1. (1) Ta eo Piter ear kõm̦m̦ane ke rar iioon juon l̦añ ilo Lom̦al̦o in Galili? (Lale pija eo itulõñ.) (2) Etke Piter ear jino tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k?

 JUON boñ, rijjilõk Piter im jet iaan rũkal̦oor ro rar iioon juon l̦añ ilo Lom̦al̦o in Galili im ear lukkuun pen aer aõn̦õn̦. Ilo idiñ, rej lo an Jijej etetal ioon dãn. Piter ear lam̦õjl̦o̦k ñan Jijej im kajjitõk an etetall̦o̦k iioon dãn ñan ippãn. Im ke Jijej ear ba en etal, Piter ear to jãn wa eo im jino an etetall̦o̦k ñan ippãn. Ak ejjabto, Piter ear jino tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k. Etke? Kõnke ear lo an l̦ap kõto im nana lo̦jet im ear jino mijak. Piter ear lam̦õj im kajjitõk jipañ ke ear jino tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k im Jijej ear m̦õkaj im dãpij pein im ba: “O kwe edik am̦ tõmak, etke kwaar pere?”​—Matu 14:24-32.

2. Ta eo jenaaj etale kiiõ?

² Jenaaj kiiõ etale jilu men ko kõn tõmak me jemaroñ katak jãn joñak eo an Piter. Jenaaj etale (1) wãween an kar Piter kwal̦o̦k an tõmak bwe Jeova enaaj jipañe, (2) etke ear jino dikl̦o̦k an Piter tõmak, im (3) ta eo ear jipañ Piter bwe en bar kajoor tõmak eo an. Ilo ad naaj etali men kein, renaaj jipañ kõj ñan jel̦ã ewi wãween ad maroñ “jutak pen ilo tõmak.”​—1 Korint 16:13.

3. (1) Etke Piter ear to jãn wa eo? (2) Ta eo jaar kõm̦m̦ane me ej ãinl̦o̦kwõt men eo Piter ear kõm̦m̦ane?

³ Ear kajoor tõmak eo an Piter. Etke jemaroñ ba men in? Kõnke ke Jijej ear ba en etal, ear to jãn wa eo im etetal ioon dãn. Piter ear lõke bwe kajoor eo an Anij enaaj kamaroñe ñan kõm̦m̦ane men eo Jijej ej kõm̦m̦ane. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ke Jijej ear kũr kõj bwe jen l̦oore, jaar ajel̦o̦k mour ko ad ñan Jeova im peptaij. Etke? Kõnke jej tõmak ilo Jeova im Jijej im jej lõke bwe erro naaj jipañ kõj.​—Jon 14:1; riit 1 Piter 2:21.

4, 5. Etke tõmak ej juon men el̦ap an aorõk?

⁴ Tõmak ej juon men el̦ap an aorõk. Tõmak eo an Piter ear kamaroñe bwe en etetal ioon dãn, juon men me ejjel̦o̦k armej emaroñ kar kõm̦m̦ane. Tõmak eo ad emaroñ bareinwõt jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani men ko me armej rej l̦õmn̦ak bwe jejjab maroñ kõm̦m̦ani. (Matu 21:21, 22, UBS) Ñan waanjoñak, elõñ iaad jaar kõm̦m̦an oktak ko rel̦l̦ap ilo wãween ad l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an. Joñan ad kiiõ oktak, armej ro me rar jel̦ã kajjied m̦okta rejjab kile kõj. Jaar kõm̦m̦ani oktak kein kõnke jej yokwe Jeova, im ear jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani. (Riit Kolosse 3:5-10, UBS.) Tõmak eo ad ear kõm̦akũt kõj bwe jen ajel̦o̦k mour ko ad ñan Jeova im erom ro jeran. Men in ej juon men me jeban kar kõm̦m̦ane el̦aññe ear jab jipañ kõj.​—Epesõs 2:8, UBS.

