Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuambuluishayi bana babu ne Kristo ne lulamatu

Tuambuluishayi bana babu ne Kristo ne lulamatu

“Misangu yonso inuvua benzele umue wa ku bana betu batekete aba, nuvua bangenzele meme.”​—MAT. 25:40.

1, 2. a) Mbilejilu kayi bivua Yezu mulondele balunda bende ba pa muoyo? (Tangila tshimfuanyi.) b) Nkonko kayi itudi ne bua kudiela bua tshilejilu tshia mikoko ne mbuji?

YEZU udi uyukila ne balunda bende ba pa muoyo aba: Petelo, Andele, Yakobo ne Yone. Yeye mumane kubalondela tshilejilu tshia mupika wa lulamatu udi mudimuke, tshia nsongakaji dikumi itshivua tumama ne tshia ntalanta, udi mpindieu wakula bua tshikondo tshikala “Muana wa muntu” mua kulumbuluisha “bisamba bionso.” Tshilejilu etshi tshivua bushuwa tshikoke ntema ya bayidi bende. Yezu uvua muakulamu bua bisumbu bibidi: tshia mikoko ne tshia mbuji. Wakakula bua tshisumbu tshisatu tshivua ne mushinga wa bungi, tshivuaye mubikile ne: tshia ‘bana babu’ ne “Mukalenge.”​—Bala Matayi 25:31-46.

2 Anu bu bapostolo, tshilejilu etshi ntshikoke ntema ya bantu ba Yehowa lelu bualu Yezu uvua mulejamu tshivua ne bua kufikila bantu. Uvua muleje bua tshinyi bamue bantu nebapete muoyo wa tshiendelele, ne bakuabu babutudibua bua kashidi. Kumvua bulelela budi mu tshilejilu tshia Yezu etshi ne kubutumikila ke kuatuambuluisha bua kupeta muoyo. Bu mudibi nanku, tudi ne bua kudiebeja ne: mmunyi mudi Yehowa mutokeshe ngumvuilu wetu wa tshilejilu etshi ku kakese ku kakese? Bua tshinyi tudi tuamba ne: tshilejilu etshi tshidi tshitamba kuakula bua mushinga udi nawu mudimu wa kuyisha? Mbanganyi badibu bapeshe mudimu wa kuyisha? Bua tshinyi etshi ke tshikondo tshia kuikala ne lulamatu kudi “Mukalenge” ne kudi bantu badiye ubikila ne: “bana betu”?

MMUNYI MUDIBU BATOKESHE NGUMVUILU WETU?

3, 4. a) Mmalu kayi manene atudi ne bua kumanya bua tuetu kumvua tshilejilu tshia mikoko ne mbuji? b) Mu 1881, mmunyi muvuabu bumvuije tshilejilu etshi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona?

3 Bua kumvua tshilejilu tshia mikoko ne mbuji bimpe, tudi ne bua kumanya malu manene asatu aa: kumanya bantu badibu bakuile, tshikondo tshia dilumbuluisha, ne malu adi enza bua babikile aba ne: mikoko, bakuabu ne: mbuji.

4 Mu 1881, Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona tshiakaleja ne: “Muana wa muntu” uvuabu babikila kabidi ne: “Mukalenge,” uvua Yezu. Balongi ba Bible ba ku ntuadijilu bakumvua ne: tshiambilu “bana betu” tshivua tshikumbanyina bantu bavua ne bua kukokesha ne Kristo, pamue ne bantu bakuabu bonso panyima pa bamane kuvuijibua bapuangane pa buloba. Bakumvua ne: ditapulula dia mikoko ne mbuji divua ne bua kuenzeka mu bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu. Bavua kabidi bitaba ne: bantu bavua batumikila mukenji wa Nzambi wa dinanga ke bavuabu bangata bu mikoko.

