1, 2. Ta mejãnkajjik eo an kajjojo Kũrjin? Jouj im kwal̦o̦k juon waanjoñak.

 ÑE JUON kõrã me ewõr an baam̦le ej wia leen wõjke ilo jikin wia ko, ejjab aolep iien ej wiaik leen wõjke ko rekileptata ak ediktata on̦ãer. Bõtab, ej lali leen wõjke ko im pukot leen wõjke ko me rekããl, enno̦ bwiier, im remmed. Ealikkar bwe ekõn̦aan leen wõjke ko me rekalo.

² Ãlikin an juon armej katak kõn Jeova im pepe in peptaij, jem̦jerã eo an ippãn Anij ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im eddekl̦o̦k. Mejãnkajjik eo an ej bwe en juon eo erũtto ilo tõmak. Ñe erũtto ilo tõmak, mel̦el̦ein bwe elukkuun epaak jem̦jerã eo an ippãn Jeova. Rijjilõk Paul ear kõn̦aan bwe Kũrjin ro ilo Epesõs ren rũttol̦o̦k ilo tõmak. Ear rõjañ er bwe ren bõrokuk ak “juon wõt ilo tõmak” im wõnm̦aanl̦o̦k im katak kõn Jijej bwe ren maroñ “erom armej erũtto ilo mour, im tõpar joñan utiej eo an Kũraij im rũtto eo an.”​—Epesõs 4:13, UBS.

3. Ta eo ear wal̦o̦k ilo eklejia eo ilo Epesõs me ej bar wal̦o̦k ilo eklejia ko ilo raan kein?

³ Ke Paul ear je lõta eo an ñan ro ilo Epesõs, eklejia eo ilo Epesõs em̦õj an kar jutak ium̦win elõñ iiõ. Kõn men in, elõñ  iaan Kũrjin ro ilo eklejia eo rar rũtto kadede ilo tõmak. Bõtab, ear wõr wõt jet ilo eklejia eo me rar aikuj kate er bwe jem̦jerã eo aer ippãn Jeova en epaakl̦o̦k. Ejjel̦o̦k oktak ilo raan kein. Elõñ iaan ro jeid im jatid eto aer karejar ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ im rej jet ro im rerũtto ilo tõmak. Bõtab, ewõr jet ilo eklejia ko me rejjañin rũtto ilo tõmak. Ñan waanjoñak, elõñ to̦ujin rej peptaij kajjojo iiõ, im rej aikuj rũttol̦o̦k ilo tõmak. Ak ta kõn kwe?​—Kolosse 2:6, 7, UBS.

4, 5. (1) Ewi wãween an Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak oktak jãn doon? (2) Meñe reoktak jãn doon, ak ta eo rej juon wõt kake? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁴ Ñe kwõj pãd ilo jikin wia ko im kwõj lali leen wõjke ko rekalo, kwõnaaj kile bwe ejjab juon wõt jekjekier. Bõtab, ewõr jet men ko kõn leen wõjke kein me rej kõm̦m̦an am̦ kile bwe rekalo. Ejjel̦o̦k oktak men in jãn Kũrjin ro me rerũtto ilo tõmak. Rejjab juon wõt kõnke rej jãn aelõñ ko reoktak jãn doon im eoktak wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k. Bareinwõt, iiõ ko aer jãn doon im men ko rekõn̦aan im men ko rediki reoktak jãn doon. Meñe ãindein, ak ewõr jet men ko kõn er me rej kõm̦m̦an ad kile bwe rej jet ro im rerũtto ilo tõmak. Ta jet iaan men kein?

⁵ Juon eo me erũtto ilo tõmak ej anõke joñak eo an Jijej, eo ear likũt juon joñak bwe jen “anõke jenkwan ne ko neen.” (1 Piter 2:21) Jijej ear ba bwe elukkuun aorõk bwe juon armej en yokwe Jeova kõn aolepen bũruon, aolepen an, im aolepen an l̦õmn̦ak im bwe en yokwe rũturin ãinwõt e make. (Matu 22:37-39) Juon eo erũtto ilo tõmak ej lukkuun kate ñan pokake naanin jiroñ in. Wãween an mour ej kaalikkar bwe el̦aptata an kaorõk jem̦jerã eo an ippãn Jeova im yokwe eo an ñan ro jet.

