1. a) Mis juhtus Peetrusega tormisel Galilea merel? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Miks hakkas Peetrus vajuma?

APOSTEL Peetrus ja mõned teised jüngrid näevad kõvasti vaeva, aerutades öösel paadiga üle tormise Galilea mere. Äkki näevad nad Jeesust vee peal kõndimas. Peetrus hüüab Jeesust ning küsib, kas ta võib mööda vett tema juurde minna. Jeesus kutsub teda ning Peetrus astub paadist välja ja kõnnib imeväel mööda lainetavat veepinda. Peagi hakkab aga Peetrus vajuma. Mispärast? Ta on tormi nähes kartma löönud. Peetrus hüüab Jeesust appi, kes haarab temast kärmelt kinni ja ütleb: „Sa nõrgausuline, miks sa kahtlema lõid?” (Matt. 14:24—32.)

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Vaadelgem Peetrusega juhtunut kolmest aspektist, mis on seotud tema usuga: 1) kust me teame, et algul uskus Peetrus Jumala abisse, 2) miks Peetruse usk kahanes, 3) mis aitas Peetrusel usku tagasi saada. Nende mõtete uurimine aitab meil näha, kuidas me saame seista kindlalt usus. (1. Kor. 16:13.)

3. Miks astus Peetrus paadist välja ja mis mõttes oleme meie teinud midagi sarnast?

³ Kui Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal, tegi ta seda usus. Jeesus oli teda kutsunud ning Peetrus oli kindel, et Jumala vägi toetab teda, nagu see toetas Jeesustki. Ka meie pühendusime Jehoovale ja lasime end ristida just tänu usule. Jeesus kutsus meid, et saaksime tema järelkäijateks ja käiksime tema jälgedes. Meil tuli uskuda nii Jeesusesse kui ka Jumalasse, olles kindlad, et nad toetavad meid mitmesugustel viisidel. (Joh. 14:1; loe 1. Peetruse 2:21.)

4., 5. Miks on usk väga väärtuslik?

⁴ Usk on tõesti väga väärtuslik. Nagu Peetruse usk võimaldas tal käia vee peal, nii võimaldab meie usk teha meil asju, mis võivad paista inimlikust seisukohast võimatud. (Matt. 21:21, 22.) Näiteks on paljud meist oma hoiakuid ja käitumist niivõrd muutnud, et meie varasemad tuttavad ei tunne meid ehk enam äragi. Jehoova on toetanud meie jõupingutusi, sest me oleme teinud sellised muudatused tänu usule temasse. (Loe Koloslastele 3:5—10.) Kuna usk ajendas meid pühenduma Jehoovale, saime tema sõbraks — see poleks olnud võimalik ilma tema abita. (Efesl. 2:8.)

⁵ Usk annab meile jõudu ka edaspidi. See aitab meil seista vastu meie üleinimliku vaenlase Saatana rünnakutele. (Efesl. 6:16.) Tänu usule Jehoovasse ei muretse me praegusel raskel ajal ülemäära. Jehoova on öelnud, et kui seame kuningriigi oma elus esikohale, hoolitseb ta meie aineliste vajaduste eest. (Matt. 6:30—34.) Veel enam, tänu usule saame kingiks midagi sellist, mida ükski inimene omaenda jõul ei saaks — igavese elu. (Joh. 3:16.)

6., 7. a) Millega võib võrrelda tormi ja lainetust, mis ümbritsesid Peetrust? b) Miks peaksime suhtuma tõsiselt sellesse, et meie usk võib nõrgeneda?

⁶ Tuult ja laineid, mille keskel Peetrus vee peal käis, võib võrrelda katsumuste ja ahvatlustega, millega me kristlastena oma elus kokku puutume. Isegi väga keerulises olukorras saame tänu Jehoova toele seista kindlalt. Peetrus ei hakanud vajuma mitte tugeva tuulepuhangu või suure lainetuse tõttu. Mõtle, kuidas see juhtus. Piibel ütleb: „Tormi nähes lõi ta kartma.” (Matt. 14:30.) Kuna Peetrus ei vaadanud enam Jeesuse poole, vaid keskendus tormile, lõi tema usk kõikuma. Meiegi usk võib kõikuma lüüa, kui keskendume nii-öelda tormile ja kahtleme selles, kas Jehoova ikka toetab meid.