5. Mu bidimu bia 1920, mmunyi muvuabu bakaje ngumvuilu wetu wa tshilejilu tshia mikoko ne mbuji?

5 Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1920, Yehowa wakambuluisha bantu bende bua kulengejabu ngumvuilu wabu wa tshilejilu etshi. Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 ngondo wa 10 mu 1923 tshiakajadika ne: “Muana wa muntu” uvua Yezu. Kadi tshiakenza mudimu ne mvese ya mu Bible bua kumvuija bantu badi bana babu ne Kristo mu tshilejilu etshi, tshileja ne: ngaba bakokesha ne Yezu mu diulu. Tshiakumvuija kabidi ne: mikoko mbantu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba mu bukokeshi bua Bukalenge bua Kristo. Kadi ntshikondo kayi tshivuabu ne bua kutapulula mikoko ne mbuji? Tshibejibeji etshi tshiakaleja ne: bana babu ne Kristo bavua ne bua kuikala bakokesha nende mu diulu mu bukokeshi bua bidimu tshinunu, nunku kakuvua tshisumbu kampanda tshia pa buloba tshivua mua kubambuluisha anyi kubalengulula nansha. Ke bualu kayi ditapulula mikoko ne mbuji divua ne bua kuenzeka kumpala kua bukokeshi bua bidimu tshinunu kutuadijabu. Tshibejibeji etshi tshiakaleja malu adi enza bua kumanyabu bantu badi bu mikoko tshiamba ne: ngaba bavua bitabe Yezu bu Mfumuabu ne bindile Bukalenge bua bubapeteshe nsombelu muimpe.

6. Mu 1995, mmunyi muvuabu batokeshe kabidi ngumvuilu wetu?

6 Pavuabu bakaje ngumvuilu wa bantu ba Nzambi mushindu eu, bakumvua ne: dilumbuluisha dia mikoko ne mbuji divua ne bua kuenzeka mu tshikondo tshia nshikidilu wa bulongolodi ebu bilondeshile muvuabu bandamune ku mukenji wa Bukalenge. Kadi bakatokesha ngumvuilu wetu mu 1995. Biena-bualu bibidi bia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15 ngondo wa 10 mu 1995 biakaleja dipetangana didi pankatshi pa mêyi a Yezu adi mu Matayi 24:29-31 (bala) ne aa adi mu Matayi 25:31, 32. (Bala.) * Ntshinyi tshivua biena-bualu ebi biambe? Tshia kumpala tshiakamba ne: “Dikosa tshilumbu tshia mikoko ne bibujibuji ndia matuku atshilualua.” Nedienzeke dîba kayi menemene? “Nedienzeke kunyima kua ‘dikenga’ didi ditela mu Matayi 24:29, 30 dimane kubudika ne Muana wa muntu mumane ‘kufika mu butumbi buende.’ . . . Pashishe, patua ndongoluelu eu mujima mubi ku ndekelu kuende, Yezu neakunguije bena mu tshilumbuluidi bua kukosa nsambu ne kukumbaja dilumbuluisha.”

7. Ngumvuilu kayi mutoke utudi nende lelu?

7 Lelu, tudi ne ngumvuilu mutoke wa tshilejilu tshia mikoko ne mbuji. Badibu batele mu tshilejilu etshi mbanganyi? Yezu ke “Muana wa muntu,” Mukalenge. Aba badi Yezu ubikila ne: “bana betu,” mbalume ne bakaji badibu bele manyi a nyuma bakokesha ne Kristo mu diulu. (Lomo 8:16, 17) “Mikoko” ne “mbuji” mbantu ba mu bisamba bionso. Ki mbabele bobu manyi a nyuma muimpe to. Kadi ntshikondo kayi tshidi dilumbuluisha dienzeka? Dilumbuluisha edi nedienzeke pabuipi ne ku ndekelu kua dikenga dinene ditshidi kumpala. Kadi nebalumbuluishe bantu bu mikoko ne mbuji bua malu kayi? Dilumbuluisha nedienzeke bilondeshile malu avuabu benzele bana babu ne Kristo bela manyi batshivua pa buloba. Bu mukadi nshikidilu wa bulongolodi ebu pabuipi, tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi Yehowa mutupeshe ku kakese ku kakese butoke bua tshilejilu etshi ne bua bikuabu bidi pabi mu Matayi nshapita wa 24 ne wa 25.

