Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bua tshinyi dipatshibua nndongoluelu wa dinanga?

Bua tshinyi dipatshibua nndongoluelu wa dinanga?

JULIAN udi wamba ne: “Pavuabu bamanyishe ne: muananyi wa balume mmuipatshibue mu tshisumbu, ngakamona anu bu ne: lufu luanyi luakamueneka. Ku bana banyi bonso, yeye ke uvua muntu mukole, tuvua balamatangane nende bikole ne tuvua tuenza malu a bungi pamue. Uvua muana wa tshitembu, kadi diakamue wakatuadija kuenza malu avua kaayi mimpe. Mukajanyi uvua udila misangu ne misangu, mvua mpanga too ne mushindu wa kumusamba. Tuvua tudiebeja ni tuvua mu mushindu kampanda bapange mua kuenza malu bu baledi.”

Mmunyi mutudi mua kuamba ne: dipata muena Kristo kampanda mu tshisumbu nndongoluelu wa dinanga eku bisama bantu bikole ku muoyo? Mmalu kayi adi Bible uleja adi afikisha ku dipangadika dikole dia mushindu eu? Ntshinyi menemene tshidi tshifikisha muntu ku dipatshibua mu tshisumbu?

MALU ABIDI ADIBU BIPATSHILA MUNTU MU TSHISUMBU

Kudi malu abidi adibu bipatshila Ntemu wa Yehowa kampanda mu tshisumbu. Bua kumpala, padi Ntemu ukadi mutambule wenza mpekatu munene. Buibidi, padiye kayi unyingalala bua mpekatu wende.

Nansha mudi Yehowa kayi utulomba bua tuikale bapuangane, udi ne mikenji idiye utekemena bua batendeledi bende kutumikila bua kuikalabu bakezuke. Tshilejilu, Yehowa udi utulomba bua tuepuke mpekatu bu mudi: malu a masandi, ditendelela dia mpingu, buivi, dinyengangana dia bintu, dishipangana ne malu a mîdima.​—1 Kol. 6:9, 10; Buak. 21:8.

Kuenaku witaba ne: mikenji mikezuke ya Yehowa mmimpe ne idi itukuba anyi? Nnganyi utu kayi musue kuikala munkatshi mua bantu badi ne ditalala ne bikadilu bimpe badiye mua kueyemena? Tudi tupeta ngikadilu ya nunku kudi bana betu bualu badi batumikila mutshipu uvuabu benze dituku divuabu badilambule kudi Nzambi bua kuenza malu mu diumvuangana ne mikenji idi mu Dîyi diende.

Kadi ntshinyi tshidi mua kuenzeka bikala muena Kristo kampanda mutambule muenze mpekatu munene bua butekete bua mubidi? Batendeledi ba lulamatu ba Yehowa ba kale bavua benze bilema bia mushindu eu, kadi Nzambi kavua mubabenge bua kashidi to. Tuangate tshilejilu tshia mukalenge Davidi tshitudi bamanye bimpe. Davidi wakenda masandi ne kushipangana; kadi muprofete Natana wakamuambila ne: “Yehowa wakukubuikidila bubi buebe.”​—2 Sam. 12:13.

Nzambi wakafuila Davidi luse bualu uvua munyingalale ne muoyo mujima. (Mus. 32:1-5) Bia muomumue, badi bipata mutendeledi wa Yehowa lelu mu tshisumbu anu padiye kayi unyingalala anyi padiye utungunuka ne kuenza malu mabi. (Bien. 3:19; 26:20) Bakulu badi balumbuluisha muntu udi muenze mpekatu bobu kabayi bamone mudiye munyingalale ne muoyo mujima, badi ne bua kumuipata.

Kumpala tudi mua kumona ne: dipangadika dia kuipata muenji wa mpekatu ndikole, anyi ne: ndibi, nangananga bituikala tupetangana bikole ne muntu au. Kadi Dîyi dia Yehowa didi ne malu mimpe adi atusaka bua kuitaba ne: dipangadika dia mushindu eu ndipangadika dia dinanga.

