Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Tupondola Okutualako Tyasukuka

Tupondola Okutualako Tyasukuka

“Sukukisei omaoko enyi, . . . sukukisei omitima vienyi.”—TIAGO 4:8.

1. Oityi ovanthu ovanyingi vasoka okuti katyapengele?

 ONTHUE tukahi mouye umwe mulingwa unene ovivi. Mongeleka, ovanthu ovanyingi vasoka okuti katyapengele ovalume okulinepa poyavo ine okulinga otyihola nomunthu ehelinepele nae. Onosinema, nomikanda, noviimbo, novitalukiso vipopia unene otyihola. (Salmo 12:8) Mahi Jeova upondola okutukuatesako okutyinda omuenyo monkhalelo imwe apanda. Mahi onthwe tupondola okukala tyasukuka, mouye uno mulingwa unene ovivi.—Tanga 1 Tessalonicenses 4:3-5.

2, 3. (a) Omokonda yatyi tuna okulityilika omahando omavi? (b) Oityi matulilongesa monthele ei?

2 Opo tuhambukiswe Jeova, tuna okuanya ovipuka aviho eyele. Mahi mokonda tuvakuankhali, pamwe tuyondyua noundalelapo, ngetyi onohi mbuyondyua nondyolo. Inkha tuhimbika okukala nomalusoke okulinga oundalelapo, tuesukisa okueanya liwa-liwa. Inkha katulingi ngotyo, ehando liokulinga oundalelapo maliliyawisa, iya tyina pamamoneka omphitilo atutokela monkhali. Ongetyi Ombimbiliya ipopia: “Tyina ehando liamalingi enene, lityita onkhali.”—Tanga Tiago 1:14, 15.

3 Ehando evi lipondola okukula momutima wetu. Ngotyo tuesukisa okulunguka unene konthele yetyi tuhimbika okupeleya. Inkha tulityilika omahando omavi, tupu matulityilika oundalelapo novivi vitundililako. (Gálatas 5:16) Monthele ei, matulilongesa ovipuka vitatu mavitukuatesako okulityilika omahando omavi: oupanga wetu na Jeova, onondonga mbo Ndaka yae, nokukuatesuako Novakuatate vapama motyili.

“FUENEI KU HUKU”

4. Omokonda yatyi kuonthue tyakolela okufuena ku Jeova?

4 Ombimbiliya ipopila vana vahanda “okufuena ku Huku” okuti: “Sukukisei omaoko enyi” nokuti “sukukisei omitima vienyi.” (Tiago 4:8) Inkha Jeova Epanga lietu enene, kamatuhande vala ovituwa vietu vimuhambukisue, mahi tuhanda nomalusoke etu emuhambukisue. Tyina omalusoke etu asukuka, tupu nomutima wetu mausukuka. (Salmo 24:3, 4; 51:6; Filipenses 4:8) Jeova utyii okuti tuvakuankhali iya pamwe tupondola okuhimbika okusoka ovipuka ovivi. Mahi mokonda katuhande okunumanesa Jeova, onthue tulinga atyiho opo tulityilike omalusoke apenga. (Gênesis 6:5, 6) Onthue tulinga atyiho tuvila opo tutualeko okukala nomalusoke asukuka.

5, 6. Oñgeni elikuambelo lipondola okutukuatesako okulwa nomahando okulinga oundalelapo?

5 Jeova metukuatesako okuluisa omahando omavi putyina tutualako okuita melikuambelo opo etukuateseko. Jeova utuavela ospilitu sandu itukuatesako okutualako tyasukuka. Momalikuambelo etu, tupondola okupopila Jeova okuti tuhanda okukala nomalusoke emuhambukiswa. (Salmo 19:14) Nokueliola omutima tumuita opo atale momutima wetu inkha muna omahando omavi apondola okutulingisa onkhali. (Salmo 139:23, 24) Tualako okuita Jeova ekukuatesako okulityilika oundalelapo nokulinga etyi tyaviuka alo umwe tyina tyahapepukile.—Mateus 6:13.

6 Etyi tuhenelilongese konthele ya Jeova, ankho tulinga ovipuka eyele, iya pahe hamwe tukahi nokulwa nomahando oo omavi. Mahi Jeova upondola okutukuatesako okupiluluka nokulinga etyi tyimuhambukiswa. Mongeleka, konyima yetyi Ohamba David alinga oundalelapo na Bateseba, elivele iya aiti Jeova emuavele “omutima wasukuka” nokumukuatesako okukala omutaveli. (Salmo 51:10, 12) Ngotyo inkha tukahi nokulwa nomahando okulinga oundalelapo, Jeova upondola okutukuatesako okukala nehando liokumutavela nokulinga etyi tyaviuka. Jeova upondola okutukuatesako okulityilika omalusoke etu oukuankhali.—Salmo 119:133.