MMUNYI MUDI TSHILEJILU ETSHI TSHITAMBA KUIMANYINA PA MUDIMU WA KUYISHA?

8, 9. Bua tshinyi Yezu udi ubikila mikoko ne: ‘mmiakane’?

8 Mu tshilejilu tshia mikoko ne mbuji, Yezu ki mmuakule buludiludi bua mudimu wa kuyisha to. Kadi bua tshinyi tudi mua kuamba ne: tshilejilu etshi tshidi tshitamba kuimanyina pa mushinga wa mudimu wa kuyisha?

9 Tshia kumpala manya ne: Yezu udi wenza mudimu ne tshilejilu bua kulongesha. Bidi bimueneka ne: kena wakula bua ditapulula dia mikoko ne mbuji miena dîna to. Bia muomumue, kena uleja ne: muntu yonso udi wangatshibua bu mukoko udi ne bua kudisha, kuvuadika, kuondapisha anyi kukumbula mu ngumvuilu muena dîna umue wa ku bana babu ne Kristo udi mu buloko to. Kadi, udi uleja meji adi mikoko ya mu tshimfuanyi mua kuikala nawu bua bana babu. Udi ubikila mikoko ne: ‘mmiakane’ bualu idi itaba ne: Kristo udi ne tshisumbu tshia bana babu bela manyi batshidi pa buloba, ne mikoko idi yambuluisha bela manyi ne lulamatu mu matuku makole a ku nshikidilu aa.​—Mat. 10:40-42; 25:40, 46; 2 Tim. 3:1-5.

10. Mmunyi mudi mikoko mua kuleja bana babu ne Kristo bulenga?

10 Tshibidi, tumone tshivua Yezu wakuila. Uvua wakula bua tshimanyinu tshia dikalaku diende ne tshia ku nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu. (Mat. 24:3) Ku ntuadijilu kua muyuki wende, Yezu wakaleja ne: mu tshimanyinu etshi muvua bualu kampanda bunene ebu: bavua ne bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge “pa buloba bujima budi bantu basombe.” (Mat. 24:14) Kumpala kua kuakulaye bua mikoko ne mbuji, uvua mufile tshilejilu tshia ntalanta. Anu mutuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale, Yezu uvua mufile tshilejilu etshi bua kuleja bayidi bende bela manyi a nyuma anyi ‘bana babu’ ne: bavua ne bua kuenza mudimu wa kuyisha ne tshisumi. Kadi, bela manyi bakese batshidi pa buloba mu tshikondo tshia dikalaku dia Yezu, badi ne mudimu munene wa kuyisha bantu ba “bisamba bionso” kumpala kua nshikidilu kulua. Tshilejilu tshia mikoko ne mbuji tshidi tshileja ne: bela manyi bavua ne bua kupeta diambuluisha. Nunku, umue wa ku mishindu minene idi bantu badibu babala bu mikoko baleja bana babu ne Kristo bulenga, mpadibu babambuluisha mu mudimu wa kuyisha. Kadi ntshinyi tshidibu mua kuenza bua kubambuluisha? Bidi bikengela kubambuluisha anu ne bintu bia ku mubidi ne kubakankamija anyi? Peshi bidi bikengela kuenza malu makuabu?

MBANGANYI BADI NE BUA KUYISHA?

