Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

 INGCOCO NOMAKHELWANA

Kubayini Sikhumbula ukufa kwakaJesu?

Kubayini Sikhumbula ukufa kwakaJesu?

Okulandelako yingcoco omunye waboFakazi bakaJehova angaba nayo nomakhelwana. Akhe sithi uFakazi ibizo lakhe elinguThandiwe ukhulumisana nomma ibizo lakhe elinguTholakele.

“YENZANI LOKHU UKUZE NINGIKHUMBULE”

UThandiwe: Lotjha, Tholakele. Ngikuthabele ukukubona esiKhumbuzweni sokufa kwakaJesu Krestu ngeveke egadungileko. * Usithabele isiKhumbuzo?

UTholakele: Ngikuthabele ukuba khona, kodwana kufuze ngivume bona akhenge ngizwisise koke ebekukhulunywa. Bengizwa ngabantu abagidinga ukubelethwa kwakaJesu ngoKresimusi nangokuvuswa kwakhe ngama-Easter, kodwana akhenge khengizwe ngabantu abakhumbula ukufa kwakhe.

UThandiwe: Liqiniso, uKresimusi nama-Easter migidi edumileko ephasini mazombe. Kodwana aboFakazi bakaJehova bakuqala njengokuqakathekileko ukukhumbula ukufa kwakaJesu. Nawunemizuzu embalwa, ngingakuthabela ukukucocela iinzathu zalokhu.

UTholakele: Kulungile, nginaso isikhathi.

UThandiwe: Kuhlekuhle, aboFakazi bakaJehova bakhumbula ukufa kwakaJesu ngombana uJesu walayela abalandeli bakhe bona benze njalo. Akhe sicoce ngalokho okwenzeka ngobusuku bangaphambi kokufa kwakaJesu. Uyakhumbula uzwa ngesidlo esikhethekileko asihlanganyela nabafundi bakhe abathembekileko?

UTholakele: Utjho isidlo sokugcina asihlanganyela nabafundi bakhe?

UThandiwe: Ubethe khona. Sibizwa nangokuthi sisiDlo seKosi saNtambama. Phakathi nesidlweso, uJesu wanikela abafundi bakhe iinqophiso ezikhanyako. Ngibawa ufunde amezwakhe atlolwe kuLukasi 22:19.

UTholakele: Kulungile. “Yeke wathatha isikwa, wathokoza uZimu, wasihlephula wabanikela, asithi: ‘Lokhu kumzimbami, onikelwe nina. Yenzani lokhu ukuze ningikhumbule.’”

UThandiwe: Ngiyathokoza. Tjheja iinqophiso zakaJesu ekuphetheni kweveseli: “Yenzani lokhu ukuze ningikhumbule.” Ngaphambi kokuyelelisa abafundi bona bamkhumbule, uJesu wakwenza kwakhanya ukuthi yini ebekufuze bayikhumbule ngaye. Wathi ipilwakhe beyizokunikelwa ngebanga labalandeli bakhe. UJesu watjho amezwi afanako atlolwe kuMatewu 20:28. Iveseli lifundeka bunjesi: ‘INdodana yoMuntu ayikezeli ukuzokwenzelwa, kodwana izele ukwenzela nokunikela ipilwayo njengesihlengo sabanengi.’ Kunemniningwana emnengi, kodwana ngizokuhlathululela ngokurhunyeziweko, kungebangelo aboFakazi bakaJehova bahlangana qobe mnyaka bona bakhumbule ukufa kwakaJesu—bakhumbula umhlatjelo kaJesu wesihlengo awenzako. Ukufa kwakhe kungatjho ukuphila kibo boke abalalelako.

 KUBAYINI ISIHLENGO BESITLHOGEKA?

UTholakele: Bengihlala ngizwa abantu bathi uJesu wasifela ukwenzela bona sifumane ukuphila. Kodwana ukukhuluma iqiniso, bengingakabi ukuzwisisa ukuthi lokho kusebenza njani.

UThandiwe: Akusi nguwe wedwa, Tholakele. Indaba yomhlatjelo kaJesu wesihlengo idephile tle. Kodwana ingenye yamaqiniso amahle khulu aseliZwini lakaZimu. Usesenaso isikhathi?

UTholakele: Ngisese nayo imizuzu nokho.

UThandiwe: Kuhle lokho. Bengifunda ngendaba yesihlengo, ngizokulinga ukuyihlathulula ngendlela ebulula.

UTholakele: Kulungile.

UThandiwe: Ukuze sizwisise isihlengo, kokuthoma kutlhogeka sizwisise ubujamo obabangelwa ngu-Adamu no-Eva lokha nabona esimini ye-Edeni. Bona siyizwisise indaba le, akhe sifunde ndawonye kwebeRoma 6:23. Ungathanda ukulifunda iveseli?