DIPATA MUNTU DIDI BUA DIAKALENGA DIA BANTU BONSO

Yezu wakamba ne: “Meji adi adileja makane ku bienzedi biawu.” (Mat. 11:19) Dipangadika dia meji dia kuipata muenji wa bubi udi kayi munyingalale didi dipatula bipeta bimpe. Tukonkononayi malu asatu aa:

Kuipata muenji wa bubi kudi kutumbisha dîna dia Yehowa. Bu mutudi tubikidibua ku dîna dia Yehowa, bienzedi bietu bidi ne bua kupetangana ne dîna diende. (Yesh. 43:10) Anu bu mudi bienzedi bia muana mua kupesha baledi bende lumu anyi kubapendeshisha, mushindu udi bantu bangata Yehowa udi bilondeshile malu mimpe anyi mabi adibu bamona kudi bantu badi ne dîna diende. Bantu badi mua kunemeka dîna dimpe dia Nzambi, Yehowa, padi bantu badi babikidibua ku dîna edi batumikila mikenji yende mu nsombelu wabu. Malu avua mushindu wa muomumue mu tshikondo tshia muprofete Yehezekele, bualu bantu ba bisamba bikuabu bavua bamuenena dîna dia Yehowa ku malu avua bena Yuda benza.​—Yeh. 36:19-23.

Tudi mua kupendeshisha dîna dia Nzambi dia tshijila tuetu tuenza malu mabi. Mupostolo Petelo wakabela bena Kristo ne: “Bu bana badi batumikila, lekelayi kuenza malu bilondeshile majinga anuvua nawu kumpala mu dipanga dienu, kadi mu diumvuangana ne Wa Tshijila uvua munubikile, nuenu penu nulue ba tshijila mu bikadilu bienu bionso, bualu mbafunde ne: ‘Nudi ne bua kuikala ba tshijila, bualu meme ndi wa tshijila.’” (1 Pet. 1:14-16) Bienzedi bia tshijila ne bikezuke bidi bitumbisha dîna dia Nzambi.

Kadi Ntemu wa Yehowa yeye wenza malu mabi, pamuapa balunda ne bamanyangana nabu nebamanye malu au. Kuipata muntu mu tshisumbu kudi kuleja ne: Yehowa udi ne bantu bakezuke badi batumikila mikenji yende ya mu Bible bua kulama bukezuke ebu. Muntu kampanda uvua mulue mu bisangilu mu Nzubu wa Bukalenge mu ditunga dia Suisse wakamba ne: uvua musue kulua Ntemu wa Yehowa. Bavua bipate muanabu wa bakaji mu tshisumbu bua mpekatu munene kampanda. Wakamba ne: uvua musue kubuela mu bulongolodi budi kabuyi “buanyisha bikadilu bibi.”

Kuipata muntu kudi kulama bukezuke bua tshisumbu tshia bena Kristo. Mupostolo Paulo wakadimuija bena Kolinto bua njiwu ya dilekela bantu badi benza malu mabi ku bukole munkatshi muabu. Wakafuanyikija buenzeji bubi bua bantu abu ne mushindu utu luevene lutuntumuna bukula buonso busopa. Wakafunda ne: ‘Luevene lukese ludi lutangalaka mu bukula buonso busopa.’ Pashishe wakababela wamba ne: “Umbushayi muntu mubi au munkatshi muenu.”​—1 Kol. 5:6, 11-13.

Bidi bimueneka ne: “muntu mubi” udi Paulo wakuila eu uvua ne tshibidilu tshia kuenda masandi kayi ne bundu. Bena mu tshisumbu bakuabu bakavua batuadije kumubingisha bua tshikadilu tshiende atshi. (1 Kol. 5:1, 2) Bu bobu balekele mpekatu munene eu, bena Kristo bakuabu bavua mua kutuadija kulonda bilele bibi bia masandi bia mu bimenga bivuabu. Kulengulula mpekatu mienza ne budisuile buonso kudi kusaka bantu bua kupetula mikenji ya Nzambi. (Muam. 8:11) Bualu bukuabu, benji ba mpekatu badi kabayi banyingalala badi mua kulua bu “mabue adi masokome muinshi mua mâyi” adi mua kunyanga mazuwa. Ke mudibu pabu mua kunyanga ditabuja dia bakuabu mu tshisumbu.​—Yuda 4, 12.

Kuipata muenji wa bubi kudi kumuambuluisha bua kupetululaye meji mimpe. Musangu mukuabu Yezu wakakula bua nsongalume uvua mumbuke ku nzubu kua tatuende ne munyakaje bumpianyi buende mu nsombelu wa buenzavi. Muana mujimine eu wakapeta dilongesha dia ne: kumbuka ku nzubu kua tatuende kakuvua kuimpe to, kuvua bualu bua njiwu. Ndekelu wa bionso, muana eu wakapetulula meji mimpe, yeye kukeba tshia kuenza bua kupingana kuabu. (Luka 15:11-24) Mushindu udi Yezu umvuija tshilejilu tshia tatu wa dinanga udi usanka bua mudi muanende mukudimune muoyo, udi utuambuluisha bua kumvua mushindu udi Yehowa udiumvua pende. Nzambi udi utujadikila ne: ‘Tshiena ne disanka bua lufu lua muntu mubi, kadi ndi nsanka bua muntu mubi umbuke mu njila wende mubi bua ikale ne muoyo.’​—Yeh. 33:11.