⁵ Tõmak eo ad ej jipañ kõj bwe jen kajoor. Ñan waanjoñak, ej jipañ kõj jum̦aik Tepil̦ eo, rũkõjdat eo ad el̦ap an kajoor. (Epesõs 6:16) Bareinwõt, kõnke jej lõke Jeova, ejjab aikuj l̦ap ad inepata kõn apañ ko jej iiooni. Em̦õj an Jeova kallim̦ur bwe enaaj kabwe aikuj ko ad el̦aññe jenaaj lõke e im likũt Aelõñ eo an m̦oktata. (Matu 6:30-34) Im men eo el̦apl̦o̦k an em̦m̦an in ej bwe Jeova enaaj letok ñan kõj menin letok eo ñan mour indeeo kõnke jej tõmak ilo e.​—Jon 3:16.

6, 7. (1) Ta eo jemaroñ keidi ñan men ko me rar kõm̦m̦an an Piter mijak? (2) Etke jej aikuj mel̦el̦e bwe emaroñ m̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo ad?

⁶ Etke Piter ear jino mijak ke ej etetal ioon dãn ilo Lom̦al̦o in Galili? Kõnke ear lo an l̦ap kõto im nana lo̦jet. Men kein remaroñ bar jitõñl̦o̦k ñan apañ im menin kapo ko Kũrjin ro rej iiooni rainin. Meñe apañ kein remaroñ lukkuun l̦ap, ak Jeova emaroñ jipañ kõj bwe jen kajoor wõt. Keememej ta eo ear wal̦o̦k ñan Piter. Ear jab tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k kõnke kõto im n̦o ko rar iuuni. Baibõl̦ ej ba: “Ke ej lo kõto, emijak.” (Matu 14:30) Ealikkar bwe kõn an kar Piter bõjrak jãn an kalimjek Jijej im jino l̦õmn̦ak wõt kõn an l̦ap kõto eo, men in ear kõm̦m̦an an jino dikl̦o̦k tõmak eo an. Ãindeinl̦o̦k wõt, el̦aññe jenaaj l̦õmn̦ak wõt kõn apañ ko ad, emaroñ kõm̦m̦an bwe jen jino pere im l̦õmn̦ak bwe Jeova eban jipañ kõj.

⁷ Jej aikuj mel̦el̦e bwe el̦aññe jejjab kõjparok, emaroñ m̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo ad. Etke? Kõnke Baibõl̦ ej ba bwe an m̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo ad ej ãinwõt “jerawiwi eo me epidodo an dãpij kõj.” (Hibru 12:1, NW) Ãinwõt Piter, el̦aññe el̦ap wõt ad l̦õmn̦ak kõn men ko me rejjab kakajoor kõj, emaroñ m̦õkaj an jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo ad. Kiiõ ewi wãween ad maroñ jel̦ã ñe tõmak eo ad epãd ilo kauwõtata? Kajjitõk kein tok itulal̦ renaaj jipañ kõj ñan etale kõj make.

8. Ta ko remaroñ kaalikkar bwe edikl̦o̦k kiiõ ad tõmak ilo kallim̦ur ko an Anij jãn kar m̦okta?

⁸ Ij ke tõmak wõt ilo kallim̦ur ko an Anij ãinwõt kar m̦okta? Ñan waanjoñak, Anij ear kallim̦ur bwe enaaj ko̦kkure jukjukun pãd in an Setan. Bõtab, jej ke m̦ad kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko ilo jukjukun pãd in? El̦aññe aet, jemaroñ jino pere im l̦õmn̦ak bwe ej to wõt an itok jem̦l̦o̦kin. (Habakkuk 2:3) Bar l̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak. Jeova ear letok Jijej bwe en mej kõn kõj, im ear kallim̦ur bwe enaaj jol̦o̦k bõd ko ad. Bõtab, el̦aññe jej l̦õmn̦ak wõt kõn  bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta, jemaroñ jino pere im l̦õmn̦ak bwe Jeova ear jab lukkuun jol̦o̦k ad bõd. (Jerbal 3:19, UBS) Kõn men in, emaroñ jako ad m̦õn̦õn̦õ ilo ad jerbal ñan Anij im emaroñ bõjrak ad kwal̦o̦k naan ñan ro jet.

