1. Millisel ajal me praegu elame?

ME ELAME väga raskel ajal. Piibel nimetab seda 1914. aastal alanud aega „viimseteks päevadeks”. Seda karmi aega iseloomustavad olukorrad, mis on tunduvalt hullemad kui mistahes varasemal ajajärgul enne seda pöördelist aastat. (2. Tim. 3:1—5.) Lisaks käib see maailm järjest enam alla kooskõlas Piibli ennustusega: „Kurjad inimesed ja petised lähevad aga veelgi kurjemaks.” (2. Tim. 3:13.)

2. Milline on paljude inimeste meelelahutus? (Vaata pilti artikli alguses.)

² Paljud vaatavad või teevad meelelahutuseks midagi sellist, mis on vägivaldne, kõlvatu, spiritistlik või muus mõttes Jumalale vastuvõetamatu. Näiteks kujutatakse internetis, telesaadetes, filmides, romaanides ja ajakirjades sageli vägivalda ja ebamoraalsust positiivses valguses. Teguviisid, mida varem peeti sobimatuks, on nüüd mõnes paigas lausa seaduslikuks tunnistatud. See aga ei tee sellist käitumist Jumalale vastuvõetavaks. (Loe Roomlastele 1:28—32.)

3. Kuidas suhtutakse sageli neisse, kes elavad Piibli põhimõtete järgi?

 ³ Esimesel sajandil hoidusid Jeesuse järelkäijad sobimatust meelelahutusest. Sellise jumalakartliku hoiaku ja käitumise tõttu olid nad laimu ja tagakiusamise märklauaks. Apostel Peetrus kirjutas: „Nad imestavad, et te [kristlased] ei jookse enam nendega samal kõlvatuse teel, ja räägivad teist põlgusega.” (1. Peetr. 4:4.) Ka tänapäeval on need, kes elavad Jumala põhimõtete järgi, maailma silmis pentsikud. Tegelikult kiusatakse taga „kõiki, kes soovivad elada jumalakartlikult Kristus Jeesuse jüngritena”. (2. Tim. 3:12.)

4. Mis nõu annab pühakiri selle kohta, kuidas suhtuda praegusse maailma?

⁴ Pühakiri ütleb neile, kes soovivad täita Jumala tahet, et nad ei tohiks armastada maailma ja kõike sellele omast. (Loe 1. Johannese 2:15, 16.) Praeguse maailma religioonid, poliitika ja kaubandus koos kõigi oma infokanalitega on „selle maailma jumala” Saatana mõju all. (2. Kor. 4:4; 1. Joh. 5:19.) Kristlastena tuleb meil seega panna hoolega tähele, kellega me läbi käime. Jumala sõna ütleb selgelt: „Ärge laske end eksitada. Halb seltskond rikub kasulikud harjumused.” (1. Kor. 15:33.)

5., 6. Kellega läbikäimisest tuleks meil hoiduda ja miks?

⁵ Et me ei rikuks oma häid harjumusi, tuleb meil hoiduda tihedalt lävimast nendega, kelle eluviis pole kooskõlas Jumala põhimõtetega. See ei käi mitte ainult läbikäimise kohta uskmatutega, vaid ka nendega, kes väidavad, et teenivad Jehoovat, kuid rikuvad hoopis teadlikult tema seadusi. Kui selline kristlane teeb mõne ränga patu ega kahetse, siis me lõpetame temaga läbikäimise. (Rooml. 16:17, 18.)

⁶ Kui suhtleme nendega, kes ei kuuletu Jumala seadustele, võime hakata nende poolehoiu võitmiseks käituma nii nagu nemad. Näiteks kui käime tihedalt läbi mõne inimesega, kes elab kõlvatut elu, võib see mõjutada meidki tegema midagi ebamoraalset. Nii on juhtunud mõningate kristlastega, kellest osad on isegi eemaldatud, sest nad ei kahetsenud tehtut. (1. Kor. 5:11—13.) Kui nad Jehoova juurde tagasi ei pöördu, võib nende olukord kujuneda selliseks, nagu kirjeldas Peetrus. (Loe 2. Peetruse 2:20—22.)

7. Keda me peaksime valima oma sõpradeks?

⁷ Kuigi me tahame olla lahked kõigi vastu, ka nende vastu, kes ei järgi Jumala seadusi, ei tohiks me hakata nendega tihedalt läbi käima või nendega sõbrustama. Seega oleks väär, kui mõni vallaline Jehoova tunnistaja hakkaks käima kohtamas kellegagi, kes pole veel Jumalale pühendunud, pole talle ustav ega austa tema kõrgeid norme. Kristliku laitmatuse hoidmine on tunduvalt tähtsam kui populaarsus selliste inimeste silmis, kes ei ela Jehoova seaduste järgi. Meie lähedased kaaslased peaksid olema need, kes täidavad Jumala tahet. Jeesus ütles: „Kes täidab Jumala tahet, see on mu vend, õde ja ema.” (Mark. 3:35.)

