Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Ekilonei án Jiowa Tong mi Núkúchar

Ekilonei án Jiowa Tong mi Núkúchar

“Üpwe ekieki [“ekilonei,” NW] usun om kewe föför meinisin.”​—KÖLF. 77:12.

KÉL: 18, 29

1, 2. (a) Pwata ka lúkúlúkú pwe Jiowa a tongei néún kewe aramas? (b) Kot a fératá aramas pwe epwe lamot ngeniir met?

 PWATA ka lúkúlúk pwe Jiowa a tongei néún kewe aramas? Me mwen kopwe pélúweni ena kapas eis, ekieki mwo ekkeei pwóróus: Lón chómmóng ier, pwiich kewe ra kirekiréch le ápéchékkúla emén pwiich fefin itan Taylene ren ar ereni pwe esap kon kútta seni pwisin i met ese tongeni. Taylene a apasa: “Ika Jiowa ese tongeei, iwe esap áchema ngeniei an kewe kapasen fén iteitan.” Brigitte, ewe a áláemén le túmúnú néún kewe rúúemén mwirin málóón pwúlúwan we a erá: “Ai túmúnú nei kewe lón án Satan ei ótót ina eú me lein osukosuk a kon weires seni meinisin, ákkáeúin pokiten ese wor pwúlúwei. Nge ua lúkúlúkú án Jiowa tong pokiten a fen emmweniei lón ai kechiw me riáfféú nge ese mut ngeniei upwe nóm fán eú sóssót use tongeni pworacho ngeni.” (1 Kor. 10:13) Sandra a úri eú semmwen mi chou ese tongeni pwák seni. Atun eú mwichelap, emén pwiich fefin a áfánni Sandra. Iei alon pwúlúwen Sandra: “Inaamwo ika ause kon sissilei i nge an áfánni Sandra a atoto lón letipem pwapwa chapur. Pwal mwo nge án pwiich kewe ekis pwáraatá tong a pwári pwe Jiowa a fókkun tongekem.”

2 Jiowa a fératá aramas lón napanap mi lamot ngeniir ar repwe pwári me kúna tong. Iwe nge, a mecheres ach sipwe ekieki pwe Jiowa ese chúen tongekich pokiten samau are osukosuken moni are pokiten ese uwaéch ach angangen afalafal. Ika sia poputá le ekieki ena, mi lamot sipwe chechchemeni pwe sia aúchea me ren me a kamwéch péúmwánich me ákkálisikich. Ika sia tuppwél ngeni esap fókkun ménúkikicholó.​—Ais. 41:13; 49:15.

3. Met a tongeni ápéchékkúla ach lúkúlúk pwe án Jiowa tong ngenikich a núkúchar?

3 Ekkena Chón Pwáraatá sia fós usur ra lúkúlúk pwe Kot a nóm rer lón fansoun weires. Sia pwal tongeni eáni ena lúkúlúk pwe i a nóm rech. (Kölf. 118:6, 7) Lón ei lesen, sipwe pwóróusfengen wóón ekkeei rúáánú liffang mi ánnetatá pwe Jiowa a tongekich, (1) férian kewe, (2) ewe Paipel, (3) iótek me (4) ewe méén kepich. Ach ekkekieki wóón ekkewe mettóch mi múrinné Jiowa a féri a tongeni álisikich le alapaaló ach kilisou ren an we tong mi núkúchar.​—Álleani Kölfel 77:11, 12.

