Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Tyinda Omuenyo Welikuata Nelikuambelo Jesus Alongesa—Onthele 1

Tyinda Omuenyo Welikuata Nelikuambelo Jesus Alongesa—Onthele 1

“Enyina liove lisukukiswe.”—MATEUS 6:9.

1. Tyina tuivisa, oñgeni tuundapesa elikuambelo lia Jesus livasiwa mu Mateus 6:9-13?

 OVANTHU ovanyingi vei onondaka mbelikuambelo mbukahi mu Mateus 6:9-13. Tyina tuivisa, tupopia onondaka mbelikuambelo olio opo tuivise ovanthu okuti Ouhamba, outumini wa Huku wotyotyili maukalinga omapiluluko pano pohi aikala omphangu yombembwa. Tupu tupopia onondaka “enyina liove lisukukiswe” opo tulekese okuti Huku una enyina iya tuna okulisukukisa.—Mateus 6:9, okatoi.

2. Oñgeni tutyii okuti Jesus kahande tupitaulule onondaka ovikando aviho tulikuambela?

2 Okuti Jesus ankho uhanda tupitaulule onondaka aundapesile apeho tyina tulikuambela, ngetyi ovanyingi valinga? Au. Jesus wati: “Tyina ulikuambela, wahapalaukunune onondaka mbuike vala apeho.” (Mateus 6:7) Otyikando tyimwe, tyina ankho alongesa ovalongwa vae oñgeni tyilikuambelwa, wawana elikuambelo mahi ahapopi onondaka ankho apopiliale. (Lucas 11:1-4) Nelikuambelo olio, Jesus wetulongesa onondaka patyi tuesukisa okupopia melikuambelo.

3. Omapulo patyi una okulilinga putyina ulilongesa elikuambelo lia Jesus?

3 Monthele ei nonkhuavo mailandulako, matulilongesa elikuambelo Jesus alongesa ovalongwa vae. Putyina tulilongesa, lipula okuti: ‘Oñgeni elikuambelo olio linkhuatesako okulinga nawa omalikuambelo?’ ‘Okuti ndyityinda omuenyo welikuata kumwe nelikuambelo lia Jesus?’

“TATE YETU ULI KEULU”

4. Oityi onondaka “tate Yetu” mbutuhinangelesa, iya oñgeni Jeova o Tate yetu?

4 Jesus wahimbikile elikuambelo nonondaka ombu: “Tate Yetu.” Otyo tyituhinangelesa okuti Jeova o Tate yovakuatate no nomphange mbetu mouye auho. (1 Pedro 2:17) Vana vakoyua na Jeova opo vakakale keulu vakala ovana vae, ngo akala Tate yavo monkhalelo imwe yakolela. (Romanos 8:15-17) Vana mavakakala apeho pano pohi navo vapondola okumuihana okuti “Tate.” Jeova weveavela omuenyo iya noluembia uveavela ovipuka vesukisa. Ovo mavakaihanwa okuti “ovana va Huku” tyina vehena vali onkhali nokulekesa oukuatyili ku Jeova meheteko liahulilila.—Romanos 8:21; Revelação 20:7, 8.

5, 6. Otyiawa patyi tyavilapo ovohe vapondola okuavela ovana vavo, iya oityi kese mona ena okulinga notyawa tyae? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

5 O vohe vaavela otyawa ovana vavo putyina vevekuatesako okunoñgonoka okuti Jeova o Tate yavo yo keulu na tyina vevelongesa okulikuambela kwe. Omutalelipo umwe womauaneno ko Africa do Sul wati: “Okuhimbikila monthiki ovana vange vatyitwa, ame ndyilikuambela navo ononthiki ambuho, nkhuali oputyina vala neheli meumbo. Ovana vetu konyima vapopia okuti kavahinangela onondaka ambuho mbomalikuambelo. Mahi, vahinangela ouwa wokutomphola na Tate yetu Jeova, nokulitehelela nawa nokuapama. Etyi pahe vakola, neveavela ondundo opo vapopile peulu tyina velikuambela, ngotyo ame ankho ndyipondola okutehelela onondaka mbavo noñgeni velitehelela na Jeova. Oyo ankho onkhalelo imwe yokunoñgonoka etyi tyikahi momutima viavo. Konyima andyivelongesa okukutikinyamo onondaka mbakolela mbukahi melikuambelo Jesus alongesa opo omalikuambelo avo apame.”

6 Ovana vae avatualako okufuena ku Jeova putyina navo vekula. Pahe vanepwa iya vekahi nokuumbila Jeova movilinga viomuvo auho novalume vavo. Otyawa tyavilapo ovohe vapondola okuavela ovana vavo okuvelongesa okuti Jeova omunthu wotyotyili iya upondola okukala epanga liavo. Mahi kese mona una okutualako okupameka oupanga wae na Jeova.—Salmo 5:11, 12; 91:14.

