Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Okuti Ukahi Nokuovola Okukula, Alo Pana Paoyela Kristu?

Okuti Ukahi Nokuovola Okukula, Alo Pana Paoyela Kristu?

“Tukalei ovanthu vekula, alo pana paoyela Kristu.” —EFÉSIOS 4:13.

OVIIMBO: 69, 70

1, 2. Oityi Ovakristau aveho vaovola okukala? Popia ongeleka.

 OITYI omunthu alinga tyina alanda ovinyango? Hamwe kaovola ovinyango ovinene ine vilanda onombongo mbehehi, mahi ulanda evi vikahi nawa.

Omukristau wekula motyili utualako okuendela monondonga Mbombiliya mbupondola okumukuatesako okupunga etyi tyaviuka netyi tyapenga

2 Tyina omunthu elilongesa konthele ya Jeova iya atokola okumbatisalwa, oupanga wae na Jeova utualako okukula. Wovola okukala Omukristau wekula motyili. Okukula oko kakulekesa okukala omukulu. Otyo tyilekesa okukala noupanga wapama na Jeova. Apostolu Paulu ankho uhanda Ovakristau voko Efesu vekule motyili. Wevepamekele opo vakale nekolelo like nokutualako okulilongesa konthele ya Jesus opo “vakale ovanthu vekula nawa, alo pana paoyela Kristu.”—Efésios 4:13.

3. Oñgeni ewaneno lio Efesu lielekwa novanthu va Jeova hono?

3 Ewaneno lioko Efesu ankho linale omanima amwe etyi Paulu evehonekela omukanda. Ovanthu ovanyingi mewaneno olio ankho Ovakristau vanoñgonoka nawa ovipuka. Nongotyo vamwe ankho vesukisa okupameka oupanga wavo na Jeova. Tupu hono, ovakuatate ovanyingi no nomphange vaumbilale Jeova omanima omanyingi iya vakala Ovakristau vekula motyili. Mahi vamwe mewaneno hangotyoko vekahi. Mongeleka, ovanthu ovanyingi vambatisalwa kese enima, vamwe vesukisa okukula motyili. Iya ove?—Colossenses 2:6, 7.

OÑGENI OVAKRISTAU VAPONDOLA OKUKULA?

4, 5. Oñgeni Ovakristau vekula motyili velikalela navakuavo, mahi otyipuka patyi tyelifwa aveho vena? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

4 Tyina ove utala ovinyango popalasa utala okuti, kavielifuile nawa-nawa. Mahi pena ovipuka vimwe kovinyango ovio vilekesa okuti viapia. Otyo tyelifwa nokukula Kuovakristau. Kavekahi otyipuka tyike. Vatunda movilongo vielikalaila. Vena omati elikalaila, iya vehole ovipuka vielikalaila. Mahi, Ovakristau aveho vena ovituwa vivelekesa okuti vekula motyili. Ovituwa vimwe ovipi?

‘Nesukisa okulinga omapiluluko opo ndyihetekele vali nawa Jesus?’

5 Ovakristau vekula motyili vahetekela Jesus iya valandula “onomphai mbae.” (1 Pedro 2:21) Jesus wati tyakolela vali okukala nohole na Jeova nomutima wove auho, nomuenyo wove auho, nonondunge mbove ambuho, nokukala nohole na mukuenyi ngetyi ulihole ove muene. (Mateus 22:37-39) Omukristau wekula motyili ulinga ononkhono mbokutavela elondolo olio. Onkhalelo yae yomuenyo ilekesa okuti oupanga wae na Jeova noluembia lwae navakuavo viakolela vali kwe.

Ovakristau ovakulu vapondola okuhetekela Jesus pokuliola omutima, nokukuatesako ovakuendye opo vavase ovilinga meongano (Tala popalagrafu 6)

6, 7. (a) Ovituwa patyi ovikuavo viimbukisa Omukristau wekula motyili? (b) Oityi tupondola okulipula?

