Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Lilongesila Kongeleka YonotaleduWEB:OnPageTitleSentenceCaseLilongesila kongeleka yonotaledu

Lilongesila Kongeleka YonotaleduWEB:OnPageTitleSentenceCaseLilongesila kongeleka yonotaledu

“Wemuavela onotalendu ononthano, mukuavo emuavela onombali, iya omukuavo vali emuavela ike.”—MATEUS 25:15.

JESUS wapopile onthengele-popia yonotalendu (onombongo) opo ahangunune otyilinga tyovalanduli vae ovalembulwa. Mahi onthengele-popia oyo ipopia ovalongwa aveho va Jesus. Ngotyo, tyilinge tuna ekevelelo liokuenda keulu ine oliokukala pano pohi, tuesukisa okunoñgonoka nawa etyi onthengele-popia oyo ihangununa.

1, 2. Omokonda yatyi Jesus apopila onthengele-popia yonontalendu?

2 Onalupi Jesus apopia onthengele-popia? Opuetyi ankho ekahi nokuavela ovalongwa vae enyingilikilo malilekesa okuti wakala Ohamba iya omuvo wonthyulilo wahimbika. (Mateus 24:3) Ngotyo, onthengele-popia yonotalendu ilinga onthele yenyingilikilo olio, likahi nokufuisuapo momuvo wetu.

3. Oityi tulilongesila kononthengele-popia mbukahi mu Mateus mokapitulu 24 no 25?

3 Etyi Jesus apopia onthengele-popia yonontalendu, apopi vali ononthengele-popia ononthatu tupu mbulinga onthele yenyingilikilo liomuvo wonthyulilo. Ononthengele-popia ombo ambuho, mbupopia ovituwa ovalanduli vae vena okukala navio. Tupondola okutanga ononthengele-popia ombo mu Mateus 24:45 alo 25:46. Onthengele-popia yotete, ipopia konthele yomupika wekolelo, otyikundyi otyitutu tyovalembulwa vena otyilinga tyokulongesa ovanthu va Jeova. Vesukisa okukala tyalunguka nokuna ekolelo. * (Tala pokatoi.) Onthengele-popia ilandulako oyovamphembela ekwi. Monthengele-popia oyo, Jesus walondolele ovalembulwa aveho okuti vesukisa okukala tyafuapo nokualunguka mokonda kavei onthiki ine oola meya. * (Tala pokatoi.) Konyima, Jesus apopi vali onthengele-popia yonotalendu opo alongese ovalembulwa aveho okuti vesukisa okuundapa unene opo vafuisepo ovilinga viavo Vioukristau. Okuhulililako, Jesus apopi onthengele-popia yonongi novinkhombo, ipopia vali unene konthele yavana vena ekevelelo liokukala pano pohi. Wapopile okuti vena okukala ovakuatyili nokulinga atyiho vevila opo vakuateseko ovakuatate vavo ovalembulwa. * (Tala okatoi.) Onthele ei maipopi etyi tyihangununa onthengele-popia yonotalendu.

OMULUME WAAVELA OVAPIKA VAE ONOMBONGO ONONYINGI

4, 5. Omulume wapopiua monthengele-popia ankho olie, iya otalendu oityi?

4 Tanga Mateus 25:14-30Monthengele-popia yonotalendu, Jesus wapopile konthele yomulume walingile oungendi. Monthengele-popia onkhuavo, Jesus wapopia omulume walingile oungendi opo akakale ohamba. * (Tala pokatoi.) (Lucas 19:12) Omikanda vietu, omanima omanyingi viapopia okuti omulume wapopiua mononthengele-popia ombo, o Jesus waya keulu menima 33. Mahi, etyi Jesus aya keulu kakalele liwa Ohamba. Wakevelela alo mo 1914 etyi onondyale mbae “mbapakwa mombuelo yonomphai mbae.”—Hebreus 10:12, 13.

5 Jesus wapopia okuti omulume monthengele-popia ankho una onotalendu etyinana. Ankho onombongo ononyingi. * (Tala onondaka pokatoi.) Etyi omulume nkhele eheneende, waavelele ovapika vae onombongo ombo. Evepopila vaundape nambo opo mbulityite. Ngetyi onombongo ankho mbakolela unene komulume oo, pena etyi ankho tyakolela unene ku Jesus. Oityi? Ovilinga alingile puetyi ankho ekahi pano pohi.