UTholakele: Ngingakuthabela ukulifunda. Lithi: “Umvuzo wesono kukufa; kodwana isipho somusa kaZimu sikuphila okungapheliko ngoKrestu Jesu iKosethu.”

UThandiwe: Ngiyathokoza. Akhe sihlathulule amezwi la. Kokuthoma, tjheja indlela iveseli elithoma ngayo: “Umvuzo wesono kukufa.” Lo mthetho obulula uZimu awujamisa ekuthomeni komlando wabantu—umvuzo, namkha isigwebo sesono kukufa. Iye, ekuthomeni, akakho umuntu obekasisoni. U-Adamu no-Eva babunjwa baphelele, nabantwana babo boke bebazokubelethwa baphelele. Yeke bekungekhe kube khona unobangela wokobana abantu bafe. U-Adamu no-Eva nabantwana babo boke bebanelungelo lokuthabela ukuphila isiphelani. Kodwana njengombana sazi, akhenge babe nokuphila okunjalo, kghani baba nakho?

UTholakele: Awa. U-Adamu no-Eva badla umuthi ovinjelweko.

UThandiwe: Kunjalo. Lokha nabadlako—u-Adamu no-Eva bakhetha ukungamlaleli uZimu—bona. Ekhabolakhona, bakhetha ukuba babantu abangakapheleli, baba zizoni. Ukukhethokho bekuzokuba nemiphumela emimbi, ingasi ku-Adamu no-Eva kwaphela kodwana nebantwaneni babo boke.

UTholakele: Utjho ukuthini?

UThandiwe: Mhlamunye ngingasebenzisa umfanekiso. Akhe ngikubuze, uyakuthanda ukubhaga?

UTholakele: Iye! Kungenye yezinto engikuthabelako ukuzenza.

UThandiwe: Akhe sithi unepani ehle etjha yokubhaga uburotho. Ngaphambi kobana uyisebenzise, iwela phasi, ibetheke, ifumane isifotho. Njeke, buzokuba njani uburotho obuzokubhagwa epanini leyo? Ngekhe nabo baba nesifotho?

UTholakele: Iye, buzokuba naso.

UThandiwe: Ngendlela efanako, lokha u-Adamu no-Eva bakhetha ukungamlaleli uZimu, baba “nesifotho,” namkha basulelwa sisono nokungapheleli. Njengombana babanesono bangakabi ukuba nabantwana, boke abantwababo bebazokubelethwa ‘banesifotho’ esifanako. Boke bebazokubelethelwa esonweni. EBhayibhelini, ibizo elithi, “isono” aliqaliseli kwaphela esenzweni, kodwana liqalisele nebujamweni esabuzuzako njengelifa. Esisele nakho kukuthi ngitjho nanyana thina singakenzi okumbi, begodu besingakabi nokubelethwa ngesikhathi sokona kwaka-Adamu no-Eva. Basonakalisa soke kuhlanganise neenzukulwana zethu nazo ezifumene ukungapheleli nesono esiphetha ngokufa. Njengombana sifundile kwebeRoma 6:23, umvuzo wesono kukufa.

UTholakele: Lokho akusibo ubulungiswa. Kubayini kufuze kutlhage boke abantu ngebanga lesono saka-Adamu no-Eva?

UThandiwe: Uqinisile, akukutjengisi ubulungiswa. Kungakho uZimu onobulungiswa obupheleleko athi u-Adamu no-Eva bebazokufa ngebanga lezono zabo, kodwana thina njengabantwana babo sanikelwa ithemba. UZimu wasenzela indlela yokuphuma emrarweni lo. La kulapho isihlengo sakaJesu sidlala indima ekhethekileko. Qala godu kweyebeRoma 6:23. Ngemva kokuveza ukuthi  “umvuzo wesono kukufa” iveseli lithi: “Kodwana isipho somusa kaZimu sikuphila okungapheliko ngoKrestu Jesu iKosethu.” Yeke, kukufa kwakaJesu okusivulela indlela yokubalekela isono nokufa. *

ISIHLENGO—ISIPHO ESIKHULU ESIVELA KUZIMU

UThandiwe: Kunokhunye okungeziweko evesineli engingathanda ukukwazisa khona.

UTholakele: Ngikuphi lokho?

UThandiwe: Phawula ukuthi iveseli lithi: “Kodwana isipho somusa kaZimu sikuphila okungapheliko ngoKrestu Jesu iKosethu.” Yeke, nakhibe nguJesu owatlhoriswa bewasifela, wanikela ngepilwakhe ngebanga lethu, kubayini iveseli likhuluma ngesihlengo ngokuthi ‘sisipho somusa kaZimu’? Kubayini kungasi ‘sisipho somusa kaJesu’? *

UTholakele: Hmm. Angazi.

