak, RiRom ro rar kajeepepl̦o̦k Jerusalem ilo iiõ eo 70, im ear bar wõr tarin̦ae jiddik ko rar wal̦o̦k ilo jikin ko me rar epaake jikin ko rar pãd ium̦win Rom. Meñe ãindein, ak ear wõr wõt aenõm̦m̦an ilo enañin aolep jikin ko rar pãd ium̦win Rom, im ear pidodo an rũkal̦oor ro itoitak jãn jikin ñan jikin im kwal̦o̦k naan. Ium̦win  enañin 200 iiõ in an wõr aenõm̦m̦an ilo Rom. Juon bok ej ba bwe jãn jinoin bwebwenatoun armej, ejjañin kar wõr juon iien ãinwõt in, me elukkuun to kitien an l̦ap aenõm̦m̦an im ear jelõt mour ko an elõñ armej.

8. Ilo tõre eo ear wõr aenõm̦m̦an ilo Rom, ewi wãween an kar men in jipañ rũkal̦oor ro?

⁸ Enañin 300 iiõ ãlikin Kũraij, juon rũmmãlõtlõt etan Origen ear jeje kõn tõre eo ear wõr aenõm̦m̦an ilo Rom. Ear ba bwe kõnke ear lõñ jikin ko rar pãd ium̦win kien eo an Rom, rũkal̦oor ro rar maroñ kwal̦o̦k naan ilo aolep jikin kein. Armej rar jab tarin̦ae ñan kõjparok jikin kein aer. Bõtab, rar mour wõt ilo aenõm̦m̦an ilo bukwõn ko aer. Kõn men in, Origen ear ba bwe kõn an kar ãindein mour ilo tõre ko, elõñ rar maroñ roñjake rũkal̦oor ro ke rar kwal̦o̦k naan im katakin ro jet kõn yokwe im aenõm̦m̦an. Meñe rũkal̦oor ro rar iioon jum̦ae im matõrtõr, ak rar kortokjãn tõre in ear wõr aenõm̦m̦an ñan kwal̦o̦k naan ilo aolep jikin ko.​—Riit Rom 12:18-21.

9, 10. Ta jet iaan men ko rar kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k an rũkal̦oor ro etal jãn jikin ñan jikin?

⁹ RiRom ro rar kõm̦m̦an ial̦ ko me elõñl̦o̦k jãn 50,000 m̦ail̦ aetokier. Enañin aolep jikin ko me rar pãd ium̦win Rom ear wõr ial̦ ñani. Rũttarin̦ae ro an Rom rar lukkuun kajoor im ekõn m̦õkaj aer etal jãn jikin ñan jikin ilo ial̦ kein ñan kõjparok jikin ko aer im kõm̦adm̦õd apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaan armej ro. Kũrjin ro rar bar kõjerbal ial̦ kein ñan etal jãn jikin ñan jikin. Rekõn etal ilo ial̦ kein me rej deblo̦ke bul̦õn wõjke ko, ãne jem̦aden ko, im tol̦ ko, bwe ren maroñ kwal̦o̦k naan ilo elõñ jikin ko.

¹⁰ RiRom ro rar jab baj itoitak wõt ilo ial̦ ko aer, ak rar bar etal jãn jikin ñan jikin ilo waan ejjerakrõk ko. Rekõn ejjerakrõk ilo reba ko im lo̦jet ñan elõñ bukwi jikin ko me ewõr wab ie im rar pãd ium̦win Rom. Ilo m̦ool, RiRom ro rar kõjerbal elõñl̦o̦k jãn 900 kooj in ejjerakrõk ko. Kõn men in, Kũrjin ro rar bareinwõt etal jãn jikin ñan jikin ilo waan ejjerakrõk ko. Rar jab aikuj peba in mãlim ak passport ñan del̦o̦ñel̦o̦k kajjojo aelõñ. Bareinwõt, ear iiet rũko̦o̦t ilo ial̦ ko kõnke rar mijak wãween an RiRom ro kaje rinana ro. Im kõnke elõñ rũttarin̦ae in Rom rar bar ejjerakrõk ilo waan tarin̦ae ko aer, armej ro rar jab mijak im ekkõl ñe ewõr rinana renaaj kabõjrak wa ko waaer im ko̦o̦ti men ko m̦weieer. Meñe Baibõl̦ ej ba bwe Paul ear ejjerakrõk ilo wa ko me rar rup im ear wõr iien ko ear pãd ilo kauwõtata ke ear pãd lom̦al̦o, ak ejjab ba bwe ear wõr rinana ro rar kabõjrak wa ko ear uwe ie im ko̦o̦t jãni. Kõn men in, enañin aolep iien, ear jab kauwõtata ñan etal jãn jikin ñan jikin ilo ial̦ ko im ilo waan ejjerakrõk ko.​—2 Korint 11:25, 26.