6 Oluembia otyimwe povituwa Omukristau wekula motyili alekesa. (Gálatas 5:22, 23) Tupu ulekesa omapole, nokulikondola omutima, noumphua-lundo. Ovituwa ovio vipondola okumukuatesako okukoleleya movitateka ahanumana nokukoleleya tyina ankho akevelela otyipuka ehetyimono. Melilongeso liae lioulike, Omukristau wekula motyili wovolola onondonga Mbombimbiliya mbumukuatesako okunoñgonoka otyiwa notyivi. Ngotyo, tyina aundapesa olusoko lwae lualongeswa Nombimbiliya, ulinga omatokolo nounongo. Omukristau wekula motyili weliola omutima, iya utavela okuti ehongolelo lia Jeova, novitumino viae apeho viaviuka tyipona viae. a (Tala onondaka pokatoi.) Wivisa onondaka onongwa nombili iya ulinga atyiho evila opo akuateseko ewaneno okukala newaneko.

7 Katyesukisile omanima eñgapi tukahi nokuumbila Jeova, kese umwe puonthue wesukisa okulipula okuti: ‘Ndyina omapiluluko nesukisa okulinga opo ndyihetekele vali nawa Jesus? Ndyina apa nesukisa okulinga omapiluluko?’

“OKULIA KUAPAMA OPALA OVANTHU VEKULA”

8. Okuti ankho Jesus wanoñgonoka nawa Ombimbiliya?

8 Jesus Kristu ankho wanoñgonoka nawa Ovihonekwa. Namphila ankho ena vala omanima 12, waundapesile Ovihonekwa opo apopie novalongesi mondyuo ya Huku. “Aveho ankho vemutehelela vahuva nenoñgonoko liae nomakumbululo ae.” (Lucas 2:46, 47) Konyima, etyi ankho aivisa, aundapesa nawa Ondaka ya Huku pala okupopia nonondyale mbae.—Mateus 22:41-46.

9. (a) Oityi Omukristau wekula motyili alinga opo elilongese Ombimbiliya? (b) Omokonda yatyi tulilongesila Ombimbiliya?

9 Omunthu uhanda okukala Omukristau wekula motyili, nokunoñgonoka nawa Ombimbiliya una okuhetekela ongeleka ya Jesus. Apeho wovolola otyili Tyovihonekwa tyaya kohi, mokonda utyii okuti “okulia kuapama o kuovanthu vekula.” (Hebreus 5:14) Omukristau wekula motyili uhanda okukala “nenoñgonoko liafuapo” Liombimbiliya. (Efésios 4:13) Lipula okuti: ‘Ndyitanga Ombimbiliya ononthiki ambuho? Ndyilinga apeho elilongeso lioulike? Ndyilinga efendelo liombunga onosimano ambuho?’ Tyina ulilongesa Ombimbiliya, ovolola onondonga mbupondola okukukuatesako okunoñgonoka oñgeni Jeova asoka netyi elitehelela. Tupu undapesa onondonga ombo tyina ulinga omatokolo. Otyo matyikukuatesako okufuena vali ku Jeova.

10. Oñgeni Omukristau wekula motyili atala omalondolo nonondonga mba Huku?

10 Omukristau wekula motyili una okulinga vali unene tyipona vala okunoñgonoka etyi Ombimbiliya ipopia. Una okukala nohole nomalondolo novitumino via Huku. Ngotyo, ulekesa ohole oyo mehando liae liokulinga ehando lia Jeova tyipona liae muene. Upilulula onkhalelo yae yomuenyo, nonkhalelo yae yokusoka, novipuka alinga. Mongeleka, uhetekela Jesus nokukala omunthu omupe, “watungua ngetyi Huku ahanda, mouviuki wotyotyili nekolelo.” (Tanga Efésios 4:22-24.) Tyakolela okuhinangela okuti Huku waundapesa ospilitu yae opo ahongolele ovahoneki Vombimbiliya. Ngotyo tyina Omukristau elilongesa Ombimbiliya, ospilitu ya Huku imukuatesako okukala vali nenoñgonoko, no luembia, nokupameka oupanga wae na Jeova.

