1., 2. Mille kohta kasutatakse Piibli heebreakeelses osas sõna „jalajäri”?

JUMAL JEHOOVA on öelnud: „Taevas on mu troon ja maa mu jalajäri.” (Jes. 66:1.) Selle jalajäri kohta ütles ta veel: „Ma austan oma jalgade aset.” (Jes. 60:13.) Kuidas ta seda teeb? Mis tähendus on sellel meile, kes me elame Jumala jalajäril, maa peal?

² Sõna „jalajäri” kasutatakse Piibli heebreakeelses osas piltlikus mõttes ka iisraellaste muistse templi kohta. (1. Ajar. 28:2; Laul 132:7.) Kuna see oli õige jumalateenimise keskus maa peal, oli see Jehoova silmis väga kaunis. Ainuüksi selle templi olemasolu oli tema jalajärile austuseks.

3. Mis on Jumala suur vaimne tempel ja millal see tuli olemasollu?

³ Nüüdisajal pole õige jumalateenimise keskus enam maa peal olev tempel. On aga olemas vaimne tempel, mis toob Jehoovale palju rohkem au kui mingi ehitis. See sümboolne tempel on korraldus, mis võimaldab inimestel tänu Jeesus Kristuse preestriametile ja tema toodud ohvrile saada Jumalaga lepitatud. See tempel tuli olemasollu ehk see korraldus hakkas kehtima aastal 29. m.a.j Jeesuse ristimisega, kui  ta määrati Jehoova suure vaimse templi ülempreestriks. (Heebr. 9:11, 12.)

4., 5. a) Mis on Jehoova teenijate siiras soov vastavalt Laulule 99? b) Mida meil tuleks endalt küsida?

⁴ Kuna me hindame väga Jumala vaimset templikorraldust, siis me väljendame talle oma tänu sellega, et teeme teatavaks tema nime ja ülistame teda lunastuse eest. Mõelda vaid, et praegu toob Jehoovale austust rohkem kui 8 miljonit tõelist kristlast! Kuigi paljud usklikud arvavad ekslikult, et nad saavad Jumalat ülistada pärast oma surma taevas, mõistavad kõik Jehoova tunnistajad, et meil tuleb tuua talle austust siin ja praegu.

⁵ Seega me järgime Jehoova ustavate teenijate eeskuju, kellest räägitakse kirjakohas Laul 99:1—3, 5—7 (loe). Nagu see laul näitab, toetasid Mooses, Aaron ja Saamuel kogu südamest oma aja õiget jumalateenimisviisi. Tänapäeval teenib Jeesuse võitud vendade jääk ustavalt vaimse templi maises õues, enne kui nad hakkavad koos Jeesusega taevas preestritena teenima. Miljonid „teised lambad” toetavad neid ustavalt. (Joh. 10:16.) Kuigi neil gruppidel on erinevad tulevikuväljavaated, teenivad need mõlemad üheskoos Jehoovat siin tema jalajäril. Üksikisikutena aga oleks meil hea endalt küsida: „Kas mina toetan kogu südamest puhast jumalateenimist?”

6., 7. Mis probleem kerkis algkristlikus koguduses ja mis toimus ajavahemikul 1914 kuni 1919?

⁶ Vähem kui sajand pärast kristliku koguduse rajamist algas õigest usust taganemine, nagu oli ennustatud. (Ap. t. 20:28—30; 2. Tess. 2:3, 4.) Seetõttu oli järjest raskem kindlaks teha, kes teenivad Jumalat tema vaimses templis. Alles sajandeid hiljem saabus aeg, mil Jehoova tõi oma äsjatroonitud kuninga Jeesus Kristuse kaudu sellesse asjasse selgust.

⁷ Aastaks 1919 oli selge, kes on need, keda Jehoova tunnustab kui oma teenijaid, kes teenivad tema vaimses templis. Need olid inimesed, kes lasid end vaimselt puhastada, et nende teenistus oleks Jehoovale veel meelepärasem. (Jes. 4:2, 3; Mal. 3:1—4.) Hakkas täituma see, mida Paulus oli sajandeid varem nägemuses näinud.

