Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Kuatesako Noukuatyi Onondenge mba Kristu

Kuatesako Noukuatyi Onondenge mba Kristu

“Aviho mualingila kese umwe ponondenge mbange ava ovatutu, ame muevilingila.”—MATEUS 25:40.

1, 2. (a) Onthengele-popia patyi Jesus apopilile omapanga ae omanene? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.) (b) Oityi tuesukisa okunoñgonoka konthele yonthengele-popia yonongi novinkhombo?

JESUS ankho ukahi nokupopia otyipuka tyimwe tyakolela unene nomapanga ae omanene Petulu, na Andre, na Tiagu, na João. Etyi evepopila onthengele-popia yomupika wekolelo nokualunguka, no yovamphembela ekwi, no yonotalendu, Jesus apopila omapanga ae onthengele-popia onkhuavo. Monthengele popia oyo, apopi “Omona womulume” makakoyesa “omalongo aeho.” Wati, “Omona womulume” makapunga ovanthu avakala ovikundyi vivali, tyimwe tyaelekwa nonongi iya otyikuavo tyaelekwa novinkhombo. Apopi vali otyikundyi tyatatu tyakolela, “onondenge” mbo Hamba.—Tanga Mateus 25:31-46.

2 Ngo no apostolu, ovaumbili va Jeova momuvo uno, navo vesuka nonthengele-popia oyo mokonda muakutikinya omuenyo wovanthu. Jesus wapopia okuti vamwe mavapewa omuenyo wahapu, mahi vakuavo mavahanyuako. Moluotyo, tyakolela unene tunoñgonoke etyi onthengele-popia ihangununa, netyi tuna okulinga opo tukapewe omuenyo wahapu. Ngotyo, monthele ei matukumbulula omapulo aa: Oñgeni Jeova etukuatesako okunoñgonoka onthengele-popia oyo? Oñgeni tutyii okuti onthengele-popia oyo ipopia unene ovilinga viokuivisa? Ovalie vena okuivisa? Iya omokonda yatyi tyakolela ovanthu okukala pahetyino ovakuatyili “Kohamba” no “konondenge” mbae?

OÑGENI JEOVA ETUKUATESAKO OKUNOÑGONOKA ONTHENGELE-POPIA?

3, 4. (a) Oityi tuesukisa okulinga opo tunoñgonoke onthengele-popia oyo? (b) Mo 1881, oñgeni Omutala Womulavi wahangununine onthengele-popia oyo?

3 Opo tunoñgonoke etyi onthengele-popia yonongi novinkhombo ihangununa, tuesukisa okunoñgonoka (1) olie “Omona womulume,” ine “Ohamba,” ovalie onongi novinkhombo, iya ovalie “onondenge” mbo Hamba? (2) onalupi “Omona womulume” mapungu ine makoyesa onongi novinkhombo? (3) omokonda yatyi vamwe vaihanenwa okuti onongi, iya vakuavo ovinkhombo?

4 Mo 1881, Omutala Womulavi wapopile okuti “Omona womulume” ine “Ohamba,” o Jesus. Auhangununa okuti “onondenge” mbo Hamba havovana vala mavakatumina na Jesus keulu mahi tupu novanthu aveho ovaviuki mavakakala pano pohi. Omutala Womulavi wapopia okuti ovanthu mavakapungwa mokueenda Kuoutumini wa Kristu Womanima Ovityita Ekwi, iya vana vahetekela oluembia lwa Huku movipuka aviho valinga, vaihanwa okuti onongi.

5. Mo 1923, oñgeni ovanthu va Huku ankho vanoñgonoka onthengele-popia?

5 Konyima, Jeova akuatesako ovanthu vae okunoñgonoka vali nawa onthengele-popia oyo. Mo 1923, Omutala Womulavi 15 ya Kulindi, wapopia okuti “Omona womulume” o Jesus. Mahi ankho muna ono versikulu Mbombimbiliya mbuhangununa okuti “onondenge” monthengele-popia ovovana mavakatumina na Jesus, iya mokueenda Kuoutumini Womanima Ovityita Ekwi aveho veliale keulu. Tupu wapopia okuti onongi ovovana mavakala pano pohi putyina Jesus nonondenge mbae vatumina. Mokonda onthengele-popia ipopia okuti onongi ovo vakuatesako onondenge mbo Hamba, okupunga ine okukoyesa matyikalingwa putyina onondenge mba Jesus ovalembulwa nkhele vekahi pano pohi, tyina nkhele Outumini Womanima Ovityita Ekwi uhenehimbike. Tupu wapopia okuti onongi ovovana vetavela ku Jesus, nokutavela okuti Ouhamba mauveetela oviwa.