“Yelulei omaiho enyi amutale omapia, ayela pala okuteya”

6, 7. Onotalendu mbulekesa tyi?

6 Ovilinga viokuivisa ankho viakolela unene ku Jesus. Mokonda yovilinga viae viokuivisa, ovanthu ovanyingi vakalele ovalongwa. (Tanga Lucas 4:43.) Mahi ankho utyii okuti nkhele ovilinga ovinyingi, iya ovanthu ovanyingi mavetavela onondaka onongwa. Otyo apopilile ovalongwa vae okuti: “Yelulei omaiho enyi amutale omapia, ayela pala okuteya.” (João 4:35-38) Omulimi wonondunge, kasipo epia liae liayela pala okuteya. Na Jesus ankho usoka ngotyo. Etyi nkhele eheneende keulu, Jesus wapopilile ovalanduli vae okuti: “Endei, kalongesei ovanthu opo vakale ovalongwa.” (Mateus 28:18-20) Ngotyo, Jesus ankho weveavela olumono luakolela, otyilinga tyokuivisa.—2 Coríntios 4:7.

7 Tyelifwa nomulume waavelele ovapika vae onombongo mbae, Jesus waavela ovalanduli vae ovalembulwa ovilinga viokulinga ovalongwa. (Mateus 25:14) Ngotyo, onotalendu, mbulekesa ovilinga viokuivisa nokulinga ovalongwa.

8. Namphila aavelele ovapika otyifwe tyelikalela tyonombongo, oityi ankho omuhona ahanda?

8 Jesus wapopia okuti omuhona waavelele onotalendu ononthano komupika wotete, wavali emuavela onotalandu onombali, iya watatu emuavela otalendu ike. (Mateus 25:15) Omuhona waavela ovapika otyifwe tyelikalela tyonombongo, mahi ankho uhanda aveho valinge atyiho vevila opo mbuliyawise. Tupu, Jesus ankho uhanda ovalanduli vae ovalembulwa vaundape nomutima auho movilinga viokuivisa. (Mateus 22:37; Colossenses 3:23) Monthiki yo Pendekoste yenima 33, ovalanduli va Jesus vahimbikile okulongesa ovanthu movilongo aviho opo vakale ovalongwa. Tyina tutanga Mombimbiliya momukanda wa Atos, tunoñgonoka okuti vaundapele umwe nomutima auho. * (Tala onondaka pokatoi.)—Atos 6:7; 12:24; 19:20.

OVAPIKA VAUNDAPA NONOTALENDU MOMUVO WONTHYULILO

9. (a) Oityi ovapika vevali valingile nonombongo, iya oityi tulilongesilako? (b) Vokuna ekevelelo liokukala pano pohi vena okulinga tyi?

9 Ovapika vevali votete vaundapa nonombongo ambulityiti, valekesa ovalembulwa vekolelo mokueenda kuomuvo wonthyulilo. Haunene okupolelela mo 1919, vekahi nokuundapa nomutima auho movilinga viokuivisa. Monthengele-popia, kese wike povapika vevali vatambula otyifwe tyelikalela tyonombongo, mahi otyo katyilekesa okuti kuna ovikundyi vivali viovalembulwa vekolelo. Ovapika ovo vevali vaundapele nombili, iya onombongo ambuliyawisa. Mahi, okuti ovalembulwa vala vena okuundapa nombili movilinga viokuivisa? Au. Onthengele-popia ya Jesus yonongi novinkhombo, itulongesa okuti vokuna ekevelelo liokukala apeho pano pohi vena okukuatesako onondenge mba Jesus ovalembulwa movilinga viokuivisa, nokukala ovakuatyili novalembulwa ovo. Velitehela okuti elao limwe enene okuvekuatesako. Tyotyili, ovanthu va Jeova aveho “otyunda tyike vala,” iya vekahi nokuundapa nombili pala okuivisa, nokulinga ovalongwa.—João 10:16.