11. Ndukonko kayi ludi mua kujuka? Bua tshinyi?

11 Munkatshi mua bayidi ba Yezu miliyo 8 badi pa buloba lelu, ba bungi ki mbela manyi a nyuma to. Ki mbapete ntalanta ivua Yezu mupeshe bapika bende bela manyi to. (Mat. 25:14-18) Nunku lukonko ludi lujuka ludi ne: ‘Badiku bushuwa bapeshe bantu badibu kabayi bele manyi a nyuma muimpe mudimu wa kuyisha anyi?’ Tukonkononayi amue malu adi atusaka bua kuandamuna ne: eyowa.

12. Mêyi a Yezu adi mu Matayi 28:19, 20 adi atulongesha tshinyi?

12 Yezu uvua muambile bayidi bende bonso bua kuyisha. Pakabika Yezu ku lufu, wakambila bayidi bende bua kuvuija bantu bayidi, kubalongesha mua kutumikila “malu onso” avuaye mubambile. Mu malu avuaye mubalombe bua kuenza muvua mudimu wa kuyisha. (Bala Matayi 28:19, 20.) Nunku, bayidi ba Kristo bonso badi ne bua kuyisha nansha bobu ne ditekemena dia kuya mu diulu bua kukokesha anyi dia kupeta muoyo pa buloba.​—Bien. 10:42.

13. Tshikena kumona tshivua Yone mumone tshidi tshileja tshinyi? Bua tshinyi?

13 Mukanda wa Buakabuluibua udi uleja ne: mudimu wa kuyisha bavua ne bua kuwenza kudi bela manyi ne kudi bantu bakuabu. Yezu wakaleja Yone mu tshikena kumona “mukaji musela,” mmumue ne: bela manyi 144 000 bakokesha ne Kristo mu diulu, babikila bantu bua ‘kuangata mâyi a muoyo tshianana.’ (Buak. 14:1, 3; 22:17) Mâyi a mu tshimfuanyi aa mmalu adi Yehowa mulongolole bua kupikula bantu ku bubi ne lufu ku diambuluisha dia mulambu wa Kristo udi upikula. (Mat. 20:28; Yone 3:16; 1 Yone 4:9, 10) Tshia kupikula natshi mbualu bua nshindamenu budi mu mukenji utudi tuyisha, ne bela manyi mbantunga mulongo mu mudimu wa kuambuluisha bantu bua kulonga bualu ebu ne kupeta masanka adibu butupetesha. (1 Kol. 1:23) Kadi mu tshikena kumona etshi, Yone udi umona bantu bakuabu badi kabayi ba mu kasumbu ka mukaji. Mbabambile pabu bua bambe ne: “Luaku.” Badi batumikila ne balomba pabu bantu bakuabu bua kuangata mâyi a muoyo. Tshisumbu tshibidi etshi ntshia bantu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba. Nunku, tshikena kumona etshi tshidi tshileja patoke ne: bantu bonso badi bitaba dibikila dia ‘kulua’ badi ne mudimu wa kuyisha bakuabu.

14. Mmushindu kayi utudi tuleja mutudi tutumikila “mukenji wa Kristo”?

14 Bantu bonso badi muinshi mua “mukenji wa Kristo” badi ne bua kuyisha. (Gal. 6:2) Yehowa kena ne mikenji ibidi to. Tshilejilu, uvua muambile bena Isalele ne: ‘Mukenji umue newikale kuudi ne kudi muntu udi muledibue mu buloba buenu ne kudi muenyi udi ushikama munkatshi muenu.’ (Ekes. 12:49; Lew. 24:22) Bena Kristo kabena muinshi mua Mikenji ya Mose to. Kadi nansha tuetu bikale bela manyi anyi mikoko mikuabu, tudi muinshi mua “mukenji wa Kristo.” Mukenji eu udi ukonga malu onso avua Yezu mulongeshe. Bualu bunene budi mu malu adi Yezu mulongeshe budi ne: bayidi bende badi ne bua kuikala ne dinanga. (Yone 13:35; Yak. 2:8) Kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge ngumue wa ku mishindu minene itudi tuleja mutudi banange Nzambi ne Kristo ne bantu netu.​—Yone 15:10; Bien. 1:8.

15. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: mêyi avua Yezu muambe adi atangila bayidi bende bonso?

15 Mêyi avua Yezu muambile bayidi bakese adi kabidi atangila bayidi ba bungi. Tshilejilu, Yezu uvua mudie tshipungidi tshia Bukalenge anu ne bayidi 11, kadi tshipungidi etshi tshidi bulelela tshitangila bela manyi bonso 144 000. (Luka 22:29, 30; Buak. 5:10; 7:4-8) Bia muomumue, Yezu uvua muambile anu bayidi bende bakese menemene bavuaye mumuenekele panyima pa dibika diende ku lufu bua kuyisha. (Bien. 10:40-42; 1 Kol. 15:6) Kadi bayidi bende bonso ba lulamatu ba mu bidimu lukama bia kumpala bakitaba ne: mukenji eu uvua ubatangila pabu nansha muvua Yezu kayi mubambilawu buludiludi. (Bien. 8:4; 1 Pet. 1:8) Bia muomumue lelu, Yezu ki mmuyukile ne muntu nansha umue wa ku bantu miliyo 8 badi bayisha Bukalenge ne tshisumi to. Kadi bonso buabu mbamanye bimpe ne: badi ne bua kuitabuja Kristo ne kuleja ditabuja edi ku diambuluisha dia mudimu wa kuyisha.​—Yak. 2:18.

ETSHI KE TSHIKONDO TSHIA KUIKALA NE LULAMATU

16-18. Mmunyi mudi bantu badi bu mikoko mua kuambuluisha bana babu ne Kristo? Bua tshinyi etshi ke tshikondo tshidibu ne bua kuenza nanku?

16 Satana udi wela bana babu ne Kristo bela manyi batshidi pa buloba mvita, ne neavudije buluishi buende bu mudi “tshikondo tshîpi” tshidi tshimushadile tshienda tshitua ku tshibungubungu. (Buak. 12:9, 12, 17) Nansha mudi bela manyi ne bua kutantamena mateta makole, badi balombola mudimu munene wa kuyisha udi wenzeka pa buloba. Kakuyi mpata, Yezu udi nabu, ne udi ubalombola.​—Mat. 28:20.

17 Bantu badi bu mikoko badi benda bavula, mbamone ne: kuambuluisha bana babu ne Kristo mu mudimu wa kuyisha ne kubambuluisha mu mishindu mikuabu ndiakalenga. Tshilejilu, badi bafila makuta ne bambuluisha bua kuibaka Nzubu ya Bukalenge, Nzubu ya mpuilu, nzubu ya Betele ne badi batumikila ne lulamatu bantu badi ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke’ muteke bua kutulombola.​—Mat. 24:45-47; Eb. 13:17.

Bantu badi bu mikoko badi bambuluisha bana babu ne Kristo mu mishindu mishilashilangane (Tangila tshikoso tshia 17)

18 Mu katupa kîpi emu, banjelu nebalekelele mpepele ya kabutu ka dikenga dinene. Bualu ebu nebuenzeke pikala bana babu ne Kristo bonso batshidi pa buloba bamane kupeta tshitampi tshiabu tshia ndekelu. (Buak. 7:1-3) Yezu neangate bela manyi bua kuya nabu mu diulu kumpala kua Armagedone kutuadija. (Mat. 13:41-43) Nunku, fetshi ke tshikondo tshidi bantu badi ne ditekemena dia kuangatshibua bu mikoko mua kuambuluisha bana babu ne Kristo ne lulamatu.

^ tshik. 6 Bua kumanya malu a bungi adibu bumvuije bua tshilejilu etshi, bala tshiena-bualu tshia “Newimane luseke kayi kumpala kua nkuasa wa tshilumbuluidi?” ne tshia “Ntshinyi tshienzekela mikoko ne bibujibuji mu matuku atshilualua?” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/10/1995.