6. Mo 1995, oñgeni enoñgonoko lietu konthele yonthengele-popia liapiluluka?

6 Mokueenda kuomanima omanyingi, ankho tusoka okuti ovanthu mavakoyeswa novilinga viokuivisa momuvo uno wonthyulilo. Inkha vetavela onondaka tuivisa, vakala onongi, inkha kavetavela, vakala ovinkhombo. Mahi mo 1995, onkhalelo ankho tunoñgonoka onthengele-popia aipiluluka. Omutala Womulavi waeleka Mateus 24:29-31 (tanga) na Mateus 25:31, 32 (tanga), auhangununa okuti Jesus makakoyesa ovanthu mokueenda kuononkhumbi ononene tyina Omona womulume “ameya nomunkhima wae.” *—Tala onondaka pokatoi.

Tupandula unene Jeova wetukuatesako okunoñgonoka onthengele-popia ya Jesus

7. Oityi onthengele-popia ihangununa?

7 Hono, tuanoñgonoka nawa onthengele-popia yonongi novinkhombo. Tutyii okuti “Omona womulume,” ine “Ohamba,” o Jesus. “Onondenge” mbo Hamba ovovana valembulwa nospilitu sandu iya mavakatumina na Jesus keulu. (Romanos 8:16, 17) “Onongi” “novinkhombo” ovanthu vomalongo aeho. Mavakakoyeswa mokueenda kuonthyulilo yononkhumbi ononene mambuhimbika apa katutu. Iya tutyii okuti Jesus makakoyesa ovanthu okutalela konkhalelo vatekula ovalembulwa nkhele vekahi pano pohi. Tupandula unene Jeova wetukuatesako mokueenda kuomanima omanyingi opo tunoñgonoke onthengele-popia oyo, nononkhuavo mbukahi mu Mateus okapitulu 24 no 25!

ONTHENGELE-POPIA ITULONGESA OKUTI OVILINGA VIOKUIVISA VIAKOLELA UNENE

8, 9. Omokonda yatyi Jesus aihanena onongi okuti “ovaviuki”?

8 Monthengele-popia yonongi novinkhombo, Jesus kapopile ondaka “okuivisa” ine “ovilinga viokuivisa.” Ngotyo, oñgeni tutyii okuti onthengele-popia itulongesa okuti ovilinga viokuivisa viakolela unene?

9 Opo tuvase ekumbululo, tete tuna okuhinangela okuti Jesus ankho upopia ononthengele-popia pokulongesa. Ankho kekahi nokupopia onongi novinkhombo viotyotyili. Tupu, Jesus ankho kekahi nokupopia okuti vana mavakaihanwa okuti onongi ankho vena okuavela ovalembulwa okulia, novikutu, nokuvekuatesako tyina vavela, ine okukevetalelapo mokaleya. Jesus wapopia onongi okuti “ovaviuki” mokonda vatala ovalembulwa ngatyina ovakuatate vavo, tupu omokonda ovakuatyili kovalembulwa mononthiki mbuno mbepuiya mbonthyulilo.—Mateus 10:40-42; 25:40, 46; 2 Timóteo 3:1-5.

