1., 2. Miks rääkis Jeesus mõistujutu talentidest?

MÕISTUJUTUS talentidest toob Jeesus selgelt esile kohustuse, mis lasub tema võitud järelkäijatel. Meil tuleb mõista selle mõistujutu tähendust, sest see puudutab kõiki tõelisi kristlasi, olgu neil siis taevane või maine tulevikulootus.

² Jeesus rääkis mõistujutu talentidest osana jüngritele antud vastusest enda „kohaloleku ja selle ajastu viimsete päevade tundemärgi” kohta. (Matt. 24:3.) Seega keskendub see mõistujutt meie ajale ning on osa tundemärgist, mis näitab, et Jeesus valitseb kuningana.

3. Mida me õpime nendest mõistujuttudest, mis on kirjas Matteuse 24. ja 25. peatükis?

³ Mõistujutt talentidest on üks neljast omavahel seotud mõistujutust, mis on kirjas Matteuse 24:45 kuni 25:46. Teised kolm — mõistujutud ustavast ja arukast orjast, kümnest neitsist ning lammastest ja kitsedest — on samuti osa Jeesuse vastusest tema kohaloleku tundemärgi kohta. Kõigis neljas mõistujutus toob Jeesus välja tunnusjooned, mille järgi tema järelkäijaid viimseil päevil ära tunda.  Mõistujutud orjast, neitsitest ja talentidest on suunatud tema võitud järelkäijatele. Mõistujutus ustavast orjast rõhutab Jeesus väikesele grupile oma võitud järelkäijatele nende kohustust toita viimseil päevil tema majateenijaid. Kui nad seda teevad, siis on nad ustavad ja arukad. Mõistujutus neitsitest toonitab Jeesus, et kõik tema võitud järelkäijad peavad olema ettevalmistunud ja valvsad, kuna nad teavad, et Jeesus tuleb, kuid nad ei tea seda päeva ega tundi. Mõistujutus talentidest näitab Jeesus, et võitud peavad olema kristlikus teenistuses usinad. Viimase mõistujutu lammastest ja kitsedest suunab Jeesus neile, kel on väljavaade elada maa peal. Ta rõhutab seda, et nad peavad olema ustavad ja toetama Jeesuse võitud vendi maa peal. * Vaadelgem nüüd mõistujuttu talentidest.

4., 5. Keda sümboliseerib mees ehk isand ja mis on ühe talendi hõbemüntide väärtus?

⁴ Loe Matteuse 25:14—30. Meie väljaanded on pikka aega selgitanud, et mees ehk isand selles mõistujutus on Jeesus ja et ta rändas võõrale maale siis, kui läks taevasse aastal 33. m.a.j. Teises sarnases mõistujutus avaldab Jeesus oma võõrale maale mineku põhjuse — „et saada enda kätte kuningavõim”. (Luuka 19:12.) Jeesus ei saanud täit kuningavõimu kohe, kui ta läks tagasi taevasse. * Kõigepealt ta „istus Jumala paremale käele” ning pidi ootama, „kuni ta vaenlased pannakse tema jalajäriks”. (Heebr. 10:12, 13.)

⁵ Mehel selles mõistujutus oli kaheksa talenti hõbemünte, mis oli tollal väga suur varandus. * Enne võõrale maale minekut jagas ta hõbemündid oma orjade vahel, oodates neilt, et nad teevad tema äraolekul nendega äri. Nagu sel mehel, nii oli ka Jeesusel enne taevasseminekut midagi väga väärtuslikku. Mis nimelt? Vastus on seotud tema elutööga.

6., 7. Mida talendid sümboliseerivad?

⁶ Jeesus pidas väga tähtsaks kuulutus- ja õpetustööd, mille tulemusena said paljud tema jüngriteks. (Loe Luuka 4:43.) Kuulutustööpõld oli tõesti väga viljakas. Varem oli ta öelnud oma jüngritele: „Vaadake põlde, need on valmis lõikuseks.” (Joh. 4:35—38.) Sellega pidas ta silmas paljude teiste tõemeelsete kogumist, kes pidid saama tema jüngriteks. Nagu hea põllumees, nii ei jätnud ka Jeesus lõikuseks valmis põlde hooletusse. Peatselt pärast ülesäratamist ja enne taevasseminekut andis ta oma jüngritele kaaluka ülesande: „Õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.” (Matt. 28:18—20.) Jeesus usaldas sellega neile hinnalise aarde, kristliku teenistuse. (2. Kor. 4:7.)