10. Oipi onthele imwe yenyingilikilo ilekesa okuti tukahi momuvo wonthyulilo?

10 Jesus uhanda ovalanduli vae aveho vaundape nombili opo valinge ovalongwa. Otyo ovalongwa vae valingile pomuvo Wovakristau votete. Momuvo uno wonthyulilo, putyina onthengele-popia ya Jesus yonotalendu ikahi nokufuisuapo, okuti ovalanduli vae vekahi nokulinga otyilinga otyo? Enga, hono ovanthu ovanyingi vekahi vali nokutehelela onondaka onongwa, nokukala ovalongwa tyipona kohale! Mokonda yombili yovalanduli va Jesus, omanima aeho ovanthu ovanyingi vekahi nokumbatisalwa. Iya navo avelipake movilinga viokuivisa. Ovilinga ovio aviho, novipuka oviwa vitundililako tyilekesa nawa okuti ovilinga viokuivisa vina onthele yakolela menyingilikilo Jesus aavelele konthele yonthyulilo. Tyotyili, Jesus wahambukua unene novaundapi vae!

ONALUPI OMUHONA MEYA?

11. Oñgeni tutyii okuti Jesus meya mokueenda kuononkhumbi ononene?

11 Jesus wati: “Etyi palamba omuvo omunyingi, omuhona wovapika ovo wakondoka, iya atale etyi vaundapa.” (Mateus 25:19) Omuhona, Jesus, otyo metyilingi konthyulilo yononkhumbi ononene. Oñgeni tutyii? Meulo liae likahi mu Mateus mokapitulu 24 no 25, Jesus wapopile ovikando ovinyingi okuti meya. Mongeleka, wapopile okuti “mavakamona Omona womulume ukahi nokuya momakaka o keulu.” Otyo tyilekesa omuvo wononkhumbi ononene tyina Jesus ameya okukoyesa ovanthu. Tupu walondolele ovalanduli vae mavakalako komuvo wonthyulilo opo vakale tyalunguka. Wati: “Kamutyii onthiki patyi Tatekulu yenyi meya” iya “Omona womulume meya moola muhasoko.” (Mateus 24:30, 42, 44) Ngotyo, monthengele-popia yonotalendu, Jesus tupu ankho ukahi nokupopia omuvo meya opo akoyese ovanthu, nokuhanyako ouye wa Satanasi. *—Tala okatoi.

12, 13. (a) Oityi omuhona apopilile ovapika vevali, iya omokonda yatyi? (b) Onalupi ovalembulwa mavapakwa enyingilikilo liahulililako? (Tala okakasa kati, “ Tyina Vamankhi Vayambwa.”) (c) Ondyambi patyi maikapewa vana vakuatesako ovalembulwa?

12 Etyi omuhona akondoka koungendi wae, wamona okuti omupika wonotalendu ononthano wayawisako vali ononthano, iya wonotalendu onombali nae wayawisako vali onombali. Omuhona evepopila okuti: “Walinga nawa, mupika omukuatyili, nokuna ekolelo! Waundapa nekolelo movipuka ovitutu. Mandyikuavela ovipuka ovinyingi.” (Mateus 25:21, 23) Oityi Omuhona, Jesus, malingi tyina ameya?

13 Tyina nkhele ononkhumbi ononene mbehenehimbike, Huku makapaka enyingilikilo liahulililako kovalembulwa nkhele vekahi nokuundapa nombili pano pohi. (Revelação 7:1-3) Iya tyina nkhele o Armagedom yehenehimbike, Jesus mekeveavela ondyambi yokuenda keulu. Mahi, oityi matyikamonekela vana vokuna ekevelelo liokukala pano pohi, vakuatesako ovalembulwa movilinga viokuivisa? Mavakaihanwa okuti onongi. Iya avakapewa omuenyo wahapu pano pohi tyina Ouhamba wa Huku wamatumina.—Mateus 25:34.

OMUPIKA ONDINGAVIVI NOKUNA ONDENDE

14, 15. Okuti Jesus ankho ukahi nokupopia okuti ovalembulwa ovanyingi mavakala onondingavivi nokuna ondende? Hangununa.