10. Oñgeni onongi vapondola okukuatesako onondenge mba Kristu?

10 Puetyi Jesus apopia onthengele-popia yonongi novinkhombo, ankho ukahi nokupopia konthele yetyi matyikamoneka komuvo wonthyulilo. (Mateus 24:3) Jesus wati: “Onondaka ombu onongwa Mbouhamba wa Huku, mambukaiviswa kombanda yoohi aiho.” (Mateus 24:14) Iya puetyi nkhele ehenepopie konthele yonongi novinkhombo, Jesus wapopia onthengele-popia yonotalendu. Jesus wapopile onthengele-popia oyo opo alongese ovalembulwa okuti vesukisa okuundapa nombili movilinga viokuivisa. Mahi ovalembulwa pano pohi ankho kavehi, iya ankho pena ovilinga ovinyingi pala okulinga! Ovalembulwa vatolelwa okuti vena okuivisa “omalongo aeho” putyina nkhele onthyulilo yeheneye. Ngetyi tuelilongesa monthengele-popia yonongi novinkhombo, “onongi” mambukuatesako onondenge mba Jesus. Onkhalelo imwe ongwa vapondola okulinga ngotyo, okukuatesako onondenge mba Jesus movilinga viokuivisa. Mahi okuti okuava onombongo pala okuvatela ovilinga viokuivisa ine okuvepameka tyatuuka?

OVALIE VENA OKUIVISA?

11. Epulo patyi vamwe vapondola okulinga, iya omokonda yatyi?

11 Hono, ovalongwa va Jesus vena onomiliau etyinana, iya ovanyingi puvo ha valembulwa. Mahi Jesus waavelele onotalendu onondenge mbae ovalembulwa. (Mateus 25:14-18) Ngotyo, vamwe vapondola okulipula okuti: ‘Okuti vana vahalembulilwe, navo vena okuivisa?’ Enga. Tutalei omokonda yatyi.

12. Oityi tulilongesila konondaka mba Jesus mbukahi mu Mateus 28:19, 20?

12 Jesus watumine ovalongwa vae aveho vaivise. Etyi Jesus atutiliswa, wapopilile ovalanduli vae “valinge ovalongwa” nokuvelongesa “ovipuka aviho” atuma. Ngotyo, ovalongwa ovo tupu ankho vena okutavela otyitumino tya Jesus tyokuivisa. (Tanga Mateus 28:19, 20.) Tyayandyuluka nawa okuti atuho tuna okuivisa, tyilinge tuna ekevelelo liokuenda keulu ine liokukala pano pohi.—Atos 10:42.

Atuho tuna okuivisa, tyilinge tuna ekevelelo liokuenda keulu ine liokukala pano pohi

13. Oityi tuelilongesila kemonekelo lia João?

13 Momukanda wa Revelação, tuelilongesa okuti ovilinga viokuivisa vipondola okulingwa novalembulwa, novakuavo vali. Jesus waavelele apostolu João emonekelo “liondombwa” ukahi nokukonga ovanthu veye okunwa omeva omuenyo. Ondombwa, ilekesa ovalembulwa 144.000 mavakatumina na Jesus keulu. (Revelação 14:1, 3; 22:17) Omeva alekesa otyilikutila tya Jesus tyofeto yeyovo matyikuatesako ovanthu okukala nomuenyo wahapu, atuhakala vali nonkhali, nononkhia. (Mateus 20:28; João 3:16; 1 João 4:9, 10) Ovalembulwa valongesa ovanthu nombili konthele yofeto yeyovo, noñgeni vapondola okupolako ouwa. (1 Coríntios 1:23) Mahi, emonekelo lipopia ovanthu ovakuavo vehevalembulwa mahi vena ekevelelo liokukala pano pohi. Navo vatumwa opo vapopile ovanthu okuti, “Endyu!” Iya vetavela otyitumino otyo pokulongesa vakuavo onondaka onongwa. Ngotyo, emonekelo olio lilekesa okuti aveho vetavela onondaka onongwa vena okuivisa vakuavo.