9. Ta eo enaaj wal̦o̦k el̦aññe jenaaj l̦õmn̦ak wõt kõn kõn̦aan ko ad make?

⁹ Ij ke kate wõt eõ joñan wõt aõ maroñ ñan jerbal ñan Jeova? Ñe jej kate kõj ñan jerbal ñan Jeova, men in enaaj jipañ kõj ñan l̦õmn̦ak wõt kõn kõjatdikdik eo ad kõn ilju im jekl̦aj. Bõtab, ta el̦aññe jej jino l̦õmn̦ak wõt kõn kõn̦aan ko ad make? Ñan waanjoñak, jemaroñ bõk juon jerbal me el̦ap on̦ãn bõtab ej kapañ ad karejar ñan Jeova. Eokwe, men in emaroñ kam̦õjn̦o̦ik tõmak eo ad im jemaroñ jino “jowan” ak dikl̦o̦k ad kate kõj ilo ad jerbal ñan Jeova, meñe ewõr ad maroñ.​—Hibru 6:10-12.

10. Ewi wãween ad kwal̦o̦k ad tõmak ilo Jeova ñe jej jol̦o̦k an ro jet bõd?

¹⁰ Epen ke aõ jol̦o̦k an ro jet bõd? Ñe ro jet rej ba ak kõm̦m̦ane jet men me rej kõmetak kõj, jej ke illu ippãer im jab kõnnaan ñan er? El̦aññe men in ej wal̦o̦k, emaroñ l̦ap ad l̦õmn̦ak wõt kõn eñjake ko ad make. Bõtab, jej kwal̦o̦k ad tõmak ilo Jeova ñe jej jol̦o̦k an ro jet bõd. Ewi wãween? Eokwe, ñe juon armej ej bõd n̦ae kõj, ej ãinwõt ñe armej in em̦uri ippãd. Ak ñe jej jerawiwi n̦ae Jeova, ej ãinwõt ñe jem̦uri ippãn Jeova. (Luk 11:4) Kõn men in, ñe jej jol̦o̦k an ro jet bõd, jej kwal̦o̦k ad lõke Jeova. Jej aikuj tõmak im lõke bwe Anij em̦õn̦õn̦õ ippãd kõn ad kõm̦m̦ane men in. El̦apl̦o̦k an aorõk ñe Anij ej m̦õn̦õn̦õ ippãd jãn ñe juon armej eo ear bõd n̦ae kõj ej jol̦o̦k an bõd ippãd. Rũkal̦oor ro an Jijej rar katak bwe ej aikuj wõr ippãer tõmak bwe ren maroñ jol̦o̦k an ro jet bõd. Ke Jijej ear ba ñan rũkal̦oor ro an bwe ren jol̦o̦k bõd ko an ro me elõñ alen aer bõd n̦ae er, rar akwel̦ap ñane im ba: “Kwõn kal̦apl̦o̦k am tõmak.”​—Luk 17:1-5.

11. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe jen jab roñjake naanin kakapilõk ko an ro jet?

¹¹ Ij ke illu ñe ro jet rej letok naanin  kakapilõk ñan ña? Ñe juon ej letok naanin kakapilõk ñan kõj, jen pukot kilen ñan roñjake men ko ej ba im jab l̦õmn̦ak kõn ta ko rebõd ej ba ak m̦õjn̦o̦ ko an. (Jabõn Kõnnaan 19:20, UBS) Jej aikuj kortokjãn aolep naanin kakapilõk ko jãn ro jet kõnke men in emaroñ jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k ad l̦õmn̦ak ãinwõt Jeova!

12. Ñe aolep iien juon armej ej ellotaan ak kananaik em̦m̦aan ro rej tõl, ta eo men in ej kaalikkar kõn armej in?