Bia muomumue, aba badibu bipate badi kabayi kabidi mu tshisumbu tshia bena Kristo, badi mua kulua kujingulula tshidibu bajimije. Bipeta bibi bia mpekatu yabu, ne divuluka malu mimpe avuabu nawu pavuabu mu malanda mimpe ne Yehowa ne batendeledi bende, adi mua kubasaka bua kupetulula meji mimpe.

Bidi bikengela kuikala ne dinanga ne kuikala bashindame bua kupatula bipeta bimpe. Davidi wakamba ne: ‘Muntu muakane antute, muanda eu newikale luse kundi, ambele biende, kubela kuende nekuikale bu manyi pa mutu panyi.’ (Mus. 141:5) Tuangate tshilejilu etshi: fuanyikija ne: muendakanyi kampanda udi utshioka bikole bua bukole bua mashika. Umvua luya lua mubidi wende lukepela bikole, ne utuadija kubungila. Yeye mulale mu neje, udi ufua. Padibu bindile bantu badi mua kumuambuluisha, mulunda wende udi wenda umukuma mapi mu mpala bua ikale mutabale. Nansha mudi mapi aa asama, adi amuambuluisha bua kusungila muoyo wende. Bia muomumue, Davidi wakajingulula ne: badi mua kupesha muntu muakane manyoka makole adi asama ku muoyo, kadi bua diakalenga diende.

Misangu ya bungi, dipatshibua ndinyoka didi muenji wa bubi nadi dijinga. Panyima pa bidimu bitue ku dikumi, muana wa Julian utudi batele ku ntuadijilu, wakashintuluka, kupinganaye mu tshisumbu, patudi tuakula apa udi mukulu. Udi wamba ne: “Dingipata mu tshisumbu ndinsake bua kudimuenena bipeta bibi bia nsombelu wanyi. Dinyoka dia mushindu eu ke dimvua nadi dijinga.”​—Eb. 12:7-11.

MUSHINDU WA KUENZELA BANTU BIPATA MALU NE DINANGA

Bushuwa, kuipata muntu mu tshisumbu ndutatu lunene mu malanda ende ne Nzambi, kadi ki ndutatu ludi kaluyi mua kujika to. Tuetu bonso tudi ne bua kuenza bua tshipatshila tshidibu bipatshile muntu tshikumbane.

Badi benza muabu muonso bua kuambuluisha bantu badi banyingalala bua kupinganabu kudi Yehowa

Bakulu badi ne mudimu wa kuambila muntu dipangakadika didi dibungamija dia dipatshibua, badi badienzeja bua kuleja dinanga dia buena dia Yehowa. Padibu bamanyisha muntu dipangadika diabu, badi ne bua kumuleja patoke ne bulenga buonso malu adiye ne bua kuenza bua kupingana mu tshisumbu. Bakulu badi ne bua kuikala bakumbula bantu bipata badi baleje mudibu bashintulule amue malu mu nsombelu wabu bua kubavuluija tshidibu mua kuenza bua kupingana kudi Yehowa. *

Bena mu dîku badi mua kuleja mudibu banange tshisumbu ne muenji wa bubi padibu banemeka dipangadika dia dipatshibua diende. Julian udi wamba ne: “Uvua anu muananyi, kadi nsombelu wende uvua mututapulule nende.”

Bena mu tshisumbu bonso badi mua kuleja mudibu banange mikenji ya mu Bible padibu bepuka bua kupetangana ne muntu muipata anyi kuyukila nende. (1 Kol. 5:11; 2 Yone 10, 11) Padibu benza nunku, badi banyisha dipangadika didi Yehowa mufile ku butuangaji bua bakulu. Bualu bukuabu, badi mua kuleja bena mu dîku dia eu udibu bipate dinanga dikole ne kubambuluisha, bualu bidi bibatonda bikole, ne bua kabadimonyi bu badi pabu bipata munkatshi mua bena Kristo nabu.​—Lomo 12:13, 15.

Julian udi ujikija wamba ne: “Dipatshibua nndongoluelu utudi nende dijinga, bualu udi utuambuluisha bua kuenza malu mu diumvuangana ne mikenji ya Yehowa. Nansha mudibi bisama ku muoyo, mu kupita kua matuku didi dipatula bipeta bimpe. Bu meme muanyishe bikadilu bibi bia muananyi, misangu mikuabu kavua mua kushintuluka to.”