14. Oñgeni tutavela “otyitumino tya Kristu”?

14 Aveho vetavela “otyitumino tya Kristu” vena okuivisa. (Gálatas 6:2) Jeova uhanda aveho vemufenda vetavele ovitumino viae. Kohale, Jeova ankho uhanda ova Isilayeli na vana vakala navo vehe va Isilayeli vetavele ovitumino viae. (Êxodo 12:49; Levítico 24:22) Onthue hono katuesukisile okutavela ovitumino aviho viapelwe ova Isilayeli. Mahi, tyilinge tuvalembulwa ine katuvalembulwa, tuna okutavela “otyitumino tya Kristu.” Otyipuka tyakolela vali Jesus etulongesa oluembia. (João 13:35; Tiago 2:8) Tuna okukala nohole na Jeova, na Jesus, novanthu. Iya onkhalelo ongwa yokulekesa ohole oyo okupopila ovanthu onondaka onongwa Mbouhamba.—João 15:10; Atos 1:8.

15. Omokonda yatyi tupopila okuti Jesus watuma ovalongwa vae aveho vaivise?

15 Ovipuka vimwe Jesus apopilile ovalongwa vae vehehi muakutikinya ovalongwa ovanyingi. Mongeleka, Jesus walingile omphango novalongwa vae 11, evelae okuti mavakatumina Mouhamba wae. Mahi ovanthu mavakatumina nae vena 144.000. (Lucas 22:29, 30; Revelação 5:10; 7:4-8) Etyi Jesus atutiliswa, wapopilile ovalongwa vae vehehi otyitumino tyokuivisa. (Atos 10:40-42; 1 Coríntios 15:6) Mahi ovalongwa aveho va Jesus pomuvo Wovakristau votete valandulile otyitumino otyo. (Atos 8:4; 1 Pedro 1:8) Hono, nonthue tutyii okuti tuna okuivisa, namphila Jesus ahapopile nonthue puetyi apopia otyilinga otyo. Pahe tuna onomiliau etyinana tukahi nokuivisa. Tutyii okuti tyina tuivisa, tulekesa okuti tyotyili tuna ekolelo mu Jesus.—Tiago 2:18.

OU OMUVO WOKUKALA OMUKUATYILI

16-18. Oñgeni matukuatesako noukuatyili onondenge mba Kristu, iya omokonda yatyi tuesukisila okutyilinga pahetyino?

16 Satanasi ukahi nokulwisa unene onondenge mba Kristu nkhele vekahi pano pohi, mokonda utyii okuti ‘omuwo wae kauhi.’ (Revelação 12:9, 12, 17) Mahi, namphila Satanasi evelwisa, ovalembulwa vatualako okuhongolela ovilinga viokuivisa, iya ovanthu ovanyingi vekahi vali nokutehelela onondaka onongwa tyipona kohale. Tyayandyuluka nawa okuti Jesus ukahi nokukuatesako ovalembulwa, nokuvehongolela.—Mateus 28:20.

Tukuatesako onondenge mba Kristu mononkhalelo ononyingi

17 Tuna elao limwe enene liokukuatesako onondenge mba Kristu movilinga viokuivisa. Tupu tuvekuatesako tyina tuava onombongo, nokuundapa nombili movilinga viokutunga Onondyuo Mbomaliongiyo, no Mbovionge, no nofiliyale. Putyina tutavela kovakulu vewaneno, novakuatate ovakuavo vapewa otyilinga “nomupika wekolelo nokualunguka,” tulekesa okuti tuhanda okukuatesako onondenge mba Kristu.—Mateus 24:45-47; Hebreus 13:17.

18 Apa katutu, ovalembulwa vahupapo mavapakwa enyingilikilo liahulililako. Iya onoandyu mambuyeke “onomphepo ononkhuana mbo ohi,” iya ononkhumbi ononene ambuhimbika. (Revelação 7:1-3) Tyina nkhele o Armagedom yehenehimbike, Jesus matuala ovalembulwa keulu. (Mateus 13:41-43) Ngotyo, inkha tuhanda okuihanwa okuti tunongi tyina Jesus ameya, ou omuvo wokukala ovakuatyili konondenge mba Kristu, ovalembulwa.

^ palag. 6 Opo unoñgonoke vali nawa konthele yonthengele-popia oyo, tala ononthele mbati: Qual Será a Sua Situação Perante a Cadeira de Juiz”?Que Futuro Têm as Ovelhas e os Cabritos”? mo A Sentinela 15 ya Outubro yo 1995.