Mõnel jumalateenijal on olnud seoses abikaasa leidmisega samasuguseid mõtteid. Siiski on nad hästi tuttavad Pauluse nõuandega abielluda „üksnes Kristuse jüngriga”. Seda tuleks järgida kõigil kristlastel. (1. Kor. 7:39.) Miks võivad siis tekkida sellised mõtted?

Need, kes nii arvavad, võivad mõelda sellele, et vallaliste vendade ja õdede arv pole tasakaalus. Paljudes maades see tõepoolest nii ongi. Näiteks Koreas on vallalistest Jehoova tunnistajatest 57 protsenti õed ja 43 protsenti vennad. Colombias on 66 protsenti tunnistajatest õed ja 34 protsenti vennad.

Mitmel maal teeb asja keerulisemaks see, et kristliku õe vanemad, kes pole Jehoova tunnistajad, nõuavad suurt mõrsjaluna, tehes kehvemal järjel olevatele vendadele abiellumise raskeks. Seepärast võib mõni õde tunda, et abikaasa leidmiseks Kristuse jüngrite seast on vähe šansse. Nii võibki tekkida küsimus, et kas on ikka reaalne leida endale abikaasa usukaaslaste seast. *

Kui sul on olnud sarnaseid mõtteid, pea meeles, et Jehoova on sinu olukorrast teadlik. Ta teab, mida sa tunned. (2. Ajar. 6:29, 30.)

Ometi on Jehoova andnud oma Sõnas juhise abielluda vaid Kristuse jüngriga. Miks? Sest ta teab, mis on tema rahvale hea. Ta tahab oma  teenijaid kaitsta rumalate otsuste valusate tagajärgede eest, kuid samas soovib ta ka seda, et nad oleksid õnnelikud. Kui Nehemja päevil abiellusid paljud juudid võõramaa naistega, kes ei teeninud Jehoovat, viitas Nehemja Saalomoni halvale eeskujule. Jumal armastas Saalomoni, ent „isegi teda mõjutasid võõramaa naised pattu tegema”. (Neh. 13:23—26.) Niisiis on Jumal just oma teenijate endi pärast andnud juhise abielluda vaid usukaaslasega. (Laul 19:7—10; Jes. 48:17, 18.) Tõelised kristlased on Jumala armastava hoole eest tänulikud ja võtavad kuulda tema usaldusväärset juhatust. Sellega nad alluvad talle ja tunnustavad, et ta on kõrgeim valitseja. (Õpet. 1:5.)

Kindlasti soovid sa hoiduda sidumast end kellegagi, kes võib sind Jumalast eemale viia. (2. Kor. 6:14.) Paljud kristlased tänapäeval on kuuletunud sellele ajaproovile vastupidanud juhisele ja on mõistnud, et nad on tegutsenud targalt. Mõned aga on toiminud teisiti.

Maggy, * õde Austraaliast, selgitab, mis juhtus, kui ta hakkas käima kohtamas ilmaliku mehega: „Mul jäid vahele paljud koosolekud, sest tahtsin olla koos temaga. Minu usk nõrgenes märgatavalt.” Ratanal Indiast tekkis romantiline suhe oma klassivennaga, kes hakkas Piiblit uurima. Ent aja möödudes ilmnes, et tolle ajendiks oligi vaid suhe meie õega. Lõpuks jättis Ratana tõe maha ja läks üle teise religiooni, et selle mehega abielluda.

Veel üheks näiteks võiks tuua Ndenguè Kamerunist. Ta oli 19-aastane, kui abiellus. Tema peigmees lubas, et ta võib vabalt oma usuga edasi tegeleda. Kuid kaks nädalat pärast pulmi keelas mees tal koguduse koosolekutel käimise. Ndenguè ütleb: „Tundsin end üksildasena ja valasin pisaraid. Olin kaotanud kontrolli oma elu üle. Mind vaevasid süümepiinad.”

Muidugi pole kõik mittetunnistajatest abikaasad julmad ja mõistmatud. Ent isegi kui abielu uskmatuga ei too kaasa selliseid halbu tagajärgi, siis mõtle, kuidas mõjutaks see sinu suhteid armastava taevase isaga? Kuidas sa end tunneksid, teades, et sa pole järginud juhist, mis on antud sinu kaitseks? Ja mis kõige tähtsam, mida tunneks Jehoova sinu otsuse tõttu? (Õpet. 1:33.)

Vennad ja õed kogu maailmas võivad kinnitada, et on tõesti tark järgida nõuannet abielluda vaid kaaskristlasega. Paljud vallalised on teinud kindla otsuse rõõmustada Jumala südant ja otsida endale abikaasat ainult usukaaslaste hulgast. Michiko oli vallaline õde Jaapanist, kelle sugulased püüdsid veenda teda abielluma ilmaliku mehega. Lisaks sellele survele nägi ta, kuidas mitmed ta sõbrad ja tuttavad leidsid kogudusest endale abikaasa. Ta ütleb: „Ma kinnitasin endale, et kuna Jehoova on õnnelik Jumal, ei sõltu meie õnn sellest, kas oleme abielus või mitte. Samuti olen ma kindel, et ta täidab meie südamesoovid. Nii et kui keegi tahab abielluda, aga ei leia endale kohe abikaasat, siis on kõige parem jääda esialgu vallaliseks.” (1. Tim. 1:11.) Viimaks abiellus Michiko tubli vennaga ja ta on rõõmus, et oli kannatlikult oodanud.

