Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Oñgeni Ovakulu Vewaneno Valongesa Vakuavo Opo Vavase Ovilinga Mewaneno

Oñgeni Ovakulu Vewaneno Valongesa Vakuavo Opo Vavase Ovilinga Mewaneno

“Ovipuka weiva kuame . . . , viavela ovalume vekolelo.” —2 TIMÓTEO 2:2.

1. (a) Oityi ovaumbili va Huku apeho vei konthele yokulongesa, iya oñgeni hono tyilingwa? (b) Oityi matulilongesa monthele ei?

 OVANTHU va Huku apeho vetyii okuti okulongeswa tyieta ouwa. Mongeleka, Abraiau watumine “ovalume vae valongeswa,” opo vakahukulule Ló. (Gênesis 14:14-16) Ovanthu ankho vokuimba pononthiki mbo Hamba David “ankho valongeswa” opo vaimbe oviimbo viokuhivilika Jeova. (1 Crônicas 25:7) Hono, nonthue tulwa na Satanasi nouye wae. (Efésios 6:11-13) Tupu, nonthue tuundapa unene opo tuhivilike Jeova pokupopila vakuetu enyina liae. (Hebreus 13:15, 16) Ngovaumbili va Huku vokohale, opo tutyivile tuna okulongeswa. Mewaneno, Jeova wavela ovakulu veuaneno otyilinga tyokulongesa vakuavo. (2 Timóteo 2:2) Ononkhalelo patyi ovakulu vamwe veuaneno vaundapesa opo valongese ovakuatate okupameka ovanthu va Jeova?

KUATESAKO OMULONGWA APAMEKE OUPANGA WAE NA JEOVA

2. Tyina nkhele omukulu weuaneno ehenelongese omulongwa ovipuka ovipe, oityi apondola okulinga, iya omokonda yatyi?

2 Omukulu weuaneno upondola okuelekwa nomulimi. Tyina omulimi ehenekune ombuto, wesukisa okupaka ombumbi mepia opo ovikuna vikule liwa. Tyelifwa notyo, tyina nkhele omukulu weuaneno ehenelongese omulongwa ovipuka ovipe, upondola okumulekesa onondonga mbumwe Mbombimbiliya mambukuatesako omulongwa opo aendele muetyi alongeswa.—1 Timóteo 4:6.

3. (a) Oñgeni onondaka mba Jesus mbukahi mu Marcos 12:29, 30 mbupondola okuundapeswa pala okutomphola nomulongwa? (b) Oñgeni elikuambelo liomukulu weuaneno lipondola okukalesa omulongwa?

3 Otyo tyakolela opo unoñgonoke oñgeni otyili tyakalesa omalusoke omulongwa nonkhalelo elitehelela. Opo ulinge ngotyo, mupula oñgeni elipakulo liae ku Jeova liakalesa omatokolo ae momuenyo. Kepulo olio kupondola okutuka etompho lio ñgeni tupondola okuumbila Jeova nomutima wetu auho. (Tanga Marcos 12:29, 30.) Upondola okulikuambela nomukuatate oiti Jeova emukuateseko nospilitu sandu opo anoñgonoke etyi malongeswa. Tyina omukuatate amatehelela okuti wemutumbula melikuambelo, matyimulundu okuundapa vali unene.

4. (a) Ava ongeleka Yomahipululo Ombimbiliya apondola okukuatesako omulongwa okukula mopaspilitu. (b) Oityi ovakulu veuaneno vahanda tyina valongesa vakuavo?

4 Tyina uhimbika okulolngesa, otyiwa okutanga ehipululo limwe Liombimbiliya malikuatesako omulongwa atale omokonda yatyi tyakolela okukala omuundapi, nokuyumbua onthumbi, nokuliola omutima. (1 Reis 19:19-21; Neemias 7:2; 13:13; Atos 18:24-26) Ovituwa ovio viesukisa komulongwa ngetyi ombumbi yesukisa mepia. Mavikuatesako omulongwa okukula mopaspilitu. Jean-Claude, omukulu umwe weuaneno ukala ko França, wapopia okuti etyi ahanda tyina alongesa omulongwa okumukuatesako opo alinge omatokolo elikuata nonondonga Mbombimbiliya. Wapopia okuti: “Ndyiovola onkhalelo ikahi nawa opo tutange otestu ‘maikula omaiho’ omulongwa opo amone ‘ovipuka oviwa’ vikahi Mondaka ya Huku.” (Salmo 119:18) Ononkhalelo patyi ononkhuavo mbokupameka omulongwa?