“ENYINA LIOVE LISUKUKISWE”

7. Elao patyi onthue tuna, mahi oityi tuna okulinga?

7 Onthue tuna elao liokunoñgonoka enyina lia Huku nokukala “ovanthu vaihanwa enyina liae.” (Atos 15:14; Isaías 43:10) Onthue tulikuambela okuti, “Enyina liove lisukukiswe.” Tupu tuita Jeova etukuateseko opo tuhalinge, ine okupopia otyipuka tyimunumanesa. Onthue katuhande okukala ngovanthu vamwe pomuvo wo Vakristau votete ankho vahalingi etyi valongesa vakuavo. Paulu wevehonekela okuti: “Enyina lia Huku likahi nokupopiwa omapita pokati komalongo, mokonda yenyi.”—Romanos 2:21-24.

8, 9. Popia ongeleka ilekesa oñgeni Jeova akuatesako vana vahanda okusukukisa enyina liae.

8 Tulinga ovipuka ovinyingi vipondola okunkhimaneka enyina lia Jeova. Omphange umwe ko Noruega ankho utekula aike omona wae una omanima evali etyi omulume wae ankhia, wati: “Ankho omuvo umwe wepuiya momuenyo wange. Ndyilikuambela ononthiki ambuho, ndyilikuambela omuvo omunyingi, opo omalusoke ange ahavele Satanasi ehunga liokukuela Jeova mokonda yomatokolo ahaviukile ndyipondola okulinga. Ankho nahanda okusukukisa enyina lia Jeova, iya tupu nahanda omona wange ekelivase na tate yae Mouye Omupe.”—Provérbios 27:11.

9 Okuti Jeova wakumbulula omalikuambelo ae? Enga. Putyina ankho akala novakuatate nonomphange, ankho tyimupameka. Etyi palamba omanima etano, anepwa nomukulu weuaneno. Omona wae una omanima 20, iya pahe wambatisalua. Wati: “Nahambukwa unene mokonda omulume wange wankhuatesako unene.”

10. Oñgeni Huku makasukukisa enyina liae pala apeho?

10 Jeova makasukukisa enyina liae pala apeho tyina amahanyeko aveho vemupenya nokuhetavela Outumini wae. (Tanga Ezequiel 38:22, 23.) Pomuvo opo, ovanthu kamavakakala vali ovakuankhali, aveho keulu na pano pohi mavakafenda Jeova, nokunkhimaneka enyina lia Huku. Okuhulilako, Tate yetu woluembia makakala “ovipuka aviho kovanthu aveho.”—1 Coríntios 15:28.

“OUHAMBA WOVE UYE”

11, 12. Mo 1876, oityi Jeova akuatesileko ovanthu vae okunoñgonoka?

11 Etyi Jesus ehenekondoke keulu, ovalongwa vae vemupulile okuti: “Tatekulu, okuti omomuvo uno mopindulapo Ouhamba wo Isilayeli?” Jesus evekumbulula okuti kavesukisile okunoñgonoka onalupi Ouhamba wa Huku mauhimbika okutumina. Jesus apopila ovalongwa vae okuti vena okusuka netyi tyakolela vali, ovilinga viokuivisa. (Tanga Atos 1:6-8.) Mahi tupu, evelongesa okulikuambela opo Ouhamba wa Huku uye nokukevelela omuvo oo. Olio ehunga limwe nonthue tulikuambelela opo Ouhamba uye.

12 Etyi omuvo ankho ukahi nokuhikapo opo Jesus ehimbike okutumina keulu, Jeova akuatesako ovanthu vae opo vaimbuke enima matyimoneka. Mo 1876, Charles Taze Russell, wahoneka onthele yati “Omuvo Wonosindiyu: Onalupi Maupu?” Ahangununa okuti “omivo epanduvali” viapopiwa meulo lia Daniele vielifwa “nomivo viomalongo” meulo lia Jesus. Onthele oyo aihangununa okuti omuvo oo maupu mo 1914. a (Tala pokatoi.)—Daniel 4:16; Lucas 21:24.

13. Oityi tyamonekele mo 1914, iya ovipuka viamoneka mouye mo 1914 vilekesa tyi?

13 Mo 1914, ko Europa kuehimbika ovilwa iya apakala vala katutu aviliyandyana mouye auho. Mokonda yovilwa, akukala ondyala imwe onene. Konthyulilo yovilwa, mo 1918, akukala epuma limwe enene liaipaele vali ovanthu ovanyingi mouye auho tyipona ovilwa. Ovipuka ovio aviho, vilinga onthele “yenyingilikilo” lia Jesus. Enyingilikilo lialekesile okuti Jesus wakala Ohamba keulu mo 1914. (Mateus 24:3-8; Lucas 21:10, 11) Menima olio, Jesus “wahimbika okufinda, opo akamanuhule okufinda.” (Revelação 6:2) Jesus watahela Satanasi pano pohi novilulu viae. Konyima yotyo, eulo alihimbika okufuisuapo: “Tatiei ove ohi nelunga, mokonda Eliapu lialaukila kuonwe nonyengo onene, mokonda lityii okuti omuwo walio kauhi.”—Revelação 12:7-12.

