Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kuselangana “anu mu Mukalenge”: Kudi anu mushindu anyi?

Kuselangana “anu mu Mukalenge”: Kudi anu mushindu anyi?

“Mbikole bua meme kupeta wa kubuela nende mu dibaka mu tshisumbu, kadi ndi ntshina bua tshilu kutshielewa.”

“Bamue bantu balume ba mu bulongolodi ebu batu bantu bimpe, bikale ne ngikadilu mimpe ne lungenyi luimpe. Kabatu babenga tshitendelelu tshianyi, ne badi bamueneka bikale ne bikadilu bimpe kupita bamue bana betu ba balume.”

Bamue batendeledi ba Nzambi mbambe pabu mêyi a buena aa mu tshilumbu tshia dikeba wa kubuela nende mu dibaka. Kadi mbamanye bimpe mubelu wa mupostolo Paulo wa kuselangana “anu mu Mukalenge,” mubelu udi bena Kristo bonso ne bua kutumikila. (1 Kol. 7:39) Kadi bua tshinyi badi bamba mêyi a mushindu eu?

TSHIDI TSHIFIKISHA BAMUE KU DIELAKANA

Bantu batu bamba mêyi aa badi mua kumona ne: bungi bua bana betu ba balume mbushilangane bikole ne bua bana betu ba bakaji. Ke mutubi mu matunga a bungi. Tuakule bua bilejilu bibidi ebi: mu Corée pa Bantemu 100 badi bajike, bana betu ba bakaji badi 57 ne bana betu ba balume badi 43. Mu Colombie, bia lukama 66 mbia bana betu ba bakaji ne bia lukama 34 mbia bana betu ba balume.

Mu amue matunga lutatu lukuabu ludi ne: baledi badi kabayi bena Kristo batu balomba biuma bia bungi, bikolela bana betu ba balume badi ne dimona dikese bua kusela. Ntatu ya mushindu eu idi mua kusaka muanetu wa bakaji bua kuela meji ne: mbikole bua kusedibua “anu mu Mukalenge.” Nunku muanetu wa bakaji eu udi mua kudiebeja ne: “Mbimpe bua meme kushala muindile bua ne: nempete mulume muimpe munkatshi mua bena Kristo anyi?” *

KUEYEMENA YEHOWA KUDI NE MUSHINGA

Biwikala ukadi muele meji mushindu eu, ikala mushindike ne: Yehowa mmumanye lutatu luebe. Bushuwa, mmumanye mudi bualu ebu bukutatshisha.​—2 Kul. 6:29, 30.

Nansha nanku, Yehowa mmuele mukenji mu Dîyi diende bua kuselangana anu mu Mukalenge. Bua tshinyi? Bualu mmumanye tshidi tshimpe bua bantu bende. Mmusue kukuba batendeledi bende ku tunyinganyinga tudi tufumina ku dilonda njila mubi, ne mmusue kabidi bua bikale ne disanka. Mu matuku a Nehemiya pavua bena Yuda ba bungi baselangana ne bantu ba mu bisamba bikuabu bavua kabayi batendelela Yehowa, Nehemiya wakakula bua tshilejilu tshibi tshia Solomo. Nansha muvua Solomo ‘munangibue kudi Nzambi wende, bakaji ba bende bakamuenzeja yeye mene malu mabi.’ (Neh. 13:23-26) Ke bualu kayi Nzambi mmutuelele tuetu batendeledi bende balelela mukenji wa kuselangana anu munkatshi muetu bua diakalenga dietu. (Mus. 19:7-10; Yesh. 48:17, 18) Bena Kristo balelela badi ne dianyisha bua mudi Nzambi ubatabalela ne badi batumikila bulombodi buende. Nunku padibu bamutumikila bu Mukokeshi, badi bitaba mudiye Mfumu mutambe bunene wa diulu ne buloba.​—Nsu. 1:5.

Bushuwa, kuena musue “kulamakanangana” ne muntu udi mua kukusemeja kule ne Nzambi to. (2 Kol. 6:14) Bena Kristo ba bungi lelu mbatumikile mubelu wa Nzambi udi ubakuba udiye mufile mu tshikondo tshiakanyine ne mbafike kudimona ne: mbalonde njila wa meji. Kadi bamue mbenze bobu tshia tshianana.