MUPAKELAMO AOVOLE OVILINGA OMUPOPILA OMOKONDA YATYI

5. (a) Omokonda yatyi tyakolela okupopia nomulongwa konthele yovilinga ahanda okuvasa meongano lia Jeova? (b) Omokonda yatyi ovakulu veuaneno vesukisa okulongesa ovakuendye? (Tala pokatoi.)

5 Pula omulongwa ovilinga patyi ahanda okuvasa meongano lia Jeova. Inkha utupu evi ahanda okuvasa meongano mukuatesako okulinga etyi evila. Noundyandyi mupopila ovilinga patyi ankho uhanda okuvasa meongano iya oñgeni welitehela etyi wevivasa. Onkhalelo oyo yapepuka mahi ikuatesako. Victor, omukulu umwe weuaneno tupu omukokoli-ndyila ko Africa, wati: “Etyi ankho ndyimukuendye, omukulu umwe weuaneno wandinga omapulo ehehi konthele yovilinga nahanda okuvasa meongano. Omapulo oo ankhuatesako okusoka vali nawa konthele wovilinga viange viokuivisa.” Omukulu umwe weuaneno omunongo wapopia okuti tyakolela okulongesa ovakuatate nkhele tyina ovakuendye, alo umwe tyina nkhele ovatutu. Upondola ukuveavela ovilinga okutalela keti liavo. Inkha ovakuatate valongesiwa tyina ovakuendye, tyipondola okuvekuatatesako okutala ovilinga vahanda okuvasa meuaneno, iya avelityilika okutalukwa.—Tanga Salmo 71:5, 17. a (Tala pokatoi.)

Hangununina omukuatate omokonda yatyi ovilinga wemuavela viesukisa okuvilinga nokupandula ononkhono alinga (Tala opalagrafu 5-8)

6. Onkhalelo patyi yakolela Jesus aundapesa yokulongesa vakuavo?

6 Opo ulunde omulongwa okuundapa, nove wesukisa okuundapa tyipona okumupopila vala etyi ena okulinga. Tupu una okumupopila omokonda yatyi tyakolela okutyilinga. Omulongesi Omunene, Jesus, wapopilile ovalongwa vae opo vakaivise. Mahi tete evepopila omokonda yatyi vena okutyitavela. Jesus wati: “Napewa outumini auho keulu no pohi. Moluotyo, endei, kalongesei ovanthu movilongo aviho opo vakale ovalongwa.” (Mateus 28:18, 19) Oñgeni upondola okuhetekela onkhalelo ya Jesus yokulongesa?

7, 8. (a) Oñgeni ovakulu vewaneno hono vahetekela onkhalelo ya Jesus yokulongesa? (b) Omokonda yatyi tyakolela okuavela onondonga omulongwa? (c) Onondonga patyi mambukuatesako ovakulu vewaneno okulongesa vakuavo? (Tala okakasa kati “ Oñgeni Tupondola Okulongesa Vakuetu.”)

7 Tyina wiita omukuatate opo alinge otyilinga tyimwe, muhangununina Nombimbiliya, omokonda yatyi otyilinga otyo tyakolela. Pokulinga ngotyo, umulongesa okulinga ovipuka mokonda Ombimbiliya yetyipopia hamokonda vala wemutuma. Mongeleka, inkha wiita omukuatate opo akombe pombundi Yondyuo Yomaliongiyo, opo anoñgonoke omokonda yatyi ovilinga ovio viakolela upondola okumulekesa Tito 2:10. Muhangununina oñgeni ovilinga ovio vilunda ovanthu opo vetavele onondaka Mbouhamba. Tupu, ita omulongwa asoke kuvamwe vakulupa mewaneno iya oñgeni ovilinga ovio vivekuatesako. Etompho likuatesako omunthu ukahi nokulongeswa okusoka vali kovanthu tyipona kovitumino. Tyina etyimona oñgeni ovakuatate nonomphange vakuatesiwako novilinga viae, melitehela nawa mokonda ukahi nokuundapela vakuavo.

8 Tupu, kala nonthumbi yokuti omulongwa ukahi nokulandula onondonga wemupopila. Omokonda yatyi tyakolela okulinga ngotyo? Ngomaande akuatesako omuti okukula nawa, okupandula omulongwa, matyimukuatesako okuovola vali ovilinga meongano lia Jeova.—Tyieleka na Mateus 3:17.

OVITATEKA OVIKUAVO

9. (a) Omokonda yatyi kovilongo vimwe katyapepukile ovakulu veuaneno okulongesa vakuavo? (b) Omokonda yatyi ovakuendye vamwe kavapake tete momuenyo wavo ovilinga via Huku?