14. (a) Omokonda yatyi onthue nkhele tuitila opo Ouhamba wa Huku uye? (b) Ovilinga patyi viakolela tuna okulinga hono?

14 Eulo likahi mu Revelação kapitulu 12, litukuatesako okunoñgonoka omokonda yatyi ovipuka ovivi viahimbika okumoneka pano pohi momuvo Jesus akala Ohamba Youhamba wa Huku. Namphila Jesus ekahi nokutumina keulu, Satanasi ukahi nokutumina pano pohi. Mahi apa katutu Jesus “makamanuhula okufinda” amaneko onondingavivi ambuho kombanda yohi. Tyina otyo tyehenemoneke, tutualeiko okulikuambela okuita opo Ouhamba wa Huku uye, nokuundapa unene movilinga viokuivisa Ouhamba wa Huku. Ovilinga vietu vifuisapo eulo lia Jesus liati: “Iya oviwa ovipe viouhamba wa Huku, mavikaiviswa kombanda yohi aiho, pala oumbangi movilongo aviho, iya konyima akuya onthyulilo.”—Mateus 24:14.

“EHANDO LIOVE LILINGWE PANO POHI”

15, 16. Okuti tyituuka okuita vala ehando lia Huku lilingwe pano pohi? Hangununa.

15 Omanima 6.000 konyima, ehando lia Huku ankho lilingwa pano pohi. Otyo Jeova apopilile okuti “aviho atunga, viaviuka nawa unene.” (Gênesis 1:31) Konyima, Satanasi atyitukilapo Huku iya tunde pomuwo opo, ovanthu kavekahi nokulinga ehando lia Huku. Mahi hono ovanthu valamba ponomiliau etyinana vaumbila Jeova. Velikuambela okuita ehando lia Huku lilingwe pano pohi, iya navo tupu valinga ehando lia Huku. Vatyinda omuenyo monkhalelo imwe ihambukiswa Huku iya nombili valongesa vakuavo Ouhamba wa Huku.

Okuti ulongesa ovana vove opo valinge ehando lia Huku? (Tala popalagrafu 16)

16 Mongeleka, omphange umwe omisionaliu ko Africa womanima 80, wambatisalua mo 1948, wapopia okuti: “Ame apeho ndyilikuambela opo ovanthu aveho vekahi ngonongi valongeswe nokuvekuatesako okunoñgonoka Jeova tyina nkhele lihenetake. Tupu, tyina ndyiavela oumbangi, ndyilinga omapulo ehika komutima womunthu. Iya ovanthu vaelekwa nonongi apeho vavasiwa, iya ame ndyilikuambela opo Jeova ayambe ononkhono tulinga mbokuvekuatesako.” Omphange oo wakulupa ukahi nokukuatesako ovanthu ovanyingi okulilongesa konthele ya Jeova. Okuti upondola okusoka kovanthu ovakuavo vakulupa, mahi valinga ehando lia Jeova nombili?—Tanga Filipenses 2:17.

17. Oñgeni ove ulitehelela konthele yetyi Jeova makalingila ovanthu nohi?

17 Tyina Jeova ehenemaneko onondingavivi pano pohi, onthue matutualako okulikuambela okuita ehando liae lilingwe pano pohi. Konyima ohi maikalingwa omphangu yombembwa, iya ovanthu ovanyingi mavakatutiliswa. Jesus wapopia okuti: “Makuya oola aveho vekahi momalangalo mehinangelo lia Huku mavekeiva ondaka yae, iya avatundumo.” (João 5:28, 29) Soka kehambu matukakala nalio tyina ovanthu vana tuhole vamatutila! Huku “makasekuna ononkhuka” momaiho etu. (Revelação 21:4) Ovanthu ovanyingi mavakatutiliswa muakutikinya vana “vehevaviuki”, ovanthu vehelilongesile otyili konthele ya Jeova na Jesus. Matukakala nehambu liokuvelongesa konthele ya Huku opo navo vakakale “nomuenyo wahapu.”—Atos 24:15; João 17:3.

18. Oityi ovanthu vesukisa vali?

18 Tyina Ouhamba wa Huku wameya, maukasukukisa enyina liae, iya ovanthu aveho mavakafenda vala Jeova. Enga, Huku makaavela ovanthu ovipuka vesukisa tyina amakumbulula ovipuka vitatu viaitwa melikuambelo lia Jesus. Monthele mailandulako matulilongesa ovipuka ovikuavo viesukisa Jesus etulongesa melikuambelo.

a Opo unoñgonoke oñgeni onthue tutyii okuti eulo olio liafuisuapo mo 1914, tala omukanda Oityi Ombimbiliya Tyili-Tyili Ilongesa? pomafo 215-218.