Inkha omahando omavi ehimbika okukula momutima wetu, tuesukisa okueanya liwa-liwa (Tala opalagrafu 6)

“KALEI OVAFUISIPO VONDAKA”

7. Oñgeni Ondaka ya Huku ipondola okutukuatesako okuanya omalusoke omavi?

7 Jeova upondola okukumbulula omalikuambelo etu Nondaka yae, Ombimbiliya. Mombimbiliya tuvasamo ounongo wa Huku. (Tiago 3:17) Tyina tutanga Ombimbiliya ononthiki ambuho, tupaka momutima wetu omalusoke asukuka. (Salmo 19:7, 11; 119:9, 11) Tupu Mombimbiliya, muna onongelekanomalondolo etukuatesako okulityilika omalusoke nomahando omavi.

8, 9. (a) Omokonda yatyi omukuendye umwe alingila oundalelapo nekunga? (b) Omukanda wa Proverbios kapitulu 7, utukuatesako okulityika otyitateka patyi?

8 Mu Provérbios 5:8, Ondaka ya Huku itulondola okukala kokule noundalelapo. Mo kapitulu 7, tutangamo ehipululo liomukuendye umwe wakaenda-enda kounthiki popepi neumbo liomukai umwe uhole oundalelapo. Omukai oo ankho uli pondalai ankho “wavala ngekunga.” Omukai oo aende no pwe, emukuate, emuhipi ombesu, iya emupopila ovipuka viemulunda okukala nomahando omavi. Omukuendye oo ahaanye omahando oo, iya atyimutuala kokulinga oundalelapo nae. Namphila ankho kapangele okulinga onkhali, mahi eilingi. Konyima akala novitateka ovinene viatundililako. Inkha waimbukiliale otyiponga, ñgeno kafuenene pomukai oo!—Provérbios 7:6-27.

9 Ngomukuendye oo, nonthwe tupondola okulinga omatokolo ahaviukile, mokonda katuanoñgonokele ovitateka mavitundililako. Mongeleka, kounthiki otelevisau pamwe ilekesa ovanthu valinga oundalelapo, iya tyitupaka motyiponga inkha tutualako okuvetala. Tupu otyiponga okunyingila mo Internete mono Site tuhei nawa mbulekesa ovanthu vahavalele nokulinga oundalelapo. Okutala ovipuka ovio, matyitulundu okukala nomahando omavi, nokuyekapo okutavela ku Jeova.

10. Omokonda yatyi okulikuata-kuata otyiponga? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

10 Tupu Ombimbiliya itupopila oñgeni ovalume novakai vena okulitekula. (Tanga 1 Timóteo 5:2.) Ovakristau vena okuhanda vala ou velinepa nae ine ou velipola nae konomphunga. Okulinga ngotyo katyapengele. Vamwe vasoka okuti tyina uhanda omunthu katyapengele okulikuata-kuata, nokunyana omalele. Mahi tyina ovanthu vevali velikuatakuata, tyieta okukala nomalusoke omavi, nokulinga oundalelapo. Otyo tyamonekele kohale, iya tyipondola okumoneka hono.

11. Oityi tulilongesila ku Jose?

11 Jose wetuavela ongeleka ongwa. Omukai wa Potifar wemukengelela opo alinge nae oundalelapo. Jose aanye, mahi atualako okumukengelela. Ononthiki ambuho ankho wiita Jose opo “akale nae.” (Gênesis 39:7, 8, 10) Omunongo umwe Wombimbiliya wapopia okuti omukai wa Potifar ankho ukevelela okuti inkha vakala aveke hamwe Jose umutavela. Mahi Jose ankho watokola okuhemutavela nokuhelikua-kuata nae. Ngotyo, kayekele omahando omavi ekulile momutima wae. Etyi omukai oo akuata motyikutu tya Jose opo alale nae kononkhono, liwa-liwa Jose “emusila omuvalo wae peke akahateka nopondye.”—Gênesis 39:12.

12. Oñgeni tutyii okuti etyi tutala tyihongiya omutima wetu?

12 Jesus walondola okuti etyi tutala tyihongiliya omutima wetu nokutuhindila okukala nomapeleyo omavi. Wati: “Kese una utualako okutala omukai, nepeleyo lio kumuhanda, ngotyo momutima walingale nae oumbalehi.” (Mateus 5:28) Otyo tyamokele Nohamba David. “Etyi ekahi kombanda yondyuo yae amono omukai ukahi nokulisukula,” atualako okumutala nokumusoka. (2 Samuel 11:2) Namphila ankho ena omulume wae, David ehimbimaka okumuhanda iya alingi nae oundalelapo.