8. Kuidas mõjutas halb seltskond muistset Iisraeli rahvast?

⁸ Iisraellased said tunda halva seltskonna laastavat mõju. Kui Jehoova vabastas nad Egiptuse orjusest ja juhtis  nad tõotatud maale, ütles ta neile läbikäimise kohta sealsete elanikega: „Sa ei tohi kummardada nende jumalate ette ega lasta end ahvatleda noid teenima. Ära järgi nende rahvaste kombeid! Purusta nende ebajumalakujud ja pühad sambad. Teeni oma Jumalat Jehoovat.” (2. Moos. 23:24, 25.) Siiski ei kuuletunud enamik iisraellasi Jumala juhatusele. (Laul 106:35—39.) Kuna nad polnud Jumalale ustavad, ütles Jeesus neile hiljem: „Jumal hülgab teie templi ja sellisena see teile jääb.” (Matt. 23:38.) Jehoova heitis Iisraeli rahva kõrvale ja õnnistas hoopis vastloodud kristlikku kogudust. (Ap. t. 2:1—4.)

9. Miks võib selle maailma meedia ja meelelahutus olla ohtlik?

⁹ Enamik sellest, mida toodab maailma meedia ja meelelahutustööstus, võib ohustada kristlase vaimsust. Sedalaadi materjal pole mõeldud selleks, et kasvatada usku Jehoovasse ja tema tõotustesse. Pigem peegeldab see Saatana kurja maailma hoiakuid ja eesmärke. Seega peame olema väga hoolikad, et me ei valiks endale vaatamiseks, lugemiseks või kuulamiseks sellist materjali, mis õhutab „maailma ihasid”. (Tiit. 2:12.)

10. Mis saab praeguse maailma kahjulikust lugemis- ja vaatamismaterjalist?

¹⁰ Peagi jääb kahjulik lugemis- ja vaatamismaterjal minevikku. See kõrvaldatakse, kui hävib Saatana maailm, mis seda propageerib. Jumala sõna ütleb: „Maailm kaob, samuti kaovad selle ihad, aga kes täidab Jumala tahet, elab igavesti.” (1. Joh. 2:17.) Laulukirjutaja väljendas samasuguseid mõtteid: „Kurjadele tehakse lõpp, kuid kes Jehoovale loodavad, pärivad maa. ... tasased pärivad maa ja naudivad külluslikku rahu.” Kui kaua? „Õiged pärivad maa ja elavad sellel igavesti.” (Laul 37:9, 11, 29.)

11. Mil moel annab Jumal oma rahvale kosutavat vaimset toitu?

¹¹ Vastandina sellele, mida propageerib maailm, õhutavad Jehoova organisatsiooni väljaanded neil viimseil päevil meid elama nii, et võiksime saada igavese elu. Jeesus ütles palves Jehoovale: „Nad saavad igavese elu, kui õpivad tundma sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesus Kristust, kelle sina oled läkitanud.” (Joh. 17:3.) Meie taevane isa annab oma organisatsiooni kaudu külluslikult kosutavat vaimset toitu. Milline rõõm on saada selliseid ajakirju, brošüüre, raamatuid, videoid ja veebimaterjali, mis edendavad õiget jumalateenimist! Peale selle korraldab Jumala organisatsioon regulaarselt koosolekuid rohkem kui 110 000 koguduses üle maailma. Neil koosolekutel ja kokkutulekutel uuritakse Piiblil põhinevat materjali, mis kasvatab usku Jumalasse ja tema tõotustesse. (Heebr. 10:24, 25.)

12. Mida tähendab Piibli nõuanne abielluda „üksnes Kristuse jüngriga”?

¹² Vallalisel kristlasel, kes soovib abielluda, on eriti tähtis tähele panna, kellega ta läbi käib. Jumala sõna annab selget nõu: „Ärge siduge end uskmatutega. Sest mida ühist on õigusel seadusetusega? Või mida ühist on valgusel pimedusega?” (2. Kor. 6:14.) Piibel ütleb jumalateenijatele, kes otsivad endale kaasat, et tuleks abielluda „üksnes  Kristuse jüngriga”, see tähendab pühendunud ja ristitud Jehoova teenijaga, kes elab kooskõlas pühakirja õpetustega. (1. Kor. 7:39.) Usukaaslasega abielludes saab kristlane endale kaaslase, kes on pühendunud Jehoovale ja aitab tal Jumala ees laitmatuks jääda.

13. Millise keelu andis Jumal iisraellastele seoses abiellumisega?

¹³ Jehoova teab, mis on tema teenijatele parim, ning tema seisukoht seoses abiellumisega pole muutunud. Pane tähele tema üheselt mõistetavat käsku Iisraeli rahvale. Viidates ümberkaudsetele rahvastele, kes teenisid teisi jumalaid, andis Jehoova Moosese kaudu iisraellastele teada: „Te ei tohi nendega abielusid sõlmida. Ärge andke oma tütreid nende poegadele ja ärge võtke nende tütreid oma poegadele, sest nad ahvatlevad teie pojad teenima teisi jumalaid ning siis süttib teie vastu Jehoova viha ja ta hävitab teid kiiresti.” (5. Moos. 7:3, 4.)

14., 15. Kuidas mõjutas Jehoova juhatuse eiramine Saalomoni?