LINGA OVIPUKA VIETA EWANEKO

11. Oityi Jesus alingile etyi eli pano pohi?

11 Jesus ankho omuviuki. Mahi, etyi ankho ali pano pohi, ukala novanthu ovakuankhali. Ovo tate yae nonondenge mbae nono mphange mbae ankho aveho ovakuankhali. Alo umwe ovalongwa vae vakalele nomalityindailo, nelungavi. Mongeleka, motyinthiki tyahulilako etyi eheneipawe, ovalongwa vae vatañgunine “konthele yolie umoneka okuti omunene vali.” (Lucas 22:24) Namphila ankho vena omalusoke oukuankhali, mahi nongotyo Jesus ankho utyii okuti ovalanduli vae mavakala Ovakristau vekula motyili iya mewaneno amukala ewaneko. Motyinthiki otyo, Jesus evelingilako elikuambelo opo vakale newaneko. Jesus aiti ku Tate yae keulu opo vakale nolusoke lwike etyi ati: “Ngetyi ove Tate, ukahi kumwe naame iya ame ndyikahi kumwe nove.” Ayawisako okuti: “Opo vakale wike, ngetyi onthue tuike.”—João 17:21, 22.

12, 13. (a) Mokonda Tuvakristau oityi tuna okulinga? (b) Oñgeni omukuatate umwe elilongesa okueta ewaneko?

12 Omukristau wekula motyili ulinga ovipuka vieta ewaneko mewaneno. (Tanga Efésios 4:1-6, 15, 16.) Mokonda Tuvakristau, etyi tuhanda ‘okuliwaneka navakuetu,’ tyilekesa okuti tuhanda okuundapela kumwe newaneko. Opo akale newaneko olio, Omukristau wesukisa okuliola omutima. Ngotyo, namphila vakuavo vemulinga oviponyo, mahi Omukristau wekula motyili ulikuatehila opo apameke ewaneko liewaneno. Ngotyo, lipula okuti: ‘Oñgeni ndyilinga tyina omukuatate ine omphange amandingi otyiponyo?’ Ndyikala ñgeni tyina omunthu umwe amalingi tyimwe nahahandele? Okuti ndyiyekapo okupopia nae? Ine ndyiovola okutetulula otyitateka otyo?’ Omukristau wokuekula motyili wovola okutetulula otyitateka, ehetyiyandyanesa movanthu.

13 Tala ongeleka ya Uwe. Kohale, ankho unumana tyina ovakuatate ine onomphange vemulinga tyimwe ahahandele. Konyima atokola okulilongesa Mombimbiliya, no momukanda Estudo Perspicaz das Escrituras konthele yomuenyo wa David. Omokonda yatyi aholovona okulilongesa konthele ya David? Omokonda na David wali notyitateka tyimwe novaumbili vamwe va Huku. Mongeleka, Ohamba Saulu wahandele okuipaa David, iya ovanthu vamwe vahandele okumuveta nomamaya, iya omukai wae wemulingile omukuele. (1 Samuel 19:9-11; 30:1-6; 2 Samuel 6:14-22) Namphila David vemulingile ovipuka ovio aviho, mahi watuaileko okukala nohole na Jeova nokumuyumba onthumbi. David tupu wali nokankhenda. Uwe waimbuka okuti otyo nae ankho esukisa okulinga. Mokonda yelilongeso liae Liombimbiliya, amono okuti wesukisa okulinga omapiluluko konthele yoñgeni elitehelela tyina omukuatate ine omphange amemulingi tyimwe ahahandele. Esukisa okuyekapo okuhinangela koviponyo viavakuavo iya ahimbika okulinga ovipuka vieta ewaneko mewaneno. Okuti otyo nove uhanda okulinga?