UThandiwe: Ok, uZimu wabumba u-Adamu no-Eva, begodu bona kuye ngokungamlaleli esimini ye-Edeni. Kufuze ukuthi waphatheka kabuhlungu khulu lokha abantu ababili bokuthoma bavukela igunya lakhe. Kodwana msinyana nje uJehova wavela nepengu. * Wahlela bona esinye seendalwa zakhe zomoya size ephasini, siphile njengomuntu opheleleko, ekugcineni sinikele ngokuphila kwaso ngomhlatjelo wesihlengo. Yeke, kwamambala, loke ilungiselelo lesihlengo belisisipho esivela kuZimu. Kunenye godu indlela isihlengo esaba ngayo sisipho esivela kuZimu. Khewacabanga ukuthi uZimu wazizwa njani uJesu nakabulawako?

UTholakele: Awa, angikakabi ukukucabanga lokho.

UThandiwe: Ngibona izinto zokudlala ngejaridenakho. Kufuze bona unabantwana.

UTholakele: Iye, nginababili—msana nomntazana.

UThandiwe: Njengombelethi, khewujame kancani ucabange bona wazizwa njani uYise kaJesu wezulwini, uJehova uZimu, ngelanga uJesu abulawa ngalo. Ngilinga ukuthi, wazizwa njani ngesikhathi abukele ezulwini iNdodanakhe ayithandako ibotjhwa, kuhlekiswa ngayo, begodu ibetjhwa? Wazizwa njani uYise lokha iNdodanakhe ibetjhelwa ngeempikiri esigodweni beyatjhiywa khonapho bona ife ukufa okubuhlungu?

UTholakele: Akhenge bengicabange ngalokho! Kufuze bona wezwa ubuhlungu obukhulu.

UThandiwe: Iye, khona ngekhe kwakghoneka ngathi bonyana sitjho ukuthi uZimu wazizwa njani ngelangelo. Kodwana siyazi ukuthi unawo amazizo, begodu siyazi nokuthi kubayini avumela koke lokho kwenzeke. Lokhu sikuhlathululelwa kuhle emtlolweni odumileko kaJwanisi 3:16. Ungathanda ukuwufunda?

UTholakele: Iye. Uthi: “Mbala uZimu walithanda kangaka iphasi, wabe wanikela ngeNdodanakhe ebelethwe yodwa, khona kuzakuthi loyo okholwa kiyo angabhubhi, kodwana abe nepilo engapheliko.”

Umhlatjelo wesihlengo uyindlela eveleleko kunazo zoke yokutjengisa ithando

UThandiwe: Ngiyathokoza. Qala godu ekuthomeni kweveseli. Lithi: “UZimu walithanda kangaka iphasi.” Nanti ibizo eliyihloko—ithando. Ithando latjhukumisela uZimu wathumele iNdodanakhe ephasini ukuthi izosifela. Kwamambala, umhlatjelo wesihlengo uyindlela eveleleko yokutjengisa ithando. Kungebangelo aboFakazi bakaJehova bahlangana qobe mnyaka bona bakhumbule ukufa kwakaJesu. Kghani ingcocwethu le ibe lisizo?

UTholakele: Iye, ibe lisizo. Ngiyakuthokoza ngethuba olenzileko lokuhlola kunye nami indaba le.

Kghani kunendaba ethileko yeBhayibheli ozibuza ngayo? Uyafuna ukwazi ngananyana ngiyiphi yeenkolelo namtjhana izinto ezenziwa boFakazi bakaJehova? Nengabe kunjalo, ungazazi ukubawa omunye waboFakazi bakaJehova. Uzokuthabela ukucoca nawe ngeendaba ezinjalo.

^ isig. 5 Kanye ngomnyaka, aboFakazi bakaJehova bayahlangana bona bakhumbule ukufa kwakaJesu kunye nokuzidela akwenzako. Nonyaka, ukukhunjulwa kwakaJesu kuzokuba ngeLesihlanu, Apreli 3.

^ isig. 32 Isihloko esizokulandela endabeni emlandelande le, sizokucoca ngokuthi isihlengo sakaJesu sisinikela njani indlela yokubalekela isono, nokuthi yini okufuze siyenze bona sizuze esihlengweni.

^ isig. 36 NgokweBhayibheli, uZimu noJesu babantu ababili abahlukeneko. Ukufumana ilwazi elinabileko, qala isahluko 4 sencwadi ethi, Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili? egadangiswa boFakazi bakaJehova.