6, 7. (1) Ta jet iaan men ko rej jipañ kõj ñan kile juon eo erũtto ilo tõmak? (2) Ta kajjitõk ko jemaroñ kajjitõk ippãd make?

⁶ Yokwe ej juon iaan men ko me juon eo erũtto ilo tõmak ej kwal̦o̦ke. (Galetia 5:22, 23) Ej bar kwal̦o̦k ineem̦m̦an, jatõr, im kijenmej. Men kein remaroñ jipañe bwe en kijenmej ilo wãween ko reppen ilo an jab illu. Rej bar jipañe bwe en kijenmej ñe ej iioon wãween ko rekabũrom̦õjm̦õj ilo an jab luuji kõjatdikdik eo an. Ñe juon eo erũtto ilo tõmak ej katak ippãn make, ej wõnm̦aanl̦o̦k im pukoti naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ me remaroñ jipañe ñan jel̦ã oktak eo ikõtaan men ko rem̦m̦an im men ko renana. Innem, ej kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we ilo an kõjerbal maroñ eo an ñan jel̦ã em̦m̦an im nana, me em̦õj an kammineneiki ekkar ñan Baibõl̦. Juon eo erũtto ilo tõmak ej juon eo ettã bũruon. Kõn men in, ejjab l̦õmn̦ak bwe wãween an tõl em̦m̦anl̦o̦k. Ej tõmak bwe aolep iien wãween an Jeova tõl im kien ko an rem̦m̦anl̦o̦k. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ej kijejeto in kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an im kate joñan wõt an maroñ ñan jipañ bwe en wõr bõrokuk ilo eklejia eo.

⁷ Jekdo̦o̦n ewi toon ad karejar ñan Jeova, ak kõj kajjojo jej aikuj kajjitõk ippãd make im ba: ‘Ewõr ke oktak ko imaroñ kõm̦m̦ani ñan kal̦apl̦o̦k aõ anõke joñak eo an Jijej? Ewõr ke men ko imaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k?’

8. Ewi joñan an kar Jijej jel̦ã im mel̦el̦e kõn kobban Baibõl̦?

⁸ Jijej Kũraij ear lukkuun jel̦ã im mel̦el̦e kõn Naanin Anij. Joñan, ke ear 12 an iiõ, ear kõjerbal eoon ko jãn Jeje ko ke ear kõnnaan ippãn rũkaki ro ilo tampel̦ eo. Innem, Baibõl̦ ej ba bwe “er otemjej rej roñjake rebwilõñ kõn An mãlõtlõt im naan in uwaak.” (Luk 2:46, 47) Tokãlik, ke ear kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan, ear jel̦ã kilen kõjerbal Naanin Anij ñan kõm̦m̦an bwe rijum̦ae ro ren ikõñ.​—Matu 22:41-46, UBS.

9. (1) Bwe juon en maroñ rũttol̦o̦k ilo tõmak, ej aikuj ta laajrak in katak eo an? (2) Etke jej katak Baibõl̦ ippãd make?