HOLOVONA OMAPANGA PUVANA VALINGA EHANDO LIA HUKU

14. Ovalie Jesus aholovonene opo vakale omapanga ae?

14 Jesus Kristu ankho una oupanga omuwa novanthu. Ovalume novakai, novakuendye novakulu, alo umwe ovana, ankho velitehelela nawa tyina vena Jesus. Mahi ankho utala nawa ou malingi nae oupanga. Wapopilile ovalongwa vae okuti: “Onwe mumapanga ange, inkha mulinga etyi ndyimutuma.” (João 15:14) Jesus waholovonene omapanga ae otyotyili puvana vemulandula noukuatyili, vana vafenda nokuhole Jeova. Okuti omapanga ove ehole Jeova nomutima wavo auho? Omokonda yatyi otyo tyakolela?

Okuti ava ulinga navo oupanga vehole umwe Jeova nomutima auho?

15. Oñgeni ovakuendye vapondola okupola ouwa kokulinga oupanga Novakristau vapama motyili?

15 Ovinyango ovinyingi vipia vali nawa nomutenya wekumbi. Tyelifwa notyo, oluembia luovakuatate vetu no nomphange lupondola okukukuatesako okukala Omukristau wapama motyili. Inkha umukuendye, okuti waholovonale etyi molingi momuenyo wove? Inkha otyo ukahi nokulinga, ounandunge okulinga oupanga na vana vaumbilale Jeova omanima omanyingi, tupu valinga ovipuka vieta ewaneko mewaneno. Vapondola okukala novitateka iya vapondola okukoleleya tyina vavasiwa novitateka mokuumbila Jeova. Vapondola okukukuatesako okulinga etyi tyaviuka. Tyina wamakala navo ehimbwe, vapondola okukukuatesako okulinga omatokolo omawa, tupu vapondola okukukuatesako okukala Omukristau wapama motyili.—Tanga Hebreus 5:14.

16. Oñgeni omukulu umwe mewaneno akuatesako omphange etyi ankho omuhikuena?

16 Helga uhinangela okuti menima liahulililako etyi ankho alongeswa kosikola, ava alongeswa navo ankho vekahi nokupopia etyi mavakalinga komutwe wandyila. Ovanyingi puvo ankho vahanda okuenda monosikola ononene opo vakale nomunkhima. Mahi, Helga atomphola nomapanga ae vapama motyili vomewaneno liae. Wati: “Ovanyingi puvo ankho ovakulu kuame, iya avankhuatesako unene. Vampha ondundo opo ndyinyingile movilinga viokuivisa omuvo auho. Ngotyo, andyikala omukokoli-ndyila womuvo auho omanima etano. Pahe, etyi palamba omanima omanyingi, ndyilivite okuti ndyina ehambu mokonda puetyi ndyimututu natokolele okulingila Jeova. Hilivele mokonda yetyi nalingile.

17, 18. Oñgeni tupondola okuumbila vali nawa Jeova?

17 Tyina tuhetekela Jesus, tukula motyili atukala Ovakristau valongoka. Matufene ku Jeova, iya ehando lietu liokumuumbila maliliyawisa. Omunthu ufenda vala nawa Jeova tyina ekula motyili. Jesus waavelele ondundo ovalanduli vae etyi ati: “Yekei otyitei tyenyi tyiliaimine ovanthu mokulinga ovilinga oviwa, opo vetyimone okuti ovilinga vienyi oviwa, avankhimaneka Tate yenyi ukahi keulu.”—Mateus 5:16.

18 Tuanoñgonoka oñgeni Omukristau wapama motyili apondola okukuatesako unene ewaneno. Omukristau tupu ulekesa okuti wekula motyili, monkhalelo aundapesa omutima wae. Oñgeni omutima wetu upondola okutukuatesako okulinga omatokolo nounongo? Iya oñgeni tupondola okukala nonthilo nomutima wavakuetu? Omapulo oo maakumbululwa monthele mailandulako.

a Mongeleka, omukulu, ine ovakuatate ovanongo vapondola okuitwa opo vaavele ovilinga ovakuatate ovakuendye nokuvelongesa opo vafuisepo otyilinga vapewa.