8., 9. Mis on see paradiis, mida Paulus nägemuses nägi?

⁸ See Pauluse nägemus on kirjas 2. Korintlastele 12:1—4 (loe). Seda üleloomulikku nägemust on nimetatud ka ilmutuseks. Jehoova näitas Paulusele selles nägemuses kaugeid tulevikusündmusi. Kui Paulus „tõmmati kolmandasse taevasse”, siis mis paradiisi ta nägi? See paradiis võib tähendada kolme tulevikus samaaegselt eksisteerivat olukorda. Esiteks, see võib viidata tulevasele maapealsele paradiisile. (Luuka 23:43.) Teiseks, see võib ka viidata täiuslikule vaimsele paradiisile uues maailmas. Ja kolmandaks, see võib viidata imepärasele olukorrale taevas, „Jumala paradiisis”. (Ilm. 2:7.)

⁹ Miks aga ütles Paulus, et ta „kuulis sõnu, millest ei tohi rääkida ja millest inimesel pole lubatud kõnelda”? Kuna polnud veel aeg selgitada selle imelise tulevikunägemuse üksikasju. Ent tänapäeval  lubab Jehoova meil rääkida teistele nendest õnnistustest, mis tema rahvale juba praegu osaks saavad.

10. Miks võib öelda, et väljendid „vaimne paradiis” ja „vaimne tempel” ei tähenda üht ja sama?

¹⁰ Väljend „vaimne paradiis” kuulub meie teokraatlikkusse sõnavarasse. See iseloomustab meie ainulaadset, vaimselt külluslikku olukorda, mis võimaldab meil nautida rahu Jumala ja meie õdede-vendadega. Me ei peaks aga järeldama, et väljendid „vaimne paradiis” ja „vaimne tempel” tähendavad üht ja sama. Vaimne tempel viitab õigele jumalateenimisviisile. Vaimne paradiis on aga olukord, mis valitseb tõeliste jumalateenijate vahel, kes teenivad Jehoovat praegu tema vaimses templis. (Mal. 3:18.)

11. Milline auline ülesanne on meil tänapäeval seoses vaimse paradiisiga?

¹¹ On tähelepanuväärne, et alates aastast 1919 on Jehoova lubanud ebatäiuslikel inimestel koostöös temaga harida, kindlustada ja laiendada vaimset paradiisi maa peal. Kas sa näed enda osa selles erakordses töös? Kas see ajendab sind jätkama koostööd Jehoovaga, et austada tema „jalgade aset”?

12. Milles veenab meid kirjakoha Jesaja 60:17 täitumine? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹² Jehoova organisatsiooni maises osas toimuvaid ümberkorraldusi on ennustatud kirjakohas Jesaja 60:17 (loe). Noored või suhteliselt uued kristlased on lugenud sellistest ümberkorraldustest või neist kuulnud. Paljud vennad ja õed on aga selliseid muudatusi ise kogenud. Nad on veendunud, et Jehoova juhib ja suunab oma troonileseatud kuninga kaudu oma organisatsiooni. Nad teavad, et sellel veendumusel on alust, ja me kõik jagame nende veendumust. Nende kallite kristlaste kogemuste kuulamine võib tugevdada sinugi usku ja usaldust Jehoova vastu.

13. Mida meil tuleks teha kirjakoha Laul 48:12—14 järgi?

¹³ Sõltumata sellest, kui kaua me oleme olnud Jehoova tunnistajad, on meil kõigil kohustus rääkida tema organisatsioonist teistele. Praeguses kurjas, korrumpeerunud ja armastusetus maailmas on meie keskel valitsev vaimne paradiis tõeline ime! Milline rõõm on meil rääkida „tulevastele põlvedele” Siionist ehk Jehoova organisatsioonist ning vaimsest paradiisist. (Loe Laul 48:12—14.)

14., 15. Milliseid organisatsioonilisi muudatusi tehti 1970-ndatel aastatel ja mis kasu neist on olnud?

