Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kristo: Bukole bua Nzambi

Kristo: Bukole bua Nzambi

“Kristo udi bukole bua Nzambi.”​—1 KOL. 1:24.

1. Bua tshinyi Paulo wakamba ne: “Kristo udi bukole bua Nzambi”?

YEHOWA uvua muleje bukole buende mu mishindu ya dikema ku butuangaji bua Yezu Kristo. Evanjeliyo inayi idi ne malu adi akolesha ditabuja dietu adi atangila bimue bishima bivua Kristo muenze. Pamuapa uvua muenze bishima bikuabu bia bungi. (Mat. 9:35; Luka 9:11) Eyowa, bukole bua Nzambi buvua bumuenekele kudi Yezu. Nunku, mupostolo Paulo uvua muambilamu pakambaye ne: “Kristo udi bukole bua Nzambi.” (1 Kol. 1:24) Kadi mmushindu kayi udi bishima bia Yezu mua kutuambuluisha mu nsombelu wetu?

2. Bishima bia Yezu bidi bitulongesha tshinyi?

2 Mupostolo Petelo wakamba ne: Yezu uvua muenze bishima anyi “malu a kukema.” (Bien. 2:22) Malu a kukema avua Yezu muenze pa buloba avua kadiosha ka mabenesha a bungi atuapeta mu bukokeshi buende. Malu aa adi mundidimbi wa bishima bikala Yezu mua kuenza pa buloba bujima mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Bishima biende bidi kabidi bituambuluisha bua kumanya bimpe bumuntu buende ne bua Tatuende. Tukonkononayi bishima bikese bia Yezu ne tumone mudibi mua kutuambuluisha mpindieu ne mu matuku atshilualua.

TSHISHIMA TSHIDI TSHITULONGESHA BUA KUPESHANGANA BINTU

3. a) Leja malu avua masake Yezu bua kuenza tshishima tshiende tshia kumpala. b) Mmunyi muvua Yezu muleje lungenyi lua dipeshangana bintu mu Kana?

3 Yezu wakenza tshishima tshia kumpala mu difesto dia dibaka mu Kana wa mu Galela. Babikidibue bavua mua kuikala baluamu ba bungi kupita muvuabu batekemene. Kadi nansha bikalabi ne: bavua bakese, mvinyo uvua mujike. Mariya mamuende wa Yezu uvua munkatshi mua bantu bavuabu babikile. Kakuyi mpata, uvua muele meji bikole munkatshi mua bidimu bia bungi bua milayi ya buprofete yonso ivua yakula bua muanende uvuaye mumanye ne: bavua ne bua kulua kumubikila ne: “Muana wa Mutambe Bunene.” (Luka 1:30-32; 2:52) Uvuaku witabuja ne: muanende au uvua ne bukole buvua kabuyi buanji kumueneka anyi? Tshitudi bamanye ntshia ne: mu Kana, Mariya ne Yezu bavua bumvuile bena dibaka bapiabapia abu luse ne bavua basue kubumbusha bundu. Yezu uvua mumanye ne: kuakidila bantu mbujitu bunene. Nunku, wakenza tshishima, kukudimunaye litre ya mâyi 380, kuluawu “mvinyo muimpe.” (Bala Yone 2:3, 6-11.) Yezu uvuaku muenzejibue bua kuenza tshishima etshi anyi? Tòo. Uvua mutabalele bantu patupu ne mupeshangane bintu bua kuleja muvuaye widikija Tatuende wa mu diulu.

4, 5. a) Tshishima tshia kumpala tshia Yezu tshidi tshitulongesha tshinyi? b) Tshishima tshia mu Kana tshidi tshitulongesha tshinyi bua matuku atshilualua?