9 Ovakulu veuaneno vakala kovilongo viokuamona, vapondola okukala novitateka tyina vaavela onondonga ovakuatate vambatisalwa vena omanima 20 alo 30 opo vaundape vali meuaneno. Ovakulu vewaneno ovanongo vakala kovilongo 20, vapopia omokonda yatyi ovakuendye vamwe vahaundapela unene mewaneno. Ovanyingi puvo vapopia okuti ovakuatate vamwe tyina nkhele ovakuendye, ovohe kaveveavela ondundo yokuovola ovilinga meongano lia Jeova. Iya tyina ovakuendye vamwe vahanda okuundapa vali, ovohe vevehindila opo valongeswe monosikola onene ine okulinga ovilinga ovikuavo viomouye! Ngotyo, kavetyivili okupaka tete ovilinga via Huku momuenyo wavo.—Mateus 10:24.

10, 11. (a) Oñgeni ovakulu vewaneno katutu-katutu vakuatesako ovakuatate okupilulula onkhalelo yavo yokusoka? (b) Ovihonekwa patyi ovakulu vewaneno vapondola okuundapesa opo valunde omukuatate iya omokonda yatyi? (Tala okatoi.)

10 Inkha omukuatate umwe kahande okuundapa unene mewaneno, tyesukisa okulinga ononkhono nokupwa elundo opo upilulule onkhalelo yae yokusoka. Omulimi upondola okuviukisa katutu-katutu omuti wae wekula nokuapenga. Tyelifwa notyo, nove upondola okukuatesako katutu-katutu omukuatate atale okuti wesukisa okupilulula onkhalelo yae yokusoka opo etavele vali ovilinga meuaneno. Oñgeni molingi?

11 Ovola omuvo opo ukale epanga liomukuatate. Yeka anoñgonoke okuti ewaneno liesukisa okukuatesiwako nae. Konyima, tyina pamalambe omuvo, muovola amutange ovihonekwa mavimukuatesako okusoka kelipakulo alingila Jeova. (Eclesiastes 5:4; Isaías 6:8; Mateus 6:24, 33; Lucas 9:57-62; 1 Coríntios 15:58; 2 Coríntios 5:15; 13:5) Hetekela okuhika komutima wae mokumulinga omapulo ngaa: ‘Oityi waana ku Jeova etyi wapakula omuenyo wove kwe? Mokusoka kuove oñgeni Jeova elitehelela etyi wambatisalwa?’ (Provérbios 27:11) ‘Oñgeni Satanasi akala?’ (1 Pedro 5:8) Ovihonekwa ovio vina epondolo iya vipondola okuhika komutima womukuatate.—Tanga Hebreus 4:12. b (Tala okatoi.)

VALONGUA, KALEI OVAKUATYILI

12, 13. (a) Otyituwa patyi tyoulongwa Eliseu alekesile? (b) Oñgeni Jeova ayamba oukatyili wa Eliseu?

12 Vakuendye, ewaneno liesukisa okukuatesuako nonwe! Otyituwa patyi matyimukuatesako opo mutyivile okufuisapo ovilinga via Jeova? Opo uvase ekumbululo, matupopi ovipuka vimwe viaendele momwenyo womulongwa wokohale, utiwa o Eliseu.

13 Konyima, momanima 3.000 okualamba, omuuli Eliya akongo omukuendye Eliseu opo akale omukuatesiko wae. Eliseu liwa-liwa etavela iya noukuatyili alingilako omuuli ovilinga vitombesisa. (2 Reis 3:11) Eliya walongesa Eliseu momanima epandu. Ngotyo, etyi ovilinga via Eliya mo Isilayeli vihungi kokupwa, Eliya apopila Eliseu ayekepo okumukuatesako. Mahi movikando vitatu Eliseu apopi okuti: “Ame himekusipo.” Eliseu watokolele okutualako okukala nomulongesi wae muetyi evila. Iya Jeova ayambe okuatyili wa Eliseu etyi emuavela elao liokutala Eliya utyinduapo notyipepe.—2 Reis 2:1-12.

14. (a) Oñgeni hono ovalongwa vapondola okuhetekela Eliseu? (b) Omokonda yatyi tyakolela omulongwa akale omukuatyili?

14 Mokonda umulongwa, oñgeni upondola okuhetekela Eliseu? Tavela liwa ovilinga upewa, namphila hamwe vitombesisa. Hinangela okuti omulongesi wove epanga liove. Mupopila okuti upanda etyi ekahi nokukulingila, iya mulekesa okuti uhanda atualeko okukulongesa. Tyakolela vali, okufuisapo noukuatyili otyilinga tyove. Omokonda yatyi? Tyina ulekesa okuti umukautyili ovakulu vewaneno mavakala nonthumbi yokuti Jeova uhanda upewe vali ovilinga mewaneno.—Salmo 101:6; tanga 2 Timóteo 2:2.