⁷ Meil tuleks suhtuda tõsiselt sellesse, et meie usk võib kahaneda, sest Piibel ütleb, et usu nõrgenemine või usukaotus on „patt, millesse me kergesti takerdume”. (Heebr. 12:1.) Nagu Peetruse juhtum näitab, võib meie usk kiiresti nõrgeneda, kui keskendume valedele asjadele. Kuidas me saame aru, et meie usk on ohus? Vaadelgem mõningaid küsimusi, mis aitavad meil end läbi uurida.

8. Kuidas võib kahaneda meie usk Jumala tõotuste täitumisse?

⁸ Kas oleme Jumala tõotustes sama kindlad nagu varem? Näiteks on Jumal lubanud hävitada praeguse Saatana maailma. Ent kas maailmas pakutava meelelahutuse küllus on võtnud meid oma meelevalda ja nõrgestanud meie usku sellesse Jumala tõotusse? Kui see on nii, siis võime hakata kahtlema, kas lõpp on ikka lähedal. (Hab. 2:3.) Või toome teise näite. Jumal on meile tõotanud lunastusohvri alusel  meie patud andestada. Kui meid aga vaevab süütunne oma varasemate eksimuste tõttu, võime hakata kahtlema, kas Jehoova on ikka kustutanud kõik meie patud. (Ap. t. 3:19.) Sellisel juhul võime kaotada rõõmu Jumala teenistuses ja jääda mittetegevaks.

9. Mis võib juhtuda, kui keskendume omaenda huvidele?

⁹ Kas ma teenin Jumalat sama innukalt nagu varem? Apostel Paulus tõi välja, et kui teeme Jehoova teenistuses kõvasti tööd, siis oleme „oma lootuses täiesti kindlad lõpuni”. Mis võib aga juhtuda, kui keskendume omaenda huvidele, näiteks kui võtame vastu töö, mille eest saab head palka, kuid mis segab meie jumalateenimist? Meie usk võib nõrgeneda ja me võime muutuda loiuks, tehes Jehoova heaks vähem, kui meie olud võimaldavad. (Heebr. 6:10—12.)

10. Kuidas näitab teistele andestamine meie usku Jehoovasse?

¹⁰ Kas mul on raske teistele andestada? Kui keegi meid solvab või teeb meile haiget, siis võib juhtuda, et keskendume oma tunnetele, saame solvaja peale pahaseks või lõpetame üldse temaga rääkimise. Kui me aga andestame, siis näitame oma usku Jehoovasse. Miks võib nii öelda? Need, kes meie vastu patustavad, saavad meie võlglasteks, nii nagu meie patud teevad meist Jumala võlglased. (Matt. 6:12.) Kui andestame teistele, tuleb meil uskuda, et sel moel Jumala soosingu saavutamine on tähtsam, kui teistelt nende võla tagasinõudmine. Jeesuse jüngrid mõistsid, et andestamine nõuab usku. Kui Jeesus ütles neile, et neil tuleks andestada isegi siis, kui nende vastu korduvalt eksitakse, palusid nad: „Kasvata meie usku.” (Luuka 17:1—5.)

11. Kuidas võib hea nõuanne meie jaoks kaotsi minna?

 ¹¹ Kas mind ärritab, kui mulle nõu antakse? Selle asemel et mõelda, kuidas võiksime nõuandest kasu saada, võib juhtuda, et keskendume hoopis nõuande või nõuandja mõnele puudusele. (Õpet. 19:20.) Me võime nõnda lasta mööda võimaluse võtta omaks Jumala mõtteviis.