Ka mõned vennad on pidanud ootama, et leida endale sobiv abikaasa. Üks neist on Bill Austraaliast. Ta möönab, et teda köitis aeg-ajalt mõni naine väljaspool kogudust. Ent ta hoidus kindlalt saamast kellegi sellisega liiga lähedaseks. Miks? Ta ei soovinud astuda sammukestki selles suunas, mis teeks ta „ebavõrdseks ikkekaaslaseks uskmatuga”. Aastate jooksul soovis ta lähemalt tutvuda paari õega, kuid huvi polnud vastastikune. Bill ootas 30 aastat, enne kui kohtas õde, kellega nad hästi sobisid. Ta ütleb: „Ma ei kahetse midagi. Tunnen, kuidas mind on õnnistatud. Me käime koos kuulutamas, uurime üheskoos Piiblit ja teenime koos Jehoovat. Mul on hea meel kohtuda ja seltsida oma naise  sõpradega, sest nad kõik on Jehoova teenijad. Me tugevdame oma abielu, rakendades ellu Piibli põhimõtteid.”

Mida saaksid sa ise teha, kui oled jätnud asjad Jehoova hoolde? Näiteks võid mõelda sellele, miks sa pole veel abiellunud. Kui peamine põhjus on Piibli nõuanne abielluda „üksnes Kristuse jüngriga”, siis väärid sa kiitust, et oled seda juhist järginud. Võid olla kindel, et Jehoova tunneb rõõmu sinu otsustavusest kuuletuda tema Sõnale. (1. Saam. 15:22; Õpet. 27:11.) Sa võid edaspidigi palves Jumala ette oma südame välja valada. (Laul 62:8.) Sinu palved muutuvad veelgi tähendusrikkamaks, kui anud teda siiralt ja sagedasti. Sinu suhted Jumalaga tugevnevad päev-päevalt, kui jääd kindlaks ega lase end mõjutada ei sisemisel ega välisel survel. Kõigekõrgem Jumal hoolib kahtlemata kõigist oma ustavatest teenijatest ja ka sina oled tema silmis väärtuslik. Talle lähevad korda sinu vajadused ja soovid. Jehoova pole küll tõotanud, et igaüks leiab endale abikaasa. Ent kui sa tõesti vajad enda kõrvale kaasat, siis Jumal teab, milline on parim viis sinu soove rahuldada. (Laul 145:16; Matt. 6:32.)

Mõnikord võid sa tunda nagu laulik Taavet, kes ütles: „Tõtta mulle vastama, Jehoova! Mu jõud on otsakorral. Ära varja oma palet mu eest.” (Laul 143:5—7, 10.) Sellises olukorras on tarvis anda taevasele isale aega, et ta saaks sulle näidata, mis on tema tahe sinu suhtes. Selleks on hea lugeda tema Sõna ja mõtiskleda selle üle. Nii õpid järjest paremini tundma tema seadusi ja näed, kuidas ta on tegutsenud oma teenijate heaks minevikus. Kui kuuletud talle, siis tugevneb sinu veendumus, et nii toimida on tark.

Mida sa veel võiksid ette võtta, et vallalisuse aastad oleksid õnnelikud ja sisukad? Seda aega võid kasutada selleks, et arendada vahetegemisoskust, heldekäelisust, töökust, lahkust, jumalakartust, ja et saavutada endale hea maine. See kõik rajab aluse õnnelikuks pereeluks. (1. Moos. 24:16—21; Rutt 1:16, 17; 2:6, 7, 11; Õpet. 31:10—27.) Pea kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki, osaledes innukalt kuulutustöös ja teistes kristlikes tegevustes — see on sulle kaitseks. Varem mainitud Bill ütleb oma vallaspõlve kohta: „See möödus nii kiiresti! Kasutasin oma aega, et teenida Jehoovat pioneerina.”

Tõesti, ka tänapäeval on tark järgida nõuannet abielluda „üksnes Kristuse jüngriga”. Sellele kuuletudes tood au Jehoovale ja võid tunda igavest rahulolu. Piibel ütleb: „Õnnelik on inimene, kes kardab Jehoovat, kes tunneb ta käskudest suurt rõõmu. Tema majas on rikkus ja jõukus, tema õigus püsib igavesti.” (Laul 112:1, 3.) Niisiis, olgu sinu kindel otsus kuuletuda Jumala juhisele abielluda „üksnes Kristuse jüngriga”.