13. Omokonda yatyi tuesukisila okulinga “omphango” nomaiho etu, iya oñgeni tuna okutyilinga?

13 Inkha tuhanda okulityilika omalusoke omavi, tuesukisa okulandula ongeleka ya Job. Wati: “Ame nalinga omphango nomaiho ange.” (Jó 31:1, 7, 9) Nga Job, nonthue tupondola okutokola okuhasoko koundalelapo tyina tutala omunthu. Inkha mo kombutadole, ine omukanda umwe tumonamo otyipuka tyihongiliya okulinga ovivi, liwa-liwa tuna okulityilika okutyitala.

14. Oityi tuesukisa okulinga opo tutualeko tyasukuka?

14 Tyina usoka kuetyi tuelilongesa, wiimbuka okuti wesukisa okulinga ononkhono mbokulwa nomahando omavi. Inkha wesukisa okulinga omapiluluko, tyilinga tyahasete! Tyina utavela etyi Jeova apopia, motyivili okulityilika oundalelapo iya otualako tyasukuka.—Tanga Tiago 1:21-25.

“IHANA OVAKULU VEWANENO”

15. Inkha tuna otyitateka tyokulwa nomahando omavi, omokonda yatyi otyiwa okuita ekuateso?

15 Inkha watala okuti tyalema okulwa nomahando omavi, popia nomukuatate mewaneno uumbila Jeova omanima omanyingi opo ekuavele onondonga mbatunda Mondaka ya Huku. Tyipondola okupuiya okupopila vakuenyi ovitateka viove, mahi tyakolela wiite opo ukuatesueko. (Provérbios 18:1; Hebreus 3:12, 13) Ovakristau vapama motyili vapondola okukukuatesako opo wiimbuke okuti wesukisa okulinga omapiluluko. Okulinga ngotyo matyikukuatesako okutualako okukala Epanga lia Jeova.

16, 17. (a) Oñgeni ovakulu vewaneno vakuatesako vana valwa nomahando omavi? Popia ongeleka. (b) Omokonda tyatyi tyakolela vana vatala ovipuka vihongiliya okulinga otyihola vaite liwa-lwa ekuateso?

16 Ovakulu vewaneno lietu ovo haunene vapondola okutukuatesako. (Tanga Tiago 5:13-15.) Mokueenda kuomanima omanyingi, omukuendye umwe ko Brasil, ankho una otyitateka tyokulwa nomahondo omavi. Wati: “Ame ankho ndyityii okuti omalusoke ange anumanesa Jeova, mahi tupu ankho ndyinkhia ohonyi okupopila vakuetu oñgeni ndyilitehelela.” Omukuatate umwe, aimbuka okuti omukuendye oo wesukisa okukuatesuako, emuavela ondundo akapopie novakulu vewaneno. Omukuendye wapopia okuti: “Nahuva nokankhenda nenoñgonoko ovakulu vewaneno valekesa liapona puetyi ankho ndyisoka. Vatehelela nawa tyina ndyivepopila ovitateka viange. Avandekesa Mombimbiliya okuti Jeova unthyole unene, iya avelikuambela naame. Otyo atyinkhuatesako okutavela onondonga Mbombiliya vampha.” Konyima yokuapameka oupanga wae na Jeova, omukuendye oo wati: “Ame pahe nanoñgonoka okuti tyakolela okuovola ekuateso, tyipona okuhetekela okulwa atuike novitateka vietu.”

17 Inkha una otyituwa tyokutala ovipuka vihongiliya ovanthu okulinga otyihola, ita liwa-liwa ekuateso. Tyina ukala ehimbwe otyo wahaiti ukuatesueko, utokela motyitateka otyinene tyikutuala kokulinga oundalelapo. Kamatyinumanesa vala vakuetu mahi tupu matyipopisa omapita Jeova. Ovanyingi vaita ekuateso kovakulu vewaneno iya avetavela onondonga mbavo opo vahambikiswa Jeova nokutualako okukala mewaneno Liovakristau.—Salmo 141:5; Hebreus 12:5, 6; Tiago 1:15.

TOKOLA OKUTUALAKO TYASUKUKA!

18. Oityi ove watokola okulinga?

18 Mouye wa Satanasi mueyula unene oundalelapo. Mahi ovaumbili va Jeova valinga ononkhono mbokutualako okukala nomalusoke asukuka. Jeova uhambukilwa unene Ovakristau ovo. Tutokolei okufuena ku Jeova nokulandula onondonga tupewa mbutunda Mondaka yae nomewaneno Liovakristau. Tyina tulinga ngotyo, matukala nehambu nomutima wasukuka. (Salmo 119:5, 6) Iya komutwe wandyila, tyina Satanasi amahayuako, matukakala nomuenyo wahapu mouye omupe wa Huku.