KALA NONTHILO NOVAKULU VEWANENO OVANONGO

15, 16. (a) Omononkhalelo patyi Eliseu alekesa onthilo nomulongesi wae? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.) (b) Omokonda yatyi ovauli ovakuavo vayumbile onthumbi mu Eliseu?

15 Ehipululo lia Eliseu tupu lilekesa okuti tyakolela ovalongwa vakale nonthilo novakulu vewaneno ovanongo. Etyi Eliya na Eliseu vamana okutalelapo otyikundyi tyimwe tyovauli ko Jerico, ovalume ovo vevali avaende no kondongi Jordau. Konyima, “Eliya apolo otyikutu tyae etyiwingi avete natyo komaande aeliyapuka.” Ovalume ovo avayauka ondongi Jordau, “otyo vatomphola tyina vaenda.” Eliseu watehelele nawa ovipuka aviho omulongesi wae emupopila, iya atualako okulilongesila kwe. Eliseu nalumwe asokele okuti wiiyale ovipuka aviho. Konyima, Eliya atyinduapo notyipepe iya Eliseu akondoka no Kondongi Jordau. Etyi ehika pondongi avete komaande notyikutu tya Eliya apopi okuti: “Jeova ulipi, Huku ya Eliya?” Omaande ondongi aeliyapuka vali pokati.—2 Reis 2:8-14.

16 Wetyimona okuti ehuviso Eliseu alinga olio ehuviso Eliya ahulilila okulinga? Otyo tyitulongesa tyi? Eliseu kelitehelele okuti mokonda pahe wapinga Eliya upondola okulinga ovipuka monkhalelo yelikalela netyi ankho Eliya alinga. Mokonda ankho uhetekela onkhalelo ya Eliya, walekesile okuti una onthilo nomulongesi wae, iya otyo atyikuatesako ovauli ovakuavo okuyumba onthumbi mu Eliseu. (2 Reis 2:15) Eliseu waundapele ngomuuli omanima 60, iya Jeova emuavela epondolo liokulinga vali omahuviso tyipona etyi Eliya alingile. Oityi hono ovalongwa velilongesilako?

17. (a) Oñgeni ovalongwa hono vapondola okuhetekela otyituwa tya Eliseu? (b) Mokueenda kuomuwo, oñgeni Jeova aundapesa ovalongwa ovakuatyili?

17 Tyina upewa vali ovilinga mewaneno, uhasoke okuti wesukisa okulinga ovipuka monkhalelo yelikalela netyi ankho tyilingwa. Hinangela okuti, otyipuka tyilingisa omapiluluko omokonda tyesukisa mewaneno ine omokonda olio ehongolelo lieongano lia Jeova. Ove kupondola okulinga omapiluluko mokonda vala uhanda okulinga ngotyo. Mokonda Eliseu watuaileko okulandula onkhalelo ya Eliya tyakuatesileko ovauli ovakuavo okumuyumba onthumbi nokulekesa onthilo mu Eliya. Tupu, inkha utualako okulandula onondonga mbomulongesi wove mbatunda Mombimbiliya, molekesa okuti una onthilo novakulu vewaneno iya ovakuatate no nomphange mavekuyumbu onthumbi. (Tanga 1 Coríntios 4:17.) Tyina wamakala vali nounongo, upondola okulinga omapiluluko maakuatesako ewaneno okulandula ehongolelo lieongano lia Jeova, apeho likahi nokuenda nokomutwe. Iya mokueenda kuomuwo Jeova upondola okukukuatesako okulinga ovilinga viapona povalongesi vove, ngetyi akuatesileko Eliseu.—João 14:12.

18. Omokonda yatyi tyalumbanesa okulongesa ovakuatate momawaneno?

18 Tukevelela okuti onondonga mbukahi monthele ei no yokualamba mbulunde ovakulu ovanyingi vomawaneno okuovola omuvo wokulongesa ovakuatate. Tupu tukahi nokulikuambela opo ovakuatate ovanyingi vakale tyafuapo pala okulongesiwa nokuundapesa etyi valongeswa opo vakuateseko ovanthu va Jeova. Otyo matyipameka omawaneno mouye auho nokukuatesako onthue atuho okutualako nekolelo mokueenda kuomuwo uhambukiswa mauya komutwe.

a Inkha omukuendye umwe meuaneno ulekesa okuti unoñgonoka nawa ovipuka, nokueliola omutima novituwa ovikuavo viesukisa opo akuateseko ewaneno, ovakulu vewaneno vapondola okuita akale omukuatesiko wovakulu vewaneno, namphila nkhele ehena omanima 20.—1 Timóteo 3:8-10, 12; tala mo A Sentinela 1 ya Julho yo 1989, pefo 29.