4 Yezu uvua mupatule mvinyo wa bungi muimpe mu tshishima, mukumbane bua tshisumbu tshinene tshia bantu. Udiku mumone tshidi tshishima etshi tshitulongesha anyi? Tshienzedi tshidi tshikemesha tshivua Yezu muenze ne muoyo mujima etshi tshidi tshitujadikila ne: yeye ne Tatuende badi bangata majinga a bantu ne mushinga. Tatu ne Muanende kabena ne minu mikole to. Ela meji mpindieu muikala Yehowa mua kuenza mudimu ne bukole buende mu bulongolodi bupiabupia bua kupesha “bantu bonso” ba pa buloba bujima biakudia bia bungi.​—Bala Yeshaya 25:6.

5 Elabi meji tshikondo tshikalabu mua kukumbajila muntu yonso majinga ende manene bu mudi: biakudia bimpe ne nzubu muimpe! Tuikalayi ne disanka diyila ne panshi patudi tuela meji bua bintu bimpe bikala Yehowa mua kutupesha mu Mparadizu pa buloba apa.

Tuetu tufila dîba dietu bua bakuabu, tudi tuleja ne: tudi tuidikija mushindu uvua Yezu upeshangana bintu (Tangila tshikoso 6)

6. Yezu uvua wenza mudimu ne bukole buende bua kuenza nabu bishima bua banganyi? Mmunyi mutudi mua kumuidikija?

6 Bidi bitusankisha patudi tumanya ne: pavua Diabolo mutete Yezu bua kukudimuna mabue bua alue mampa, Kristo uvua mubenge kuenza mudimu ne bukole buende bua kuenza nabu bishima bua kukumbaja majinga ende. (Mat. 4:2-4) Kadi uvua wenza mudimu ne bukole buende bua kukumbaja majinga a bakuabu ne kubasankisha. Mmunyi mutudi mua kuidikija mushindu uvua Yezu uditatshisha bua bakuabu ne muoyo mujima? Uvua mulombe batendeledi ba Nzambi bua ‘bikale bapesha bantu bintu.’ (Luka 6:38) Katuenaku mua kuleja ngikadilu muimpe wa dipeshangana bintu pa kubikila bantu bakuabu ku nzubu yetu bua kudia nabu biakudia ne kuyukila nabu malu a Nzambi anyi? Katuenaku mua kufila dîba dietu panyima pa bisangilu bua kuteleja muanetu wa balume udi ne muyuki wa kuenza bua kumuambuluisha anyi? Ndiambuluisha dia mushindu kayi ditudi mua kupesha bana betu badi ne lutatu mu mudimu wa buambi? Patudi tupesha bakuabu bintu bia ku mubidi ne bia mu nyuma bitudi bakokeshe, tudi tuleja mutudi tuidikija Yezu.

“BANTU BONSO BAKADIA, BAKUKUTA”

7. Nnsombelu kayi wikalaku mu tshikondo tshionso tshitshidi bulongolodi bua malu ebu buikalaku?

7 Bupele ki mbutuadije lelu to. Yehowa uvua muambile bena Isalele ne: bapele bavua ne bua kuikala mu buloba buabu matuku onso. (Dut. 15:11) Bidimu nkama ya bungi pashishe, Yezu wakamba ne: “Nudi ne bapele aba matuku onso.” (Mat. 26:11) Yezu uvuaku usua kuleja ne: bapele bavua ne bua kuikalaku pa buloba kashidi anyi? Tòo, uvua usua kuleja ne: bapele bavua ne bua kuikalaku mu tshikondo tshionso tshitshidi bulongolodi bubi ebu buikalaku. Nunku, bidi bitukolesha ku muoyo bua kumanya ne: bishima bia Yezu bidi bileja matuku malenga adi matuindile kumpala eku mu bukokeshi bua Bukalenge pikala bantu bonso ne biakudia bia bungi ne disanka.

8, 9. a) Ntshinyi tshivua tshisake Yezu bua kuenza tshishima tshia kudisha bantu binunu bia bungi? b) Ntshinyi tshidi tshikusankisha bua tshishima tshia Yezu tshia kudisha bantu binunu bia bungi?