14 Onthengele-popia tupu ipopia omupika wapeua otalendu ike. Kaundapele notalendu oyo opo onombongo mbuliyawise. Mahi, wembuhihila. Omuhona apopi okuti omupika oo ankho ondingavivi nokuna ondende. Emupolo otalendu, eiyavela omupika wotete. Omupika oo ondingavivi ayumbwa pondye “menthiki,” iya alili nokuahulilwa.—Mateus 25:24-30; Lucas 19:22, 23.

15 Etyi Jesus apopia okuti umwe povapika ovo vetatu ankho ondingavivi nokuna ondende, ankho kekahi nokupopia okuti povalembulwa vetatu umwe makala ondingavivi. Otyo tutyii tyina tueleka onthengele-popia oyo no nonkhuavo onombali. Monthengele-popia yomupika wekolelo nokualunguka, Jesus wapopia omupika ondingavivi umonesa ononkhumbi ovapika ovakuavo. Jesus ankho kekahi nokupopia okuti omupika wekolelo nokualunguka makala ondingavivi. Mahi ankho ukahi nokulondola ovalembulwa okuti kavesukisile okukala ngomupika ondingavivi. Iya monthengele-popia yovamphembela ekwi, Jesus wapopile ovamphembela vetano vehena onondunge. Jesus ankho kekahi nokupopia okuti vamwe povalembulwa mavakala tyehena onondunge. Mahi, Jesus ankho ukahi nokupopia konthele yetyi tyipondola okumonekapo inkha kavakala tyafuapo, nokualunguka. * (Tala pokatoi.) Tupu, monthengele-popia yonotalendu, Jesus ankho kekahi nokupopia okuti ovanyingi povalembulwa mononthiki mbonthyulilo mavakala onondingavivi nokuna ondende. Mahi, ankho ukahi nokulondola ovalembulwa vahakale ngomupika ondingavivi, mahi vatualeko okuundapa nombili movilinga viokuivisa.—Mateus 25:16.

Jesus waavela ovalongwa vae ovalembulwa olumono luakolela, otyilinga tyokuivisa, nokulinga ovalongwa

16. (a) Ovipuka patyi vivali tuelilongesa monthengele-popia yonotalendu? (b) Oñgeni onthele ei yetukuatesako okunoñgonoka onthengele-popia yonotalendu? (Tala okakasa kati, “ Oñgeni Tuna Okunoñgonoka Onthengele-popia Yonotalendu?”)

16 Ovipuka patyi vivali tuelilongesa monthengele-popia yonotalendu? Tete, Jesus waavela ovalongwa vae ovalembulwa olumono luakolela, otyilinga tyokuivisa, nokulinga ovalongwa. Vali, Jesus uhanda atuho tuundape nombili movilinga viokuivisa. Inkha tutualako nokukoleleya movilinga ovio, nokutavela, nokukala ovakuatyili ku Jesus, tupondola okukala nonthumbi yokuti meketuyamba.—Mateus 25:21, 23, 34.

^ palag. 3 Omutala Womulavi 1 ya Kakwenye yo 2013, pomafo 27-28 pono palagrafu 8-10, uhangununa olie omupika wekolelo nokualunguka.

^ palag. 3 Onthele yokualamba yahangununa ovalie ovamphembela.

^ palag. 3 Onthengele-popia yonongi novinkhombo yahangununwa mo A Sentinela 15 de Outubro yo 1995, pomafo 23-28, no monthele mailandulako momukanda ou.

^ palag. 5 Pomuvo wa Jesus, omuundapi opo afetwe otalendu ike ankho una okuundapa omanima 20.

^ palag. 8 Konyima yononkhia mbono apostolu, omalongeso avana vatyitukilapo otyili aeliyandyana momawaneno aeho. Mokueenda kuomanima omanyingi, vaundapele vala katutu movilinga viokuivisa. Mahi mokueenda kuomuvo “wokuteya,” ine wonthyulilo, ovilinga viokuivisa avihimbika vali. (Mateus 13:24-30, 36-43)

^ palag. 11 Tala Omutala Womulavi 1 ya Kakwenye yo 2013, pomafo 13-14, ono palagrafu 14-18.

^ palag. 15 Tala popalagrafu 13 yonthele yati, “Okuti ‘Motualako Tyalunguka’?” Momutala ou Womulavi.