⁷ Mida me sellest järeldame? Kui Jeesus andis oma järelkäijatele ülesande õpetada inimesi, et neist saaksid  tema jüngrid, usaldas ta tegelikult neile oma vara — oma talendid. (Matt. 25:14.) Seega sümboliseerivad talendid kohustust teha kuulutustööd ja inimesi õpetada.

8. Mida isand orjadelt ootas, kuigi andis neile erinevas koguses hõbemünte?

⁸ Mõistujutus talentidest andis isand ühele orjale viis talenti, teisele kaks ja kolmandale vaid ühe talendi hõbemünte. (Matt. 25:15.) Kuigi iga ori sai erineva koguse, ootas isand neilt kõigilt, et nad kasutaksid tema vara usinalt. See tähendab, et nad pidid andma teenistuses endast parima. (Matt. 22:37; Kol. 3:23.) Alates esimese sajandi 33. aasta nädalatepühast ongi kristlased talentidega kaubelnud. Nende usinusest kuulutus- ja õpetustööl räägib põhjalikult Piibli Apostlite tegude raamat. * (Ap. t. 6:7; 12:24; 19:20.)

9. a) Mida tegid kaks ustavat orja talentidega ja mida see näitab? b) Mis roll on „teistel lammastel”?

⁹ Lõpuajal, eriti alates aastast 1919, on Kristuse ustavad võitud orjad maa  peal kaubelnud isanda talentidega. Nagu kaks esimest orja, nii on ka võitud vennad ja õed teinud teenistuses oma parima. Pole vaja spekuleerida selle üle, kes sai viis talenti ja kes kaks. Mõistujutus suurendasid mõlemad orjad isanda antud vara kahekordseks, nii et mõlemad olid usinad. Mis roll on aga neil kristlastel, kel on lootus elada maa peal? Väga tähtis! Jeesuse mõistujutt lammastest ja kitsedest õpetab meile, et maise lootusega kristlastel on auline ülesanne toetada Jeesuse võitud vendi kuulutus- ja õpetustöös. Praegusel raskel ajal, viimseil päevil, töötavad need kaks gruppi innukalt koos kui „üks kari” ning täidavad ülesannet õpetada inimesi, et need saaksid Jeesuse jüngriteks. (Joh. 10:16.)

10. Mis on Jeesuse kohaloleku tundemärgi üks erijoon?

¹⁰ Isand ootab täiesti õigustatult tulemusi. Nagu varem mainitud, suurendasid ustavad jüngrid esimesel sajandil tõepoolest tema vara. Kuidas on lood praegusel lõpuajal, mil talentide mõistujutus kirjeldatu on täitumas? Jeesuse ustavad ja töökad teenijad on osalenud ajaloo kõige ulatuslikumas kuulutus- ja õpetustöös. Nende ühiste pingutuste tulemusena on kuningriigi kuulutajate ridadesse lisandunud iga aasta sadu tuhandeid uusi jüngreid, mis on teinud kuulutus- ja õpetustööst Jeesuse kohaloleku tundemärgi silmapaistva erijoone. Päris kindlasti nende isand rõõmustab selle üle.

11. Millest me järeldame, et Jeesus tuleb „arveid klaariks tegema” suure viletsuse ajal?

¹¹ Jeesus tuleb oma orjadega „arveid klaariks tegema” eeloleva suure viletsuse lõpuosas. Millest me seda järeldame? Oma prohvetikuulutuses Matteuse 24. ja 25. peatükis rääkis Jeesus korduvalt oma tulemisest. Viidates kohtumõistmisele suure viletsuse ajal,  ütles ta, et inimesed „näevad Inimesepoega tulevat taeva pilvede peal”. Ta õhutas oma viimseil päevil elavaid järelkäijaid olema valvsad ning ütles: „Te ei tea seda päeva, kui teie Isand tuleb” ja „Inimesepoeg tuleb tunnil, mil te seda ei arva”. (Matt. 24:30, 42, 44.) Seega, kui Jeesus ütles, et „pika aja pärast tuli orjade isand tagasi ja hakkas nendega arveid klaariks tegema”, viitas ta ilmselt ajale, mil ta tuleb praeguse ajastu lõpus inimeste üle kohut mõistma. * (Matt. 25:19.)