12. Mida näitab see, kui keegi muudkui nuriseb nende üle, kelle Jehoova on pannud oma rahvast juhtima?

¹² Kas ma nurisen ametissemääratud vendade üle? Kui iisraellased keskendusid kümne luuraja negatiivsele infole, hakkasid nad Moosese ja Aaroni üle nurisema. Jehoova küsis seepeale Mooseselt: „Kui kaua veel ei usu nad mind?” (4. Moos. 14:2—4, 11.) Tõepoolest, iisraellaste nurisemine näitas, et nad ei usaldanud Jumalat, kes oli Moosese ja Aaroni ametisse määranud. Kui ka meie muudkui nuriseme nende üle, keda Jumal kasutab oma rahva juhtimisel, kas ei näita see siis seda, et meie usk Jumalasse on nõrgenenud?

13. Miks me ei peaks masenduma, kui avastame oma usus mõne nõrga koha?

¹³ Ei tasu siiski masenduda, kui enese läbiuurimine toob esile mõned su usu nõrgad kohad. Isegi apostel Peetrusel oli hirme ja kahtlusi. Jeesus pidi mõnikord noomima lausa kõiki apostleid nende vähese usu pärast. (Matt. 16:8.) Tähtsaks õppetunniks, mille me Peetruse juhtumist saame, on see, mida ta tegi pärast seda, kui tema usk oli kõikuma löönud ja ta hakkas merre vajuma.

14., 15. a) Mida tegi Peetrus, kui ta hakkas vette vajuma? b) Kuidas me saame hoida pilku Jeesusel, kuigi me teda ei näe?

¹⁴ Kui Peetrus lõi tormi nähes kartma ja hakkas vajuma, oleks ta võinud püüda omal jõul tagasi paadini ujuda. Ta oli osav ujuja, nii et see oleks olnud tema puhul loomulik reaktsioon. (Joh. 21:7.) Ent selle asemel et püüda ise hakkama saada, pöördus ta Jeesuse poole ja otsis temalt abi. Kui tunneme, et meie usk on kahanemas, tuleks meil järgida Peetruse eeskuju. Kuidas me saame seda teha?

¹⁵ Nii nagu Peetrus pööras oma pilgu abi saamiseks Jeesusele, tuleks ka meil hoida pilku „meie usu teerajajal ja täiustajal Jeesusel”. (Loe Heebrealastele 12:2, 3.) Loomulikult ei saa me Jeesust näha otseses mõttes, nagu nägi Peetrus. Me saame hoida oma pilku Jeesusel sellega, kui uurime tema õpetusi ja seda, kuidas ta tegutses, ning järgime siis hoolsalt tema eeskuju. Vaadelgem mõningaid samme, mida meil tuleks Jeesuse eeskujul astuda, et saada vajalikku abi ja tugevdada oma usku.

16. Kuidas uurida Piiblit nii, et see kasvataks meie usku?

¹⁶ Tugevda oma usaldust Piibli vastu. Jeesus oli veendunud, et pühakiri on Jumalalt ja see annab eluks parimat juhatust (Joh. 17:17.) Et meil oleks samasugune veendumus nagu Jeesusel, tuleks meil lugeda Piiblit iga päev, uurida seda ja mõtiskleda loetu üle. Lisaks tavapärasele Piibli uurimisele, uuri põhjalikumalt neid teemasid, mille kohta sul on tekkinud küsimusi. Näiteks võid sa kasvatada oma usku sellesse, et praeguse maailma lõpp on tõesti lähedal, kui uurid üksikasjalikult pühakirja tõendeid selle kohta, et me elame viimseil päevil. Tugevda oma usku Piibli tõotustesse tuleviku kohta, uurides neid paljusid prohvetikuulutusi, mis on juba täide läinud. Kasvata usaldust selle vastu, et Piibli nõuanded on praktilised, uurides näiteid  sellest, kuidas Piibel on parandanud inimeste elu. * (1. Tess. 2:13.)