8 Mufundi wa misambu wakamba bua Yehowa ne: “Udi ubulula tshianza tshiebe, tshintu tshionso tshidi ne muoyo udi utshiukutshisha ne diakalengele.” (Mus. 145:16) ‘Kristo, bukole bua Nzambi’ uvua widikija Tatuende pavuaye ubulula tshianza tshiende misangu yonso bua kukumbaja majinga a bayidi bende. Kavua wenza nunku anu bua kuleja muvuaye ne bukole to, kadi mbualu uvua uditatshisha bua bakuabu ne muoyo mujima. Tukonkonone Matayi 14:14-21. (Bala.) Bayidi ba Yezu bakalua kudiye bua kumuashila tshilumbu tshia biakudia. Kabavua mua kuikala balue kudiye anu bualu bavua ne nzala to, kadi bavua baditatshisha bua bantu bavua batshioke ne nzala, bavua balonde Yezu ku makasa bafumine mu bimenga biabu. (Mat. 14:13) Tshivuaye mua kuenza ntshinyi?

9 Yezu wakangata mampa atanu ne mishipa ibidi bua kudisha bantu balume batue ku 5 000 pamue ne bakaji ne bana. Kabienaku bitusankisha patudi tuela meji bua mushindu uvua Yezu muenze mudimu ne bukole buende bua kuenza bishima bua kumvuila bena mu mêku luse, kusangisha ne bana batekete anyi? Bantu bonso “bakadia, bakukuta.” Bidi bileja ne: kuvua biakudia bipite bungi. Yezu kavua mupeshe bantu biakudia bikese to, kadi wakabapesha biakudia bia bungi ne bulenga buonso bivua mua kubambuluisha mu luendu luabu pavuabu bapingana ku nzubu yabu. (Luka 9:10-17) Bakuwuja bisaka 12 ne biakudia bivua bishale.

10. Ntshinyi tshikala mua kufikila bupele mu katupa kîpi emu?

10 Majinga manene a bantu ba bungi kaena akumbana lelu anu bua bukokeshi bubi bua bantu. Nansha mudi bamue bana betu ne bintu bikumbane bia kudiambuluisha nabi, kabena anu ‘bukuta’ anyi bakumbaja majinga abu onso to. Kadi, tshikondo tshikadi pabuipi tshikala bantu badi batumikila Nzambi mua kusomba mu buloba kamuyi malu mabi ne bupele. Bu wewe ne bukole, kuvuaku mua kukumbajila bantu majinga abu anyi? Nzambi Wa Bukole Buonso udi ne bukole ne dijinga dia kuenza nunku mu katupa kîpi emu. Eyowa, disulakana dikadi pabuipi!​—Bala Musambu wa 72:16.

11. Ntshinyi tshidi tshikujadikila ne: mu katupa kîpi emu Kristo neenze mudimu ne bukole buende pa buloba bujima? Bidi bikusaka bua kuenza tshinyi?

11 Pavua Yezu pa buloba, uvua muenze mudimu mu tshitupa tshikese tshia buloba mu bidimu bisatu ne tshitupa. (Mat. 15:24) Bu mudiye Mukalenge wa butumbi, tshitupa tshiende tshia kuenzela mudimu netshifike too ne ku ntengu inayi ya buloba. (Mus. 72:8) Bishima bia Yezu bidi bitujadikila mudiye ne bukole ne dijinga dia kuenza mudimu mu katupa kîpi emu ne bukokeshi buende bua diakalenga dietu. Nansha mutudi katuyi mua kuenza bishima, tudi mua kukoka ntema ya bantu ne disanka ku Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma wende. Milayi ya mu Bible idi itujadikila ne: netupete nsombelu muimpe kumpala eku. Bu mutudi Bantemu ba Yehowa badi ne dimanya dia mushinga edi bua matuku atshilualua, katuenaku tumona ne: tudi ne dibanza kudi bantu bakuabu anyi? (Lomo 1:14, 15) Kuelangana meji bua bualu ebu kudi kutusaka bua kuambila bakuabu lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi.​—Mus. 45:1; 49:3.