¹⁴ Taaveti poeg Saalomon palus oma valitsusaja alguses noore mehena endale tarkust ja Jumal andis talle seda külluslikult. Seejärel sai kuningas Saalomon kuulsaks kui heal järjel oleva maa tark valitseja. Seeba kuninganna, kes Saalomoni külastas, hüüdis lausa: „Ma ei uskunud seda enne, kui tulin ja nägin oma silmaga. Kuid mulle polnud räägitud pooltki! Sa oled palju targem ja rikkam, kui mulle teada anti.” (1. Kun. 10:7.) Ent hiljem sai Saalomonist hoopis kurb näide sellest, mis juhtub siis, kui inimene eirab Jumala keeldu mitte abielluda uskmatuga. (Kog. 4:13.)

¹⁵ Hoolimata kõigest, mida Jumal oli tema heaks teinud, ei kuuletunud Saalomon keelule mitte võtta endale naisi ümberkaudsetest rahvastest, kes ei teeni Jehoovat. Saalomon armastas „paljusid teisi võõramaa naisi” ning lõpuks oli tal 700 naist ja 300 liignaist. Mis oli tagajärg? „Saalomoni vanemas eas pöörasid ta [paganlikud] naised tema südame teiste jumalate poole ... Saalomon tegi Jehoova silmis kurja.” (1. Kun. 11:1—6.) Halva seltskonna tõttu minetas Saalomon oma tarkuse ja pöördus ära õigest jumalateenimisest. Milliseks hoiatuseks see on kristlastele, kes hellitavad mõtteid abiellumisest inimesega, kes ei armasta Jehoovat!

16. Millist nõu annab pühakiri jumalateenijale, kes on abielus uskmatuga?

¹⁶ Aga kuidas on lood siis, kui keegi saab Jehoova teenijaks, olles juba abielus uskmatuga? Piibel ütleb: „Teie, naised, alluge oma mehele, et ka see, kes ei kuuletu Jumala sõnale, võidetaks usule ilma sõnadeta tänu naise käitumisele.” (1. Peetr. 3:1.) Need sõnad on suunatud kristlikele abielunaistele, kuid samamoodi käivad need ka abielumeeste kohta, kes saavad Jehoova teenijaks, olles abielus uskmatuga. Piibli nõuanne on selge: ole hea abikaasa ning ela Jumala kõrgete abielunormide järgi. Paljud uskmatud abikaasad on tõe omaks võtnud tänu sellele, et on pannud tähele, kuidas nende abikaasa on Jumala põhimõtteid rakendades end muutnud.

17., 18. Miks elasid nii Noa kui ka esimese sajandi kristlased üle omaaegse maailmaajastu lõpu?

¹⁷ Halb seltskond rikub kasulikud harjumused, kuid hea seltskond mõjub  hästi. Võtame näiteks Noa, kes elas kurjas maailmas, kuid kes ei soovinud selle elanikega sõbrustada. Sel ajal „Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal on suur ja et kõik tema südame mõtted on üksnes halvad”. (1. Moos. 6:5.) Jumal otsustas kogu kurja maailma üleilmses veeuputuses hävitada. Ent „Noa oli üks õige mees; ta oli oma kaasaegsete seas laitmatu. Noa käis koos tõelise Jumalaga”. (1. Moos. 6:7—9.)

¹⁸ Noa ei otsinud endale sõpru jumalakartmatute hulgast. Tema ja ta seitse pereliiget olid hõivatud Jumala antud tööga, mis hõlmas ka suure laeva ehitamist. Samal ajal oli Noa õigusekuulutaja. (2. Peetr. 2:5.) Noa, tema naine, kolm poega ja nende naised pakkusid üksteisele head seltskonda. Nad tegutsesid Jumalale meelepäraselt ja tulemuseks oli see, et nad elasid veeuputuse üle. Kuna me kõik oleme nende ustavate jumalateenijate järeltulijad, peaksime neile tänulikud olema. Ka esimesel sajandil ei sõbrustanud ustavad ja kuulekad kristlased jumalakartmatute inimestega ning elasid tänu sellele üle Jeruusalemma ja juudi süsteemi hävingu aastal 70 m.a.j. (Luuka 21:20—22.)

19. Mida meil tuleb teha, et võiksime pälvida Jehoova soosingu?

¹⁹ Jehoova teenijatena tuleks meil Noast, tema perekonnast ja ustavatest esimese sajandi kristlastest eeskuju võtta. Meil tuleb hoida eemale meid ümbritsevast kurjast maailmast ja otsida kosutavat seltskonda miljonite ustavate vendade ja õdede seast. Kui käime tihedalt läbi nendega, kes lasevad end juhtida Jumala tarkusel, aitab see meil praegusel karmil ajal seista kindlalt usus. (Õpet. 13:20; 1. Kor. 16:13.) Mõelda vaid, kui imepärane tulevikulootus meil on! Kui hoidume halvast seltskonnast neil viimseil päevil, võime elada üle selle kurja maailma lõpu ja pääseda Jehoova õiglasse uude maailma, mis on juba käeulatuses.