17. Miks suutis Jeesus hoolimata ränkadest katsumustest ustavaks jääda ning kuidas sa saad tema eeskuju järgida?

¹⁷ Keskendu õnnistustele, mida Jehoova on tõotanud. Jeesus suunas oma pilgu eesootavale rõõmule ning suutis tänu sellele jääda ustavaks hoolimata ränkadest katsumustest. (Heebr. 12:2.) Ta ei lasknud end kunagi ahvatleda sellel, mida maailm oleks saanud talle pakkuda. (Matt. 4:8—10.) Sa võid jäljendada Jeesuse eeskuju, kui mõtiskled Jehoova imepäraste tõotuste üle. Kujutle end uude maailma, tehes seda näiteks nii, et kirjutad üles või joonistad paberile, mida sa loodad teha siis, kui Jumal on kõrvaldanud praeguse kurja maailma. Tee nimekiri inimestest, keda sa loodad kohata, kui nad on üles äratatud, ning pane kirja, mida sa soovid neilt küsida. Püüa näha neid Jumala tõotusi mitte pelgalt üldises mõttes, vaid kui just sinule mõelduid.

18. Kuidas aitab palve sul usku tugevdada?

¹⁸ Palu rohkem usku. Jeesus õpetas oma jüngreid paluma Jehoovalt püha vaimu. (Luuka 11:9, 13.) Kui sa palud püha vaimu, palu ka rohkem usku — see on üks vaimu vilja tahke. Ole oma palvetes konkreetne ja palu Jumalalt abi, et saada võitu mistahes loomujoontest, mis nõrgestavad su usku. Näiteks kui oled märganud, et sul on raske teistele andestada, palu Jehoovat, et ta aitaks sul seda teha.

19. Milliseid inimesi meil tuleks endale sõbraks valida?

¹⁹ Seltsi nendega, kel on tugev usk. Jeesus valis oma lähedasi sõpru hoolikalt. Tema lähimad kaaslased, apostlid, olid tõendanud oma usku ja ustavust, kuuletudes tema käskudele. (Loe Johannese 15:14, 15.) Kui sina valid endale sõpru, otsi neid nende hulgast, kes on näidanud oma usku sellega, et kuuletuvad Jeesusele. Pea meeles, et sõpruse üks oluline tunnusjoon on avameelne suhtlemine, isegi kui see tähendab nõu andmist või nõu vastuvõtmist. (Õpet. 27:9.)

20. Kuidas tuleb meile kasuks see, kui aitame teistel kasvatada nende usku?

²⁰ Aita teistel usku kasvatada. Jeesus aitas nii sõnade kui ka tegudega kasvatada oma jüngrite usku. (Mark. 11:20—24.) Meil tuleks järgida tema eeskuju, sest kui aitame teistel kasvatada nende usku, tugevdab see ka meie endi usku. (Õpet. 11:25.) Kuulutus- ja õpetustööd tehes tõsta esile tõendeid selle kohta, et Jumal on olemas, et ta hoolib meist ning et Piibel on tema sõna. Aita ka oma vendadel ja õdedel usku tugevdada. Kui mõnel on kahtlusi, mis võib avalduda näiteks selles, et ta hakkab juhtivate vendade üle nurisema, siis ära tõmbu temast kohe eemale. Püüa teda hoopis taktitundeliselt aidata, et tema usk saaks jälle tugevaks. (Juuda 22, 23.) Kui käid koolis ja seal arutatakse evolutsiooniteooriat, kaitse kindlalt oma usku loomisse. Sa võid üllatuda, mis mõju on su sõnadel teistele.

21. Millise tõotuse on Jehoova meile igaühele usu kohta andnud?

²¹ Tänu Jehoova ja Jeesuse abile võitis Peetrus oma hirmud ja kahtlused ning temast sai algkristlaste seas üks usu tugisambaid. Jehoova aitab meil kõigil seista kindlalt usus. (Loe 1. Peetruse 5:9, 10.) Usu tugevdamine on vaeva väärt, sest tasu selle eest on võrreldamatu.