MONA MALU MU MUSHINDU MUIMPE

Maggy, * muanetu wa bakaji wa mu Australie udi uleja tshivua tshienzeke pavuaye mutuadije kutantshilangana ne muntu uvua kayi muena Kristo wamba ne: “Mvua mpumbisha bisangilu misangu ya bungi anu bua kusomba nende. Malanda anyi ne Nzambi akateketa bikole.” Ratana wa mu Inde wakanangangana ne mulongi wabu uvua mutuadije kulonga Bible. Kadi mu kupita kua matuku, wakamuleja ne: uvua musue kulala nende. Ndekelu wa bionso, Ratana wakalekela bulelela ne kubuelaye mu tshitendelelu tshikuabu bua bamusele.

Tshilejilu tshikuabu ntshia muanetu wa bakaji wa mu Cameroun diende Ndenguè. Bakamusela ne bidimu 19. Mubangila wende uvua mumuambile ne: neamulekele wenza malu a mu ntendelelu wende. Kadi mbingu ibidi bobu bamane kuselangana, bayende wakamukadika bua kabuedi mu bisangilu bia bena Kristo. Udi wamba ne: “Ngakadimona nkaya, ndila anu kudila. Meme kumona ne: tshivua kabidi ne tshia kuenza to. Misangu yonso mvua anu ne kanyinganyinga.”

Bushuwa, ki mbalume bonso badi kabayi bena Kristo batu ne tshikisu ne kabayi ne meji mimpe to. Biwikala musedibue kudi muntu udi kayi muena Kristo kadi kuyi mupete ntatu ya mushindu eu, ntshinyi tshidi bualu ebu buenzele malanda ebe ne Tatu webe wa mu diulu? Udi umvua bishi paudi uvuluka ne: kuvua mutumikile mubelu muimpe uvuaye mufile bua diakalenga diebe? Bualu bunene menemene budi ne: mmunyi mudi Nzambi umvua bua dipangadika diebe?​—Nsu. 1:33.

Bana betu ba balume ne ba bakaji ba pa buloba bujima badi mua kumona ne: kuselangana “anu mu Mukalenge” mmukenji mutambe buimpe. Aba badi bajike mbadisuike bua kuselangana anu ne muntu udi mukumbane wa munkatshi mua batendeledi ba Nzambi bua kusankisha muoyo wende. Michiko mmuanetu wa bakaji wa mu Japon uvua balela bende benzeja bua bamusele kudi muntu uvua kayi muena Kristo. Pavuaye utantamena buluishi ebu, wakamona bamue balunda bende ne bantu bavuaye mumanye basedibua mu tshisumbu. Udi wamba ne: “Mvua ndiambila ne: bu mudi Yehowa ‘Nzambi wa disanka,’ kusedibua anyi kubenga kusedibua ki nkudi kutupetesha disanka to. Ndi ngitaba kabidi ne: udi utukumbajila majinga a mu muoyo wetu. Nunku tuetu dijinga ne kubuela mu dibaka kadi katuyi bapete wa kuselangana nende, mbimpe kuitaba bua kuanji kushala anu mujike.” (1 Tim. 1:11) Ndekelu wa bionso, bakasela Michiko kudi muanetu wa balume wa malu mimpe, ne udi ne disanka bua muvuaye muindile.

Bamue bana betu ba balume bavua pabu bindile bua kupeta bana betu ba bakaji bakumbane bavuabu mua kusela. Tuakule bua Bill muanetu wa balume wa mu Australie. Udi witaba ne: kuvua imue misangu ivuaye udiumvua mukokibue kudi nsongakaji ya pambelu pa bulongolodi. Kadi wakabenga ne muoyo mujima bua kudia nayi bulunda. Bua tshinyi? Kavua musue kuela tshidia tshia kumpala bua ‘kulamakanangana mu mushindu udi kawuyi muakanangane’ ne muntu udi kayi muena kuitabuja to. Mu kupita kua bidimu, wakatuadija kunanga bamue bana betu ba bakaji, kadi bobu kabavua bamunange to. Bill wakindila bidimu 30 bua kupeta muanetu wa bakaji uvua mukumbane. Bill udi wamba ne: “Tshiena nyingalala to.” Udi umvuija ne: “Ndi ndiumvua mubeneshibue bualu tudi tuyisha pamue, tulonga pamue ne tuenza malu a ntendelelu wetu pamue. Ndi ne disanka patudi tupetangana ne balunda ba mukajanyi bualu bonso buabu mbatendeledi ba Yehowa. Tudi tulonga mêyi a mu Bible bua kushindamija dibaka dietu.”