¹⁴ Aastate jooksul on paljud eakad meie hulgast ise näinud mõningaid ümberkorraldusi, mis on Jehoova organisatsiooni maist osa järjest kaunimaks teinud. Nad mäletavad aegu, mil koguduses oli vanematekogu asemel üks kogudusesulane, kui harubüroo komitee asemel oli harubüroo sulane ning kui Jehoova tunnistajate juhtiva kogu asemel suunas tegevust Vahitorni ühingu president. Kuigi kõigil neil juhtivatel vendadel olid ustavad abilised, vastutas põhimõtteliselt vaid üks isik koguduses, harubüroos või peakorteris tehtavate otsuste eest.  1970-ndatel aastatel hakati tegema muudatusi, et üksikisikute asemel langetaksid otsuseid kogudusevanemate grupid.

¹⁵ Kas sellistest muudatustest on kasu olnud? Päris kindlasti! Ja see on ka loogiline, sest need ümberkorraldused põhinevad Piibli põhimõtete paremal mõistmisel. Ühe inimese asemel langetab nüüd otsuseid kogudusevanemate grupp. Seeläbi saab organisatsioon kasu kõigi kogudusevanemate — Jehoova antud andide — headest omadustest. (Efesl. 4:8; Õpet. 24:6.)

16., 17. Millised viimase aja muudatused on sulle eriti muljet avaldanud ja miks?

¹⁶ Mõtle ka hiljuti tehtud muudatustele, näiteks neile, mis puudutavad meie väljaannete välimust, sisu ja levitamismeetodeid. Ilmselt pakud sa kuulutustööl rõõmuga meie praktilist ja pilkuköitvat kirjandust. Ja kui kasutame tõeseemnete levitamisel uusi mooduseid, nagu näiteks meie veebisaiti jw.org, peegeldame Jehoova soovi pakkuda inimestele vajalikku juhatust, kus nad ka ei elaks.

¹⁷ Tänu tarkadele muudatustele on nüüd lihtsam korraldada ka pere piibliõhtut või võtta rohkem aega iseseisvaks uurimiseks. Samuti oleme väga tänulikud kokkutulekute programmiga seotud muudatuste eest. Me ütleme tihti, et kokkutulekud lähevad igal aastal järjest paremaks. Ja kindlasti me rõõmustame uute võimaluste üle meie teokraatlikus väljaõppes. Kõigi nende muudatuste taga on selgelt näha Jehoova kätt. Ta on muutnud oma organisatsiooni  üha kaunimaks ja laiendanud meie vaimset paradiisi.

18., 19. Kuidas me saame aidata vaimset paradiisi kaunimaks muuta?

¹⁸ On suur au, et Jehoova on lubanud meil osaleda vaimse paradiisi kaunimaks muutmisel. Me saame seda teha, kui kuulutame innukalt head sõnumit kuningriigist ja õpetame inimesi, et neist saaksid Jeesuse jüngrid. Iga kord, kui aitame kaasa kellegi saamisele Jehoova teenijaks, laiendame vaimse paradiisi piire. (Jes. 26:15; 54:2.)

¹⁹ Me saame aidata teha vaimset paradiisi kaunimaks ka sellega, kui arendame järjekindlalt oma kristlikku isiksust. Nii teeme selle paradiisi teistele köitvamaks. Tavaliselt tõmbab inimesi meie organisatsiooni ning Jumala ja Kristuse juurde just meie kõlbeline puhtus ja rahumeelne käitumine, mitte niivõrd meie teadmised Piiblist.

20. Mis peaks oleme meie soov kooskõlas kirjakohaga Õpetussõnad 14:35?

²⁰ Kui rõõmsad võivad küll olla Jehoova ja Jeesus, kui näevad meie kaunist vaimset paradiisi! Rõõm, mida me tunneme praegu seda kaunimaks muutes, on kõigest eelaimdus tulevasest rõõmust kogu maakera paradiisiks muutmisel. Pidagem meeles mõtet kirjakohas Õpetussõnad 14:35, mis ütleb: „Kuningal on hea meel arukast sulasest.” Tegutsegem siis alati arukalt, tehes kõvasti tööd, et meie vaimne paradiis saaks veel kaunimaks!