Bai pa asuntu

Pamodi ki dizasosiason é un prova di amor

Pamodi ki dizasosiason é un prova di amor

JULIAN fla: “Kantu ki N obi avizu ma nha fidju dizasosiadu, nha mundu fika di kabésa pa baxu. El éra nha fidju más grandi i nos éra txeu amigu. Nu ta fazeba txeu kuza djuntu. Sénpri el ta konportaba dretu, má dirapenti el kumesa ta konporta txeu mariadu. Nha mudjer ta txoraba sénpri i N ka sabia modi ki N ta konsolaba el. Nu ta fikaba ta pergunta nos kabésa na undi ki nu fadja.”

Pamodi ki nu pode fla ma dizasosiason é un prova di amor, si el ta poi algen ta sufri txeu? Kuzê ki Bíblia ta fla ki ta apoia dizasosiason? Kuzê ki ta poi un algen ta ser dizasosiadu?

DÔS MOTIVU KI TA POI ALGEN TA SER DIZASOSIADU

Ten dôs motivu ki ta poi un algen ta ser dizasosiadu. Primeru, si un Tistimunha di Jeová batizadu faze un pekadu gravi. Sugundu, si el ka rapende di se pekadu.

Nbóra Jeová ka ta spéra pa nu ser perfeitu, el ten alguns lei di konportamentu puru ki el ta spéra ma se sérvus ta kunpri. Pur izénplu, Jeová ta fla ma nu debe ivita pekadus gravi sima konportamentu seksual mariadu, adorason di imajis, furta, ngana algen pa toma ses kuza, mata algen i fitisaria ô bruxaria. — 1 Cor. 6:9, 10; Apo. 21:8.

Bu ka ta konkorda ma nu ta konsigi kunpri kes lei sobri konportamentu puru ki Jeová da i ma es ta sirbi pa proteje-nu? Ken ki ka ta gostaba di sta ku kes algen ki ta vive na pas i ki é onéstu? Nu pode atxa kes tipu di algen li entri nos irmons ku irmans, pamodi kel promésa ki nu faze kantu nu didika nos vida pa Deus i nu disidi vive di akordu ku se leis ki sta na se Palavra.

Má i si un irmon batizadu faze un pekadu gravi pamodi se frakéza? Na pasadu alguns sérvu fiel di Jeová faze alguns pekadu gravi, má Deus staba prontu pa purdua-s. Rei Davidi é un di kes izénplu ki nu konxe dretu. Davidi faze adultériu i el mata algen, má proféta Natan fla: ‘Jeová ta púrdua pekadu di nho’. — 2 Sam. 12:13.

Deus púrdua Davidi pamodi el rapende di korason. (Sal. 32:1-5) Di mésmu manera sérvus di Jeová oji ta dizasosiadu sô si es ka rapende di korason ô es kontinua ta faze kel pekadu. (At. 3:19; 26:20) Si ansions odja ma atitudi di kel algen ka ta mostra ma el rapende di korason, kel algen debe dizasosiadu.

Na komésu nu pode atxa ma dizasôsia kel algen ki faze pekadu é un kuza duru i é ka un prova di amor, prinsipalmenti si kel algen é nos amigu ô família. Má Palavra di Deus ta da-nu motivus fórti pa nu kridita ma kel disizon li é un próva di amor.

MODI KI DIZASOSIASON TA DJUDA TUDU ALGEN

Jizus fla ma ‘sabedoria ta mostra ma el é justu pa se óbras.’ (Mat. 11:19) Disizon di dizasôsia un algen ki faze un pekadu i ka rapende ta traze bons rezultadu. Odja três izénplu:

Dizasôsia algen ki faze un kuza mariadu ta da ónra pa nómi di Jeová. Dja ki nos é Tistimunhas di Jeová, nos konportamentu ta afeta kuzê ki pesoas ta pensa sobri Jeová. (Isa. 43:10) Sima konportamentu di un fidju pode traze ónra ô vergónha pa se pai ku se mai, tanbê kel ki pesoas ta pensa sobri Jeová ta dipende txeu di manera ki nu ta konporta. Pesoas pode da ónra pa nómi di Jeová si es odja ma kes algen ki ta leba kel nómi li ta konporta di akordu ku kes lei di Jeová. Situason ki nu sta vive na el oji ta parse ku kel di ténpu di Ezekiel. Pamodi konportamentu di kes judeu, pesoas dja sabia ma es éra povu di Jeová. — Eze. 36:19-23.