⁹ Juon eo me ekõn̦aan bwe en rũttol̦o̦k ilo tõmak ej anõke joñak eo an Jijej im ekõn̦aan bwe en l̦ap an mel̦el̦e kõn kobban Baibõl̦. Kõn men in, ej keini an katak kõn mel̦el̦e ko rem̦wilal̦ ilo Baibõl̦, kõnke ejel̦ã bwe ‘ekkan ko reppen rekkar ñan ro rerũtto.’ (Hibru 5:14) Juon eo me erũtto ilo tõmak ej aikuj bõk “jel̦ãl̦o̦kjen̦” eo em̦ool ilo Baibõl̦. (Epesõs 4:13, UBS) Kõn men in, kajjitõk ippam̦ make: ‘Ij ke riit Baibõl̦ aolep raan? Ewõr ke aõ laajrak in katak ippa make? Ij ke kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le aolep wiik?’ Ñe kwõj katak Baibõl̦ ippam̦ make, pukot naanin kakapilõk ko me remaroñ jipañ eok ñan jel̦ã kõn l̦õmn̦ak im eñjake ko an Jeova. Innem, kõjerbal naanin kakapilõk kein ñan kõm̦m̦an pepe. Men in enaaj jipañ eok bwe kwõn epaakel̦o̦k Jeova.

10. Ewi wãween an juon eo erũtto ilo tõmak l̦õmn̦ak kõn naanin jiroñ im kakapilõk ko an Anij?

¹⁰ Juon eo erũtto ilo tõmak ejjab baj aikuj jel̦ã wõt kõn ta ko Baibõl̦ ej ba. Ej aikuj  bar yokwe naanin jiroñ im kakapilõk ko an Anij. Ej kaalikkar men in ñe elukkuun kõn̦aan kõm̦m̦ani men ko Jeova ekõn̦aan im jab kõn̦aan ko an make. Joñan, ej kõm̦m̦an oktak ko ilo wãween an mour, l̦õmn̦ak, im kõm̦m̦an. Ej anõke men ko rem̦m̦an kõn Jijej ak kõn̦ak mour eo ekããl, “eo kõm̦anm̦an ilo nemãmeen Anij, im ej make wal̦o̦k ilo mour eo em̦ool, eo ejim̦we im erreo.” (Riit Epesõs 4:22-24, UBS.) Eaorõk ñan keememej bwe Anij ear kõjerbal kajoor eo an ñan tõl ro rar je Baibõl̦. Kõn men in, ñe juon ej katak Baibõl̦ ippãn make, kajoor eo an Anij ej jipañe bwe en l̦apl̦o̦k an jel̦ã im yokwe naanin jiroñ im kakapilõk ko ilo Baibõl̦. Ej bar jipañe bwe en epaakl̦o̦k wõt jem̦jerã eo an ippãn Jeova.

11. Ta eo ear wal̦o̦k ke Jijej ear pãd ioon lal̦ in?

¹¹ Ke Jijej ear mour ilo lal̦ in ãinwõt juon armej, ear weeppãn. Bõtab, ear pãd im mour ibwiljin armej ro rejjab weeppãn. Jinen im jemãn im ro jatin rar aolep jab weeppãn. Meñe rũkal̦oor ro me rar epaake Jijej, ak rar kwal̦o̦k aer utiej bũrueer im l̦õmn̦ak kõn er make. Ñan waanjoñak, ilo boñõn eo m̦okta jãn an Jijej mej, rũkal̦oor ro an rar “akwããl kõn wõn eo iaaer enaaj utiejtata.” (Luk 22:24, UBS) Rũkal̦oor ro rar kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko rejjab jim̦we kõnke rejjab weeppãn. Bõtab, Jijej ear jel̦ã bwe rein renaaj rũttol̦o̦k ilo tõmak im ejaake juon eklejia ebõrokuk. Ilo ejja boñõn eo wõt, Jijej ear jar kõn er bwe ren bõrokuk. Ear kajjitõk ippãn Jemãn ilañ im ba: “Er otemjej ren juon, ãinwõt Kwe, Jema ilo Ña, im Ña ilo Kwe, bwe er bareinwõt ren ilo Kõj, . . . bwe ren maroñ juon wõt, ãinwõt arro juon wõt.”​—Jon 17:21, 22, UBS.

12, 13. (1) Kõnke jej Kũrjin, ta mejãnkajjik eo ad? (2) Ewi wãween an kar juon jeid im jatid em̦m̦aan katak ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt bõrokuk ilowaan eklejia eo?