12., 13. a) Mida ütleb isand kahele esimesele orjale ja miks? b) Millal pannakse võitutele lõplik pitser? (Vaata kasti „ Mõistetud õigeks surres”.) c) Millise tasu saavad need, kes arvatakse lammaste hulka?

¹² Mõistujutt räägib, et kui isand tuleb, leiab ta, et tema kaks esimest orja — üks, kellele ta andis viis talenti, ja teine, kellele ta andis kaks talenti hõbemünte — on olnud ustavad ja kahekordistanud tema antud vara. Isand ütleb mõlemale orjale: „Tubli, sa hea ja ustav ori! Sa oled olnud ustav vähese eest hoolitsedes, ma panen su palju üle.” (Matt. 25:21, 23.) Mida me võime siis oodata, kui isand ehk aussetõstetud Jeesus tuleb tulevikus kohut mõistma?

¹³ Neile, keda sümboliseerivad kaks esimest orja — Jeesuse töökad võitud jüngrid —, pannakse lõplik pitser juba enne suure viletsuse puhkemist. (Ilm. 7:1—3.) Enne kui algab Harmagedoon, annab Jeesus neile kätte tõotatud taevase tasu. Need, kel on lootus elada maa peal ja kes on toetanud Kristuse vendi kuulutustöös, arvatakse lammaste hulka ja neile saab osaks au elada kuningriigi alluvuses maa peal. (Matt. 25:34.)

14., 15. Kas Jeesus andis mõista, et suur hulk tema võitud vendi osutub nurjatuks ja laisaks? Selgita.

¹⁴ Mõistujutus mattis viimane ori oma ühe talendi hõbemünte maha, selle asemel et nendega äri teha või kasvõi pankurite kätte hoiule anda, et see teeniks intressi. Sel orjal oli halb hoiak, sest ta toimis sihilikult vastupidi oma isanda soovile. Isand nimetas teda õigustatult „nurjatuks ja laisaks”, võttis temalt talendi hõbemünte ära ja andis sellele, kel oli kümme talenti. Seejärel heideti nurjatu ori välja pimedusse, kus tal ei jäänud muud üle kui nutta ja hambaid kiristada. (Matt. 25:24—30; Luuka 19:22, 23.)

¹⁵ Kuna üks isanda kolmest orjast peitis talle antud talendi hõbemünte  ära, siis kas see tähendab, et iga kolmas võitud kristlane osutub nurjatuks ja laisaks? Seda mitte. Mõelgem kontekstile. Mõistujutus ustavast ja arukast orjast rääkis Jeesus nurjatust orjast, kes peksis oma kaasorje. Jeesus aga ei ennustanud sellega, et kerkib esile nurjatu orjaklass. Ta pigem hoiatas ustavat orja, et see ei ilmutaks nurjatu orja omadusi. Ka oma mõistujutuga kümnest neitsist ei mõelnud Jeesus seda, et pooled tema võitud järelkäijatest on rumalate neitsite sarnased. Ta hoopis hoiatas oma vaimseid vendi selle eest, mis võib juhtuda, kui nad kaotavad valvsuse ega ole ettevalmistunud. * Konteksti põhjal tundub seega mõistlik järeldada, et Jeesus ei öelnud mõistujutuga talentidest seda, et paljud tema võitud vennad viimseil päevil osutuvad nurjatuks ja laisaks. Pigem hoiatas Jeesus oma võitud järelkäijaid, et nad jääksid usinaks — kaupleksid neile antud talentidega — ning hoiduksid nurjatule orjale omastest hoiakutest ja tegudest. (Matt. 25:16.)

16. a) Mida me õpime talentide mõistujutust? b) Mis on meie uued arusaamad talentide mõistujutust? (Vaata kasti „ Kuidas me saame aru talentide mõistujutust”.)

¹⁶ Millised kaks õppetundi on talentide mõistujutus? Esiteks see, et isand Kristus on usaldanud oma võitud orjadele midagi väärtuslikku: ülesande teha kuulutustööd ja õpetada inimesi, et neist saaksid tema jüngrid. Teiseks ootab Kristus meilt kõigilt, et oleksime kuulutustööl usinad. Siis võime olla kindlad, et isand tasub meile meie usu, valvsuse ja ustavuse eest. (Matt. 25:21, 23, 34.)