DILOMBOLA MAKOLE A BINTU BIDI NZAMBI MUFUKE

12. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: Yezu mmumanye bintu bidi pa buloba bimpe menemene?

12 Muana mulela umuepele uvua ku luseke lua Tatuende bu ‘muena mudimu wende’ munene pavuaye ufuka buloba ne bintu bidipu. (Nsu. 8:22, 30, 31; Kolos. 1:15-17) Nunku, Yezu mmumanye bintu bia pa buloba bimpe menemene. Mmumanye kabidi mua kukuata nabi mudimu ne kubilombola.

Ntshinyi tshidi tshikukemesha bua mushindu uvua Yezu muenze mudimu ne bukole buende bua kuenza nabu bishima? (Tangila tshikoso tshia 13 ne 14)

13, 14. Fila tshilejilu tshia mudi Kristo mua kulombola makole adi nawu bintu bidi Nzambi mufuke.

13 Pavua Yezu pa buloba, wakaleja mudiye “bukole bua Nzambi” pavuaye mulombole makole a bintu bidi Nzambi mufuke. Tumone tshivua Yezu muenzele tshipepele tshikole tshivua tshifuane kuteka mioyo ya bayidi bende mu njiwu. (Bala Mâko 4:37-39.) Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible udi uleja ne: “Muaku wa mu tshiena Greke [udibu bakudimune ne: “tshipepele tshikole” mu Mâko 4:37], badi benza nawu mudimu bua kuakula bua tshipepele tshibi menemene. Kabena mua kuenza nawu mudimu bua kuakula bua lupepe lua patupu to, . . . kadi bua tshipepele tshidi tshituta padi kuulu kufiika, makubakuba adila, mvula mukole uloka, ne tshinyangakaja bintu bionso.”

14 Fuanyikija bualu ebu: Kristo mmutshioke bua mudimu wa buambi udiye muenze. Mavuala adi atuta ku buatu, abunyukula ne abuela munda muabu. Kadi, nansha mudiku mutoyi wa tshipepele tshikole ne dinyukuka dia buatu, Yezu yeye udi anu mulale. Udi dijinga ne kuikisha. Bua buôwa, bayidi bende badi bamujula, bamba ne: “Tukadi pa kufua!” (Mat. 8:25) Yezu udi ujuka, utumina tshipepele ne mbuu dîyi ne: “Shii! Puwa!” ne tshipepele tshikole etshi tshidi tshibatama. (Mâko 4:39) Bushuwa, Yezu udi wambila tshipepele ne mbuu bua kupuwa ne kushalabi bipuwa. Tshidi tshienzeka ntshinyi? “Ditalala dia dikema kubueladi.” Yezu mmuleje bukole bua dikema!

15. Mmunyi mudi Nzambi Wa Bukole Buonso muleje ne: mmukumbane bua kulombola makole a bintu bidiye mufuke?

15 Yehowa ke udi mupeshe Kristo bukole, nunku tudi tuitaba ne: Nzambi Wa Bukole Buonso mmukumbane bua kulombola bimpe makole adi nawu bintu bidiye mufuke. Tukonkonone bilejilu bikese. Kumpala kua Mvula wa kabutu kutuadija, Yehowa wakamba ne: ‘Palepa matuku muanda mutekete nendokeshe mvula pa buloba munya ne bufuku too matuku makumi anayi.’ (Gen. 7:4) Ekesode 14:21 udi wamba pende ne: ‘Yehowa wakatuma lupepele lukole lua ku esete.’ Tudi tubala kabidi mu Yona 1:4 ne: ‘Yehowa wakatuma tshipepele tshikole pa mâyi manene, ne tshipupu tshikole tshiakadi pa mâyi manene; buatu buakamba kutshibuka.’ Bidi bitukolesha patudi tumanya ne: Yehowa udi ne bukole bua kulombola bintu bidiye mufuke. Bidi bimueneka patoke ne: malu mimpe atudi bindile pa buloba adi mu bianza bia muntu muimpe.