¹² Juon eo erũtto ilo tõmak ej jipañ kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an ilo eklejia eo. (Riit Epesõs 4:1-6, 15, 16, UBS.) Kõnke jej Kũrjin, mejãnkajjik eo ad ej bwe jen “kon̦ ippãn doon” ak jerbal ippãn doon ilo bõrokuk. Bwe en maroñ wõr bõrokuk rot in, ej aikuj ettã bũruod. Juon eo erũtto ilo tõmak ej lukkuun kate ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt bõrokuk ilowaan eklejia eo, meñe likjab ko an ro jet remaroñ jelõte. Kõn men in, kajjitõk ippam̦ make: ‘Ta eo ij kõm̦m̦ane ñe juon iaan rũttõmak ro m̦õtta ej kõm̦m̦ane juon bõd ak likjab? Ewi wãween aõ eñjake ñe juon ej bõd n̦ae eõ? Ij ke bõjrak jãn aõ kõnnaanl̦o̦k ñane? Ak ij ke kakõm̦anm̦an kõtaamro?’ Juon eo erũtto ilo tõmak ekõn̦aan kabõjrak apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaan im ro jet. Im ejjab kõn̦aan bwe en e eo ej kõm̦m̦an an wal̦o̦k apañ ikõtaaer.

¹³ L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñak eo an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Uwe. Ilo kar m̦okta, ekõn kõtl̦o̦k bwe bõd im likjab ko an rũttõmak ro m̦õttan ren kal̦õkatip e. Bõtab tokãlik, ear pepe in katak kõn mour eo an kar Devid ilo an kõjerbal Baibõl̦ im bok eo etan Insight on the Scriptures. Etke ear kõn̦aan katak kõn Devid? Kõnke Devid ear bar iioon apañ jãn jet iaan rũkarejar ro an Anij. Ñan waanjoñak, Kiiñ Saul ear kajjioñ m̦an Devid im jet iaan armej ro rar kõn̦aan kade ñan mej. Bareinwõt, lio ippãn make ear kajjirere kake. (1 Samuel 19:9-11; 30:1-6, UBS; 2 Samuel 6:14-22, UBS) Jekdo̦o̦n ta ko ro jet rar kõm̦m̦ani ñan Devid, ak ear yokwe Jeova im lõke e. Devid ear bareinwõt kwal̦o̦k tũriam̦o. Uwe ear kile bwe ej aikuj bar kõm̦m̦ani men kein. Ke ear katak  Baibõl̦ ippãn make, ear katak bwe ej aikuj kõm̦m̦an oktak ko kõn wãween an l̦õmn̦ak im eñjake kõn likjab ko an rũttõmak ro m̦õttan. Ear aikuj bõjrak jãn an keememej bõd ko aer im kate ñan kõm̦m̦an bwe en wõr wõt bõrokuk ilowaan eklejia eo. Kwõj ke kõm̦m̦an bwe en am̦ mejãnkajjik ñan kõm̦m̦ane ejja men in wõt?

14. Ewi wãween an kar Jijej kããlõt ro m̦õttan?

¹⁴ Jijej Kũraij ear jouj ñan armej ro. Em̦m̦aan im kõrã ro, ajri ro, jo̦dikdik ro, im ro rerũtto rar jab mijak in kepaak Jijej. Bõtab, Jijej ear kõjparok an kããlõt wõn ro en m̦õttaik er. Ear jiroñ rijjilõk ro an im ba: “Kom̦ ro jera, el̦aññe kom̦ij kõm̦m̦an men ko Ij jiroñ kom̦.” (Jon 15:14) Jijej ear kããlõt ñan m̦õttaik ro me rar tiljek ilo aer l̦oore im rar karejar ñan Jeova kõn aolepen bũrueer. Kwõj ke kããlõt bwe ro m̦õttam̦ ren ro rej yokwe Jeova kõn aolepen bũrueer? Etke eaorõk men in?