11. Etke rũkal̦oor ro rar kõjerbal kajin Grik?

¹¹ Elõñ iaan jikin ko me rar pãd ium̦win Rom rar bar pãd ium̦win Grik elõñ iiõ ko m̦oktal̦o̦k ke Alexander ear tõl. Kõn men in, elõñ armej ro ilo jikin kein rar katak kajin Grik eo me rar n̦aetan Koine Grik. Kõn an armej rein jel̦ã kajin Grik, rũkal̦oor ro rar maroñ kwal̦o̦k naan ñan er ilo kajin in. Rar bareinwõt maroñ kwal̦o̦k kobban eoon ko jãn bokin Jenesis ñan Malakai kõnke em̦õj kar ukoti jãn kajin Hibru ñan kajin Grik. Jet RiJu ilo Ijipt rar ukote bok kein ñan kajin Grik, im etan ukok in aer me elõñ rar kõjerbale ilo tõre ko ej Septuagint. Rijeje Baibõl̦ ro rar bareinwõt kõjerbal kajin Grik ñan je bok ko jet ilo Baibõl̦. Kajin Grik ear juon kajin em̦m̦an kõnke elõñ naan ko me rar maroñ kõjerbali ñan kõmel̦el̦eik katak im mel̦el̦e ko rem̦wilal̦ ilo Baibõl̦. Kajin in ear bar jipañ ro ilo eklejia ko bwe ren kõnnaan ippãn doon im bõrokuk ippãn doon.

12. (1) Ta in codex, im etke ear pidodol̦o̦k kilen kõjerbali jãn bok lemlem ko? (2) Ñããt eo enañin aolep Kũrjin ro rar jino kõjerbal bok?

 ¹² Ta eo Kũrjin ro ilo epepen eo kein kajuon rar kõjerbale ñan katakin ro jet kõn Baibõl̦? Ilo kar jinoin, rar kõjerbal bok lemlem ko. Bõtab, ear jab pidodo ñan kõjerbal bok lemlem ko im itoitak kaki. Aolep iien ñe Kũrjin ro rekõn̦aan pukot juon eoon, rar aikuj erl̦o̦ki bok lemlem ko bwe ren pukote. Im ñe em̦õj aer pukote, rej bar limi. Bareinwõt, ekkã an jeje ko ilo bok lemlem ko pãd ilo jait eo itum̦aan wõt. Bokin Matu make ear kobrak juon likiio in bok lemlem. Bõtab tokãlik, ilo epepen eo kein karuo, armej rar jino kõjerbal bok ko jinointata me kar n̦aetaer codex. Bok kein jinointata rar kobain elõñ peij ko me em̦õj lukwõji ippãn doon. Ñe juon ej riit, ear maroñ kõpel̦l̦o̦k juon bok im ãlõklõk peij ñan kappok eoon. Rũmmãlõtlõt ro me rej ekkatak kõn iien ko etto rej ba bwe ear m̦õkaj an Kũrjin ro jino kõjerbal bok kein, im ãlikin iiõ eo 100, enañin aolepeer rar kõjerbal bok.

13, 14. (1) Kõnke Paul ear juon jitijen in Rom, ewi wãween an kar men in kõjparoke? (2) Ewi wãween an kar Kũrjin ro bõk tokjãn jãn kakien ko an aelõñin Rom?