¹² Ij ke ellotaan ak kananaik em̦m̦aan ro me kar jitõñ er ñan tõl ak lale eklejia eo? Ke RiIsrael ro rar l̦õmn̦ak wõt kõn ennaan ko renana me rar roñ jãn riaroñroñ ro 10, men in ear kõm̦m̦an bwe ren ellotaane Moses im Aron. Eñin unin Jeova ear kajjitõk ippãn Moses im ba: “Ewi toun aer naaj m̦akoko in lõke eõ?” (Bõnbõn 14:2-4, 11, UBS) Aet, Jeova ear jel̦ã bwe RiIsrael ro rar jab lõke e kõn aer ellotaane em̦m̦aan ro me ear jitõñ er bwe ren tõl er, Moses im Aron. Ejjel̦o̦k oktak ilo raan kein, ñe aolep iien jej ellotaane ak kananaik em̦m̦aan ro me Jeova ej kõjerbal er bwe ren tõl armej ro an rainin, men in emaroñ kwal̦o̦k bwe tõmak eo ad ilo Anij em̦õjn̦o̦l̦o̦k.

13. Etke jejjab aikuj inepata ñe jej kile bwe em̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo ad?

¹³ Ãlikin am̦ etale ippam̦ make kajjitõk kein, jab inepata ñe kwõj kile bwe em̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo am̦. Keememej bwe rijjilõk Piter ear mijak im ear jino pere. Im elõñ alen an Jijej lel̦o̦k naanin kakapilõk ñan rijjilõk ro an kõn an ‘dik aer tõmak.’ (Matu 16:8) Kõj bareinwõt jemaroñ katak jãn joñak eo an Piter. Jen lale ta eo ear wal̦o̦k ãlikin an kar jino pere im tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k.

14, 15. (1) Ta eo Piter ear kõm̦m̦ane ke ear jino tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k? (2) Ewi wãween ad maroñ “reilo̦k” wõt ñan Jijej?

¹⁴ Ta eo Piter ear kõm̦m̦ane ke ear jino tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k? Piter ear juon eo ejel̦ã aõ im emaroñ kar aõ l̦o̦k ñan wa eo. (Jon 21:7) Ak etke ear jab kõm̦m̦ane men in? Kõnke ear jab atartar ioon e make. Ear bar reilo̦k ñan Jijej bwe en jipañe. Ñe jej kile bwe tõmak eo ad em̦õjn̦o̦l̦o̦k, jej aikuj anõke Piter. Ewi wãween ad kõm̦m̦ane men in?

¹⁵ Ãinwõt an Piter kar reilo̦k ñan Jijej bwe en jipañe, kõj bareinwõt jej aikuj “reilo̦k” wõt ñan Jijej bwe en jipañ kõj. (Hibru 12:2, 3) Bõtab, jejjab maroñ lukkuun loe Jijej kõn mejãd ãinwõt an kar Piter loe. Innem, ewi wãween ad maroñ “reilo̦k” wõt ñan Jijej? Jemaroñ reilo̦k wõt ñane ilo ad katak kõn men ko ear kõm̦m̦ani im katakin ro jet kaki, innem l̦oori men kein ilo mour ko ad. Ñe jenaaj kõm̦m̦ane men in, tõmak eo ad enaaj kajoorl̦o̦k. Jen lale jet iaan wãween ko jemaroñ anõke Jijej.

16. Ewi wãween an Baibõl̦ maroñ jipañ kõj bwe en kajoorl̦o̦k tõmak eo ad?

¹⁶ Kal̦apl̦o̦k am̦ lõke Baibõl̦. Jijej ear tõmak bwe Baibõl̦ eo ej Naanin Anij im ej letok ñan kõj naanin tõl ko rem̦m̦antata. (Jon 17:17) Ñan ad maroñ anõke Jijej, jej aikuj riit Baibõl̦ aolep raan, katak kake, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej katak kaki. Bareinwõt, jej aikuj kappok mel̦el̦e ko ñan uwaakin kajjitõk ko ad. Ñan waanjoñak, kwõj ke lukkuun tõmak bwe jej mour ilo raan ko ãliktata? Ñe kwõnaaj katak kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ me rej kam̦ool bwe jej mour ilo raan ko ãliktata, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ tõmak bwe epaaktok jem̦l̦o̦kin. Kokõn̦aan ke kal̦apl̦o̦k tõmak eo am̦ kõn kallim̦ur ko an Anij kõn ilju im jekl̦aj? El̦aññe aet, kwõmaroñ katak kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ me em̦õj aer jejjet kũtieer. Kwõj lukkuun tõmak ke bwe naan ko ilo Baibõl̦ remaroñ jipañ kõj ilo raan kein? Kwõmaroñ riiti bwebwenato ko an ro jeid im jatid me Baibõl̦ eo ear jipañ er ñan ukot mour ko aer. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)​—1 Tessalonika 2:13.