EKILONEI FÉRIEN JIOWA KEWE

4. Met sia káé seni férien Jiowa kewe?

4 Atun sia nennengeni férien Jiowa kewe sia silei úkúkún an tongekich. (Rom 1:20) Áwewe chék, Jiowa a anapanapa ewe fénúfan pwe sipwe tongeni féri chómmóng mettóch me lúkún ach sipwe chék manaw. A ngenikich meinisin minne mi lamot pwe sipwe pwapwaiti manaw. A lamot sipwe mwéngé nge Jiowa a ngenikich sókkópaten mwéngé pwe sipwe pwapwa fansoun sia mwéngé! (SalAf. 9:7) Emén pwiich fefin itan Catherine a pwapwaiti le katol férien Kot kewe, ákkáeúin fán ewe maram April lón Canada. A apasa: “A mmen amwarar atun meinisin ra poputá le pwúksefál me warsefál. Ekkewe péén irá ra pwúksefál me ekkewe machchang ra warsefál, kapachelong ewe kúkkún machchang itan hummingbird mi etto ngeni ai we sepien enen machchang lúkún asammwachoon ai we kitchen. Ese wor tipemwaramwar pwe Jiowa a tongekich pún a ngenikich mettóch sia fókkun pwapwaiti.” Semach a pwapwaiti férian kewe, iwe a mochen sipwe pwal ina usun.​—Föf. 14:16, 17.

5. Ifa usun án Jiowa we tong a pwáló ren ifa usun a fératá aramas?

5 Jiowa a férikich pwe sipwe tufichin féri angang mi múrinné me pwapwaiti. (SalAf. 2:24) A ewisa aramas le amasoua fénúfan, féri atake wóón, túmúnú ekkewe iik, machchang me meinisin ménúmanaw wóón. (Ken. 1:26-28) Atun a férikich a pwal ngenikich napanapach mi múrinné pwe sipwe tongeni áppirú i.​—Ef. 5:1.

ÁN KOT WE KAPAS A AÚCHEA

6. Pwata sipwe fókkun aúcheani án Kot we Kapas?

6 Pokiten Jiowa a fókkun tongekich a ngenikich ewe Paipel. Sia silei Kot ren ewe Paipel me meefian usun aramas. Áwewe chék, ewe Paipel a erenikich meefien Jiowa usun ekkewe chón Israel mi álleasolap fán chómmóng. Iei alon Kölfel 78:38: “Kot a tongeer, a amusala ar tipis, esap pwal aroserela. Fän chomong a amwöchü an song, nge esap amüchawu an lingeringer ngeniir.” Óm ekilonei ena wokisin epwe tongeni álisuk le kúna úkúkún án Jiowa tongeok me áfánnuk. Sia tongeni lúkúlúk pwe a fókkun alóllóól án Jiowa tongekich.​—Álleani 1 Petrus 5:6, 7.

7. Pwata Paipel epwe aúchea me rech?

7 Itá ewe Paipel epwe fókkun aúchea me rech. Pwata? Pún Jiowa a pwóróus ngenikich me ren. Atun ewe alen pwóróusfengen lefilen emén sam are emén in me néún we a múrinné, a apéchékkúla ar tong me lúkúlúk lefiler. Jiowa i Semach mi tong. Ikaamwo sise tongeni kúna are rong léúwan nge a pwóróus ngenikich me ren ewe Paipel. Mi lamot sipwe akkaúseling ngeni! (Ais. 30:20, 21) Atun sia álleani án Kot we Kapas, a efisi ach silei me lúkúlúk wóón Jiowa, ewe a emmwenikich me túmúnúkich.​—Álleani Kölfel 19:7-11; Än Salomon Fos 1:33.

8, 9. Jiowa a mochen ach sipwe silei met? Apwóróusa eú pwóróus seni Paipel.

8 Jiowa a mochen sipwe silei pwe a tongekich me a silei pwe sise unuséch. Nge a kútta minne mi múrinné rech. (2 Kron. 16:9) Sipwe pwóróus usun án Jiowa kúna minne mi múrinné ren Jehosafat, ewe kingen Juta. Jehosafat a kefilingaw lón an fiti ewe kingen Israel mi ngaw itan Ahap le ló maunei ekkewe chón Siria lón Ramot-kiliat. Inaamwo ika 400 soufós chofona ra ereni King Ahap pwe epwe win lón ewe maun nge Mikaia néún Jiowa we soufós mi enlet a ereni Jehosafat me Ahap pwe ika repwe maun, iwe repwe kkuf. Ina met a fis. Ahap a máló lón ewe maun nge Jehosafat chippú epwe máló. Mwirin ewe maun, Jiowa a néúnéú Jehu pwe epwe apwúngú Jehosafat ren an kefilingaw. Nge Jehu a pwal erá: “A wor ekoch föför mi mürina ka föri.”​—2 Kron. 18:4, 5, 18-22, 33, 34; 19:1-3.