15. Ta tokjãn ko remaroñ wal̦o̦k ñan jo̦dikdik ro ñe rej m̦õttaik ro rerũtto ilo tõmak?

¹⁵ Em̦m̦an an enañin aolep leen wõjke ko kalo ñe rej bõk okmããn̦ãn̦ in al̦. Ilo ejja wãween dein l̦o̦k wõt, yokwe eo an rũttõmak ro m̦õttam̦ remaroñ jipañ eok bwe kwõn rũttol̦o̦k ilo tõmak. Kwõj ke juon jo̦dikdik eo im ej kajjioñ pepe kõn ta eo en kõm̦m̦ane ilo mour eo an? El̦aññe aet, ej menin mãlõtlõt bwe kwõn m̦õttaik ro me eto aer karejar ñan Jeova im rej jipañ kõm̦m̦an bwe en wõr bõrokuk ilowaan eklejia eo. Emaroñ kar lõñ apañ ko rar iiooni ilo mour ko aer im emaroñ kar lõñ wãween ko reppen rar kijenmej kaki ilo aer karejar ñan Jeova. Remaroñ jipañ eok ñan kããlõt wãween mour eo em̦m̦antata. Ñe kwõj jol̦o̦k iien ippãn rein, remaroñ jipañ eok ñan kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we im ñan am̦ rũttol̦o̦k ilo tõmak.​—Riit Hibru 5:14.

16. Ewi wãween an kar ro rerũtto ilo juon eklejia jipañ juon jo̦dikdik?

¹⁶ Helga ej keememejtok bwe ilo kar iiõ eo an ãliktata ilo jikuul̦, enañin aolep rijikuul̦ ro ilo kilaaj eo an rar kwal̦o̦k kõn kõttõpar ko aer kõn ilju im jekl̦aj. Elõñ iaaer rar kõn̦aan etal ñan university ko bwe ren maroñ bũki jerbal ko rem̦m̦an im el̦ap on̦ãer. Bõtab, Helga ear jol̦o̦k iien im bwebwenato ippãn ro m̦õttan ilo eklejia eo me rerũtto ilo tõmak. Ej ba: “Elõñ iaaer rar lukkuun rũtto jãn ña, im rar lukkuun jipañ eõ. Rar rõjañ eõ ñan bainier. Ejjabto tokãlik, iar maroñ bainier ium̦win 5 iiõ. Kiiõ, ilukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe iar maroñ kõjerbal kajoor im maroñ ko aõ ke iar jo̦dikdik ñan kal̦apl̦o̦k kun̦aõ ilo aõ jerbal ñan Jeova. Ijjab ajl̦o̦k kõn aõ kar kõm̦m̦ane men in.”

17, 18. Ewi wãween bwe juon rũkarejeran Jeova en maroñ lel̦o̦k aolepen bũruon ñan Jeova?

¹⁷ Ñe jej anõke joñak eo an Jijej, jenaaj rũttol̦o̦k ilo tõmak. Jenaaj epaakel̦o̦k Jeova, im enaaj l̦apl̦o̦k ad kõn̦aan jerbal ñane. Juon rũkarejeran Jeova emaroñ lel̦o̦k aolepen bũruon ñan Jeova ñe ej juon eo erũtto ilo tõmak. Jijej ear rõjañ rũkal̦oor ro an im ba: “En romaak ami meram im̦aan mejãn armej, bwe ren lo ami jerbal ko rem̦m̦an, im nõbar Jememi ilañ.”​—Matu 5:16.

¹⁸ Em̦õj ad katak kõn wãween an ro rerũtto ilo tõmak jipañ eklejia eo. Ej bareinwõt alikkar an juon rũtto ilo tõmak ilo wãween an kõjerbal maroñ eo an ñan jel̦ã em̦m̦an im nana. Ewi wãween an maroñ eo ad ñan jel̦ã em̦m̦an im nana jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we? Im ewi wãween ad kwal̦o̦k kautiej ñan maroñ ko an ro jet ñan jel̦ã em̦m̦an im nana? Jenaaj uwaake kajjitõk kein ilo katak in tok juon.