¹³ Kũrjin ro ilo epepen eo kein kajuon rar bõk tokjãn jãn kakien ko an aelõñin Rom. Ñan waanjoñak, Paul ear juon jitijen (citizen) in Rom, im elõñ alen an kakien ko an aelõñin Rom kõjparoke ilo jikin ko ear etal ñani. Ñan waanjoñak, ke rũttarin̦ae ro an Rom rar kalbuuji Paul ilo Jerusalem im rar itõn deñõte kõn kein deñdeñ ko aer, Paul ear ba ñan er bwe e juon RiRom. Ear kakeememej eo ear jeban rũttarin̦ae ro bwe rej jum̦ae kien ñe rej deñõte juon RiRom m̦okta jãn aer ekajete im lo bwe ewõr ruõn. Eñin unin an Baibõl̦ ba bwe “l̦õm̦aro rar itõn kajitũkin Paul em̦õkaj aer ruwaakl̦o̦k jãne; im rũtõl eo ear lõl̦ño̦ñ ke ej jel̦ã ke Paul ej juon RiRom, ak em̦õj an kar liãpe.”​—Jerbal 22:25-29, UBS.

¹⁴ Kõnke Paul ear juon jitijen in Rom, men in ear jelõt wãween aer kar kõm̦m̦an ñane ilo Pilippai. (Jerbal 16:35-40, UBS) Im ke juon jarlepju in armej ear itõn m̦an jet iaan Kũrjin ro ilo Epesõs, juon ruutiej in kien ear kabõjrak er im kakkõl er bwe men in rar itõn kõm̦m̦ane ej n̦ae kakien ko an aelõñin Rom. (Jerbal 19:35-41, UBS) Tokãlik, ke Paul ear pãd ilo Seseria, ear kõjerbal jim̦we im maroñ eo an ãinwõt juon RiRom ñan jojomare e make. Kõn men in, ear wõr an maroñ ñan kajjitõk bwe ren bõkl̦o̦ke ñan rũtõl eo eutiejtata an Rom bwe en ekajete. Im ke rũtõl eo eutiejtata ear ekajete, Paul ear jojomare tõmak eo an. (Jerbal 25:8-12, UBS) Ealikkar bwe Kũrjin  ro rar kõjerbal kakien ko an aelõñin Rom ñan “jojomar” ak jutak kõn jim̦we im maroñ eo aer ñan kwal̦o̦k naan.​—Pilippai 1:7, UBS.

15. Ia ko elõñ iaan RiJu ro rar mour ie ilo epepen eo kein kajuon?

¹⁵ Ebar wõr juon men emaroñ kar bar jipañ Kũrjin ro ilo epepen eo kein kajuon bwe ren maroñ kwal̦o̦k naan ilo jikin ko otemjej. Ilo kar tõre ko, RiJu ro rar jab baj mour wõt ilo Israel. Ear bar lõñ RiJu ilo elõñ aelõñ ko. Etke? Elõñ bukwi iiõ ko m̦oktal̦o̦k, kar bõk RiJu ro bwe ren rũkõm̦akoko ilo Assiria. Im elõñ iiõ tokãlik, kar bar bõk RiJu ro jet jãn kapijukuneer bwe ren rũkõm̦akoko ilo Babil̦on. Ãlikin an kar RiPõrsia ro anjo̦ ioon Babil̦on, ear wõr RiJu ro ilo jikin ko 127 me rar pãd ium̦win kien eo an Põrsia. (Ester 9:30, UBS) Innem ilo kar epepen eo kein kajuon, ke Jijej ear pãd ioon lal̦ in, ear wõr RiJu ilo jikin ko me rar pãd ium̦win kien eo an Rom. Jikin kein rar kitibuj Grik, Eijia Minor, Mesopotemia, im Ijipt kab jikin ko jet ilo North Africa. Elõñ rej an̦to̦o̦nel̦o̦k bwe emaroñ kar wõr 60 milien armej me rar mour ilo jikin ko rar pãd ium̦win Rom, im elõñl̦o̦k jãn 4 milien iaaer kar RiJu. Meñe RiJu rein rar ajeeded ñan elõñ jikin ko, ak rar jab ilo̦k jãn kabuñ eo aer.​—Matu 23:15.