16. Bua tshinyi bidi bitukolesha patudi tumanya ne: Mufuki wetu ne Muanende muanabute badi ne bukole bua kulombola makole a bintu bidi Nzambi mufuke?

16 Bidi bitukolesha patudi tumona bukole bua dikema budi nabu Mufuki wetu ne budi nabu “muena mudimu” wende munene. Patabalelabu buloba bikole munkatshi mua bidimu 1 000, bantu bonso nebasombe mu bukubi. Bipupu bidi bienza buôwa kabiakuikalaku kabidi to. Mu bulongolodi bupiabupia, kakuakuikala malu adi akuatshisha bantu buôwa bu mudi bipepele bikole, disapalala dia mâyi, mikuna idi ipatula kapia anyi dizakala dia buloba to. Bidi bienza disanka bua kuela meji bua tshikondo tshikala makole a bintu bidi Nzambi mufuke kaayi mua kushipa muntu anyi kumukengesha bualu ‘ntenta wa Nzambi neikale ne bantu.’ (Buak. 21:3, 4) Tuikale bashindike ne: bukole bua Nzambi budi bumuenekele kudi Kristo nebulombole makole a bintu bidi Nzambi mufuke munkatshi mua bidimu tshinunu.

TUIDIKIJE NZAMBI NE KRISTO KU MPINDIEU

17. Ngumue mushindu kayi utudi mua kuidikija Nzambi ne Kristo ku mpindieu?

17 Bushuwa, tudi bashilangane ne Yehowa ne Yezu bualu katuena mua kupangisha bipupu bua kuenzekabi to, kadi tudi ne bukole kampanda. Mmunyi mutudi tuenza nabu mudimu? Umue mushindu mpatudi tutumikila tshidibu bambe mu Nsumuinu 3:27. (Bala.) Padi bana betu mu ntatu, tudi mua kubakolesha ne kubambuluisha ku mubidi, mu lungenyi ne mu nyuma. (Nsu. 17:17) Tshilejilu, tudi mua kubambuluisha padi tshipupu kampanda tshibakuate. Tangila mudi mukaji mukamba kampanda muleje dianyisha ne muoyo mujima pavua tshipepele tshikole tshinyange nzubu wende. Udi wamba ne: “Ndi ne dianyisha dia bungi bua kuikala mu bulongolodi bua Yehowa, ki nganu bualu ndi mupete diambuluisha dia ku mubidi to, kadi mbua mundi kabidi mupete diambuluisha dia mu nyuma.” Muanetu wa bakaji kampanda mujike uvua kayi kabidi ne tshia kuenza pavua tshipepele tshikole tshinyange nzubu wende wakamba bua diambuluisha divuaye mupete ne: “Ndi mupange tshia kuamba! Tshiena nkumbana bua kumvuija mundi ndiumvua . . . Yehowa tuasakidila!” Tudi tusanka bua mutudi munkatshi mua bana betu badi batabalela majinga a bakuabu ne muoyo mujima. Bualu bunene budi butupetesha disanka budi ne: Yehowa ne Yezu Kristo badi batabalela bikole bantu ba Nzambi.

18. Ntshinyi tshidi tshikukemesha bua tshivua tshisaka Yezu bua kuenza bishima?

18 Pavua Yezu uyisha, wakaleja ne: udi “bukole bua Nzambi.” Kadi tshivua tshimusaka bua kuenza nanku ntshinyi? Kavua wenza mudimu ne bukole buende bua kudileja kudi bakuabu anyi bua kudisankisha to. Bushuwa, bishima bia Yezu bivua bileja muvuaye munange bukua bantu. Netumone bualu ebu mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.