Nu pode mantxa nómi santu di Deus si nu konporta mariadu. Apóstlu Pedru da kel konsedju li pa sérvus di Deus: ‘Sima fidjus ki ta obi, nhos para di ser mudadu pa dizejus ki nhos tinha antis na nhos iginoránsia, má, di akordu ku kel Santu ki txoma nhos, nhos tanbê, nhos bira santu na tudu ária di nhos vida, pamodi sta skrebedu: “Nhos ten ki ser santu, pamodi mi é santu.”’ (1 Ped. 1:14-16) Konportamentu santu ô linpu ta da ónra pa nómi di Deus.

Si un Tistimunha di Jeová faze un pekadu, talvês se amigus i kes algen ki konxe-l ta da kónta di kel-la. Dizasosiason ta prova ma Jeová ten un povu linpu i ki ta sigi kel ki Bíblia ta fla pa es pode mante puru. Un bês na Suísa un ómi txiga na un Salon di Reinu i el fla ma el kria ser Tistimunha di Jeová. Se irman dizasosiadu pamodi el faze un pekadu gravi. El fla ma el krê fazeba párti di un organizason ki “ka ta seta konportamentu mariadu.”

Dizasosiason ta proteje kongregason, ki é linpu. Apóstlu Paulu aviza kes irmon na Korintu ma é prigozu dexa un algen ki faze un pekadu gravi i ki ka rapende na kongregason. El konpara ses mau influensia ku manera ki fermentu ta fermenta masa interu. El fla: ‘Un poku di fermentu ta fermenta masa interu’. I dipôs el da-s kel konsedju li: ‘Nhos tra kel algen mau di nhos meiu.’ — 1 Cor. 5:6, 11-13.

‘Kel algen mau’ ki Paulu pâpia di el faze un pekadu diskaradu. I otus algen na kongregason ti kumesa ta da diskulpa pa pekadu di kel algen. (1 Cor. 5:1, 2) Si es dexaba pasa un pekadu gravi asi, otus irmon talvês pode atxaba ma es tanbê es podia sigi kes konportamentu mariadu ki tinha na kel sidadi ki es ta moraba. Tanbê si es dexaba kel pekadu li pasa, otus algen podia ka lebaba asériu kes prinsípiu di Deus sobri konportamentu. (Ecl. 8:11) Un algen ki faze pekadu i ki ka rapende podia ser sima ‘rótxas sukundidu dibaxu di agu’ i ki podia poi kes algen na kongregason ta perde ses fé. — Judas 4, 12.

Dizasosiason pode poi algen ki faze un pekadu ta rapende. Un bês Jizus pâpia di un jóven ki bandona kaza di se pai, el toma tudu se eransa i el gasta-l ta leba un vida mariadu. Dipôs ki el pasa un ténpu lonji di se família, el kumesa ta sufri i ta xinti sodadi di se família. Dipôs el rekonhese kel ki el faze, el rapende i el disidi volta pa se família. (Luc. 15:11-24) Manera ki Jizus pâpia di modi ki kel pai xinti kantu se fidju volta pa kaza, ta djuda-nu ntende kuzê ki Jeová ta xinti. Jeová ta da-nu kel garantia li: ‘N ka ta fika kontenti ku mórti di algen mau, má N krê pa algen mau muda se kaminhu i pa el kontinua bibu.’ — Eze. 33:11.