16, 17. (1) Kõnke ear lõñ RiJu ilo elõñ jikin ko, ewi wãween an kar men in jipañ ro me ejjab er RiJu? (2) Ewi wãween an kar Kũrjin ro l̦oore joñak eo an RiJu ro?

¹⁶ Kõnke ear lõñ RiJu ilo elõñ jikin ko, elõñ armej ro me ejjab er RiJu rar jel̦ã kõn bok ko ilo kajin Hibru im rar katak kõn tõmak ko an RiJu ro. Ñan waanjoñak, rar katak bwe ewõr juon wõt Anij em̦ool im bwe ro rej karejar ñane rej aikuj pokake kien ko an. Rar katak bwe bok ko ilo kajin Hibru rar jãn Anij im elõñ eoon ko ie rar kanaan kõn Messaia eo. (Luk 24:44, UBS) Kõn men in, ke Kũrjin ro rar kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan armej ro, RiJu ro im ro rar jab RiJu rar jel̦ã kadede kõn jet iaan men ko Kũrjin ro rar kwal̦o̦k naan kaki. Paul ear kõn̦aan pukot armej ro me rem̦õn̦õn̦õ in roñjake ennaan eo em̦m̦an. Ekõn etal ñan im̦õn kabuñ ko an RiJu ro, im kwal̦o̦k naan ñan armej ro ilo an kõmel̦el̦eik er jãn eoon ko ilo Baibõl̦.​—Riit Jerbal 17:1, 2.

¹⁷ RiJu ro rekõn keini aer kweilo̦k ippãn doon ilo im̦õn kabuñ ko aer ak inabõj. Rej kweilo̦k ippãn doon bwe ren al, jar, im bwebwenato kõn kobban eoon ko ilo Baibõl̦. Kũrjin ro rar l̦oore joñak in an RiJu ro ilo aer kõm̦m̦ani ejja men kein wõt. Im kõj bareinwõt ilo raan kein jej kõm̦m̦ani men kein ilo eklejia ko ad.

18, 19. (1) Ta l̦õmn̦ak n̦e am̦ kõn men ko rar wal̦o̦k ilo epepen eo kein kajuon? (2) Ta eo kwaar katak kake kõn Jeova ilo katak in?

¹⁸ Epepen eo kein kajuon ear juon tõre ejejuwaan. Ear wõr aenõm̦m̦an ilo jikin ko me rar pãd ium̦win Kien eo an Rom, elõñ iaan armej ro rar kõjerbal juon wõt kajin, im kakien ko an aelõñin Rom ear kõjparok armej ro. Ear bareinwõt pidodo ñan etal jãn jikin ñan jikin, im armej ro jãn elõñ aelõñ ko rar jel̦ã kõn RiJu ro im bok ko ilo kajin Hibru. Aolep men kein rar jipañ Kũrjin ro bwe ren maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kõm̦m̦ane jerbal eo aer jãn Anij.

¹⁹ Enañin 400 iiõ ko m̦okta jãn an kar Jijej itok ñan lal̦ in, juon rũmmãlõtlõt etan Plato ear je mel̦el̦e ko an im ba bwe elukkuun kar pen ñan an armej ro jel̦ã kõn Rũkõm̦anm̦an eo. Im ear bar ba bwe eban tõprak an jabdewõt armej kwal̦o̦k kõn Rũkõm̦anm̦an eo ñan aolep armej ro ipel̦aakin lal̦ in. Bõtab Jijej ear ba: “Men eo armej rebane, Anij emaroñe.” (Luk 18:27, UBS) Ealikkar bwe Kũrjin ro rar maroñ kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo aer kõn wõt jipañ eo jãn Jeova. Jeova ekõn̦aan bwe “riaelõñ ko otemjej” ren roñ kõn ennaan eo em̦m̦an im jel̦ã kõn e. (Matu 28:19) Katak in tok juon enaaj kwal̦o̦k kõn wãween an ennaan eo em̦m̦an ajeeded ipel̦aakin lal̦ in ilo raan kein ad.