PAUDI MUSHALE MUINDILE YEHOWA

Ntshinyi tshiudi mua kuenza paudi uteka malu mu bianza bia Yehowa? Bualu bumue buudi mua kuenza nkuela meji bua kumanya bua tshinyi kuena musedibue. Wewe mumone ne: udi mushale nanku bualu udi ulonda mubelu wa mu Bible wa kuselangana “anu mu Mukalenge,” udi wakuela kalumbandi bua muudi mutumikile mukenji wa Nzambi eu. Ikala mujadike ne: Yehowa udi usanka bua muudi mudisuike ne muoyo mujima bua kutumikila Dîyi diende. (1 Sam. 15:22; Nsu. 27:11) Utungunuke ne ‘kupumuna mutshima webe’ kudi Nzambi mu disambila. (Mus. 62:8) Masambila ebe adi mua kulua ne mushinga wa bungi wewe umusengelela ne muoyo mujima kuyi utshioka. Malanda ebe ne Nzambi neakole ku dituku ne ku dituku paudi ushala mushindame nansha wewe utuilangana ne buluishi mu dîku anyi pambelu pa dîku. Ikala mujadike ne: Mutambe Bunene udi uditatshisha bua batendeledi bende bonso badi ne lulamatu ne wewe udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kuende. Mmumanye majinga ebe ne muudi udiumvua. Kena ulaya muntu nansha umue muntu wa kubuelaye nende mu dibaka to. Kadi biwikala bushuwa ne dijinga dia kupeta mulume, Nzambi mmumanye mushindu muimpe wa kukumbaja dijinga diebe edi.​—Mus. 145:16; Mat. 6:32.

Imue misangu udi mua kudiumvua anu bu Davidi wakamba ne: ‘Yehowa, witabe kundi lukasa; nyuma wanyi udi upanga. Kusokoki mpala webe kundi.’ (Mus. 143:5-7, 10) Mu bikondo bia nunku, shila Tatu webe wa mu diulu tshikondo tshia kukulejaye tshidiye musue bua bualu buebe. Udi mua kuenza nunku pa kukeba dîba dia kubala Dîyi diende ne kuelelangana meji pa malu audi ubala. Neumanye mikenji yende ne neumone muvuaye muenzele bantu bende ba kale malu. Wewe mumuteleje, dieyemena diebe dia kumutumikila nedikole.

Bana betu bajike badi ne mushinga wa bungi mu tshisumbu, misangu ya bungi batu bambuluisha bena mêku ne bana

Ntshinyi tshikuabu tshidi mua kuenza bua wikale ne disanka ne upatule bipeta bimpe mu tshikondo tshiebe tshia bujike? Udi mua kuenza bua upete ngikadilu mimpe bu mudi: dijingulula dia malu, muoyo muimpe, tshisumi, disanka, ditshina dia Nzambi ne lumu luimpe, ngikadilu idi ne mushinga bua dîku kuikaladi ne disanka. (Gen. 24:16-21; Luta 1:16, 17; 2:6, 7, 11; Nsu. 31:10-27) Keba tshia kumpala Bukalenge pa kuyisha ne tshisumi ne kuenza midimu mikuabu ya bena Kristo; kuenza nunku nekukukube. Muanetu Bill utukadi batele, udi wamba bua tshikondo tshivuaye ukeba wa kubuela nende mu dibaka ne: “Ntshipite ne lukasa! Ndi muenzele Yehowa mudimu bu mpanda-njila mu tshikondo atshi.”

Eyowa, kudi anu mushindu wa kuselangana “anu mu Mukalenge.” Kutumikila mubelu eu kudi mua kukuambuluisha bua kutumbisha Yehowa ne kupeta disanka didi dinenga matuku a bungi. Bible udi wamba ne: ‘Disanka didi kudi muntu udi unemeka Yehowa, udi usanka bikole bua mikenji yende! Lupetu ne bubanji bidi mu nzubu muende; buakane buende budiku too ne tshiendelele.’ (Mus. 112:1, 3) Nunku ikala mudisuike bua kutumikila mukenji wa Nzambi wa kuselangana “anu mu Mukalenge.”

^ tshik. 7 Mu tshiena-bualu etshi, tudi tuimanyina pa mmuenenu udi nende bana betu ba bakaji, nansha mudi mibelu idimu itangila kabidi bana betu ba balume.

^ tshik. 13 Tudi bashintulule amue mêna.