Sima kel fidju ki perde, un algen ki dizasosiadu ka ta faze párti más di kongregason, ki é se família spritual. Nton, kel-li pode pô-l ta da kónta di kuzê ki el perde. Kes mau rezultadu di se pekadu i kes lenbransa di kel ténpu sábi ki el tinha un bon amizadi ku Jeová i ku se povu, pode pô-l ta rapende di se pekadu.

Ta meste amor i tanbê firméza pa pode ten bons rezultadu. Salmista Davidi fla: ‘Si algen justu sota-m, ta sérba un próva di amor lial; si el reprende-m, ta sérba sima óliu riba nha kabésa’. (Sal. 141:5) Pur izénplu, imajina ma un algen sta ta kume i un padás di kel kumida tranka na se garganta. El ka ta konsigi respira dretu i el ta xinti fraku. Tanbê nen el ka ta konsigi pâpia. Si un algen ka djuda-l faxi, el pode móre, nton se amigu ta da-l palmada na kósta pa djuda-l tra kel kuza di garganta. Kel palmada pode duê, má tanbê pode salva se vida. Di mésmu manera, Davidi rekonhese ma talvês el mesteba pa un algen justu da-l reprenson duru pa se própi ben.

Txeu bês dizasosiason ta da kel algen ki peka kel disiplina ki el meste. Dipôs di 10 anu, fidju di Julian ki dja nu papiaba di el, muda se vida, el volta pa kongregason i gósi el é un ansion. El fla: “Duránti kel ténpu ki N staba dizasosiadu, N da kónta ma kes kuza ki N staba ta faze staba ta pô-m ta sufri. Dizasosiason é kel disiplina ki N staba ta meste.” — Heb. 12:7-11.

MANERA DI LIDA KU DIZASOSIASON KU AMOR

É txeu tristi óras ki algen ta dizasosiadu, má obijetivu é djuda kel algen volta pa Jeová. Nos tudu nu pode kontribui pa dizasosiason kunpri se obijetivu.

Ansions ta djuda kes ki rapende volta pa Jeová.

Kes ansion ki ten kel responsabilidadi kasábi li di ba fla kel algen ma el sta ser dizasosiadu, debe sforsa pa mostra amor di Jeová. Óras ki es ta da kel algen kel notísia, es debe faze-l ku amor i splika-l di manera klaru kuzê ki el meste faze pa el volta pa kongregason. Pa lenbra kes ki sta dizasosiadu, modi ki es pode volta pa Jeová, ansions ta vizita di vês en kuandu kes ki dja mostra ma es sta ta faze mudansas na ses vida. *

Famílias pode mostra amor pa kongregason i pa kel algen ki faze kuza mariadu óras ki es ta ruspeta kel disizon di dizasosiason. Julian fla: “Inda el éra nha fidju, má pamodi se manera di vive, nu ka podia konvive ku kunpanheru.”

Tudu algen na kongregason pode mostra amor ku bazi na kes prinsípiu di Bíblia óras ki es ta ivita pâpia i konvive ku kel algen ki sta dizasosiadu. (1 Cor. 5:11; 2 João 10, 11) Si es faze kel-li, es ta apoia kel disiplina ki Jeová ta da através di ansions. Alén di kel-li, es pode mostra más amor i da más atenson pa família di kel algen dizasosiadu. Normalmenti kes família li ta sufri txeu i nu meste mostra-s ma inda es ta faze párti di kongregason. — Rom. 12:13, 15.

Pa tirmina, Julian fla: “Óras ki algen ta faze un pekadu gravi i el ka ta rapende, el ta dizasosiadu. Kel-li ta djuda-nu vive di akordu ku kes lei di Jeová. Nbóra nu sufri, kel-li da bons rezultadu. Si N apoiaba nha fidju na kes kuza mariadu ki el staba ta faze, talvês nunka el ka ta voltaba pa Jeová.”