9 Pún fite ier me mwan, Jehosafat a ereni ekkewe néúwis, chón Lefi me souasor pwe repwe ló ngeni ekkewe telinimwen Juta pwe repwe asukula aramas án Jiowa kewe Allúk. Ra fókkun sópwéch lón ar angang pwe aramas seni ekkewe ekkóch mwú ra pwal mwo nge silei usun Jiowa. (2 Kron. 17:3-10) Ina popun ikaamwo Jehosafat a kefilingaw nge Jiowa ese ménúki ekkewe mettóch mi múrinné a féri me mwan. Ena pwóróus a fókkun oururukich pokiten sia kan mwámmwáálliló. Iwe nge, ika sia angang ngeni Jiowa úkúkún ach tufich epwe chék tottongekich nge esap ménúkaaló ekkewe mettóch mi múrinné sia féri.

AÚCHEANI EWE LIFFANGEN IÓTEK

10, 11. (a) Pwata iótek ina eú liffang mi aúchea seni Jiowa? (b) Ifa usun Kot a pélúweni ach kewe iótek? (Ppii ewe sasing lepoputáán ei lesen.)

10 Emén sam mi tong a awora fansoun le aúseling ngeni néún kewe atun ra mochen fós ngeni. A mochen silei letiper pokiten a fókkun chúngúúr. Semach we mi tong Jiowa a pwal ina usun. A akkaúselingakich atun sia iótek. Ach fóffós ngeni Semach we ina eú liffang mi aúchea!

11 Sia tongeni iótek ngeni Jiowa fansoun meinisin. I Chiechiach me iteitan a mmólnetá le aúseling ach kewe iótek. Taylene, ewe sia fen pwóróus usun me mwan, a erá, “Ka tongeni apasa mettóch meinisin ngeni i.” Atun sia ereni Jiowa masouen ekiekich, neman epwe pélúwenikich ren eú wokisin, eú lesen seni néúch kewe puk are kapasen pesepes seni emén pwiich. Jiowa a aúseling ngeni ach sié me a weweitikich inaamwo ika ese wor a weweitikich. An pélúweni ach kewe iótek a ánnetatá pwe an tong ngenikich a núkúchar.

12. Pwata sipwe káé ekkewe iótek lón Paipel? Apwóróusa eú leenien áppirú.

12 Sia tongeni káé lesen mi lamot seni ekkewe iótek lón Paipel. Fán ekkóch a álilliséch ach sipwe káé ekkóch me lein ekkena iótek atun famili fel. Ach kewe iótek repwe múrinnéló ika sia ekilonei án néún Kot kewe aramas lóóm iótek seni letiper. Áwewe chék, káé usun án Sona iótek mi tipetekison me lón luken ewe iik mi watte. (Sona 1:17–2:10) Álleasefáli alóllóólun án Salomon iótek ngeni Jiowa atun efinúnún ewe imwenfel. (1 King 8:22-53) Ekilonei án Jesus iótek. (Mat. 6:9-13) Ewe mi lamot seni meinisin, ach sipwe “iotek o tüngor ngeni Kot” iteitan. Iwe ‘än Kot kinamwe mi tekia seni ach tongeni weweiti epwe tümwünü lelukach me ekiekich.’ Ach aúcheani án Jiowa tong mi núkúchar epwe lallapóló.​—Fil. 4:6, 7.

PWÁRAATÁ ÓM KILISOU REN EWE MÉÉN KEPICH

13. A suuk ngenikich met pokiten ewe méén kepich?

13 Jiowa a liffang ngenikich ewe méén kepich pwe “sipwe manau.” (1 Joh. 4:9) Iei makkeien aposel Paulus usun ei liffang mi amwarar usun án Jiowa tong: “Lon ena fansoun Kraist a fen mäla fän iten chon föföringau. A men weires än eman epwe mäla fänäsengesin eman aramas mi pwüng. Eli epwe wor eman epwe tongeni mäla fänäsengesin eman aramas mi aramasöch. Nge Kot a pwäri ngenikich ükükün an echenikich, pwe lupwen sia chüen nonom lon tipis, Kraist a mäla fänäsengesich.” (Rom 5:6-8) Ewe méén kepich ina ewe mi lap me lein alen án Kot pwáraatá tong me atufichi aramas an epwe wor ar ririéch ngeni.

14, 15. Met weween ewe méén kepich fán iten (a) Chón Kraist mi kepit? (b) chókkewe a wor ar ápilúkúlúk le manaw wóón fénúfan?

14 A suuk ngeni eú kúkkún mwichen Chón Kraist le meefi kkólóón aúchean án Jiowa tong mi núkúchar. (Joh. 1:12, 13; 3:5-7) Iir ra kepit ren án Kot we manaman mi fel me ra wiliti néún. (Rom 8:15, 16) Pokiten ekkóch me leir ra chúen nóm wóón fénúfan, pwata Paulus a apasa, ‘amottafengenniir lon lang ren Kraist Jises’? (Ef. 2:6, Testament Mi Fö) Pún Jiowa a ngeniir ewe ápilúkúlúkún manaw lón láng.​—Ef. 1:13, 14; Kol. 1:5.

15 Chókkewe rese kepit ra tongeni wiliti chiechien Kot ika ra pwáraatá ar lúkú ewe méén kepich. A pwal suuk ngeniir án Kot epwe mwuutiir pwe néún me kúna manaw lón paratis wóón fénúfan. Ewe méén kepich a ánnetatá án Jiowa tong ngeni aramas meinisin. (Joh. 3:16) A ifa me meseikach le silei pwe ika sia angang ngeni Kot fán tuppwél, epwe ngenikich ewe manaw mi fókkun múrinné lón ewe ótót sefé! Ina popun sipwe pwári pwe sia aúcheani ewe méén kepich, ewe pisekin ánnet mi lapalap pwe án Kot tongekich mi núkúchar.

PWÁRI ÓM TONGEI JIOWA

16. Ach ekilonei án Kot tong a amwékútúkich le féri met?

16 Ese lea án Jiowa féfférún tong ngenikich. King Tafit a kélú: “Ai Samol mi Lapalap, om kewe ekiek ra fokun aüchea ngeniei. Ra kon fokun chomong. Ika ngang üpwe aleaniir, repwe chomong seni föün pi.” (Kölf. 139:17, 18) Ach ekilonei chómmóngun án Jiowa féfférún tong ngenikich epwe amwékútúkich le tongei i me angang ngeni úkúkún ach tongeni.

17, 18. Ikkefa ekkóch alen ach pwári pwe sia tongei Kot?

17 A wor chómmóng alen ach sipwe pwári pwe sia tongei Jiowa. Áwewe chék, ren ach tinikken le esile ngeni aramas ewe kapas allim usun ewe Mwú. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Sia tongeni pwal pwáraatá ach tong ren ach tuppwél le likiitú fán ekkewe sóssótun lúkú. (Álleani Kölfel 84:11; James 1:2-5.) Ikaamwo ra kon chou ach kewe sóssót nge sia tongeni lúkúlúk pwe Jiowa a kúkkúna ach kewe riáfféú me epwe álisikich pún kich mi aúchea me ren.​—Kölf. 56:8.

18 Ach tongei Jiowa a amwékútúkich le ekilonei férien kewe meinisin mi amwarar. Sia pwári ach tongei Jiowa me an we Kapas ren ach tinikken le káé Paipel. Sia ikkiótek ngeni Jiowa iteitan pokiten sia tongei me mochen ápéchékkúla ach riri ngeni. Me atun sia ekilonei án Jiowa we liffangen méén kepich mi aúchea, iwe ach tongei i a alóllóólóló. (1 Joh. 2:1, 2) Ikkeei ekkóch me lein ekkewe chómmóng alen ach pwáraatá ngeni Jiowa pwe sia aúcheani an we tong mi núkúchar ngenikich.