17. (1) Etke Jijej ear maroñ kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko ear iiooni? (2) Ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an Jijej?

 ¹⁷ L̦õmn̦ak wõt kõn jeraam̦m̦an ko kõn ilju im jekl̦aj me em̦õj an Jeova kallim̦ur kaki. Jijej ear l̦õmn̦ak kõn jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k ñane ilju im jekl̦aj. Im men in ear jipañe ñan kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko ear iiooni. (Hibru 12:2) Ear jab m̦ad kõn men ko ilo lal̦ in. (Matu 4:8-10) Ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an Jijej? Jemaroñ anõke joñak eo an ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko rem̦m̦an Jeova ear kallim̦ur kaki. Kwõmaroñ pijaikl̦o̦k am̦ pãd ilo jukjukun pãd eo ekããl. Bareinwõt, kwõmaroñ jiña ak jeje kõn ta ko kwõnaaj kõm̦m̦ani ilo naaj Pedetaij. Ak bõlen kwõmaroñ je juon am̦ laajrakin etan armej ro renaaj jerkak im mour me kwõnaaj kõn̦aan bwebwenato ippãer im ta ko kwõnaaj kõn̦aan bwebwenato ippãer kaki. Innem, jen watõk men kein ãinwõt kallim̦ur an Anij, ejjab ñan armej ro wõt, ak bar ñan kwe.

18. Ewi wãween an jar maroñ jipañ eok bwe en l̦apl̦o̦k am̦ tõmak?

¹⁸ Jar bwe en l̦apl̦o̦k am̦ tõmak. Jijej ear katakin rũkal̦oor ro an bwe ren jar im kajjitõk ippãn Jeova kõn kajoor eo an. (Luk 11:9, 13) Ñe kwõj kajjitõk bwe Jeova en lewaj kajoor eo an, kwõn bar jar bwe en kal̦apl̦o̦k am̦ tõmak. Tõmak ej juon iaan men ko rej wal̦o̦k ippãd ñe kajoor eo an Anij ej pãd ippãd. Kwõj aikuj kaalikkar ta ko kwõj kajjitõk kaki. Ñan waanjoñak, ñe kwõj kile bwe elukkuun pen ñan am̦ jol̦o̦k an ro jet bõd, kajjitõk ippãn Jeova bwe en kakajoor wõt tõmak eo am̦ im jipañ eok ñan jol̦o̦k an ro jet bõd.

19. Ewi wãween ad maroñ kããlõt ro m̦õttad?

¹⁹ M̦õttaik ro me ekajoor tõmak eo aer. Jijej ear kõjparok wãween an kããlõt ro m̦õttan. Ro me ear lukkuun epaake er kar rijjilõk ro, ro im rar tiljek wõt ñane im pokake e. (Riit Jon 15:14, 15.) Jen anõke Jijej ilo ad kõjparok wõn ro jej kããlõt bwe ren m̦õttad. Rej aikuj ro me ekajoor tõmak ko aer im rej pokake Jijej. Ro me rej m̦oolin m̦õttaik doon, rej lukkuun kwal̦o̦k m̦ool ñan doon. Bareinwõt, rej m̦ool ilo aer lel̦o̦k ak bõk naanin kakapilõk ko jãn doon.​—Jabõn Kõnnaan 27:6, UBS.

20. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe jej jipañ ro jet ñan kakajoorl̦o̦k tõmak eo aer?

²⁰ Jipañ ro jet ñan kakajoorl̦o̦k tõmak eo aer. Men ko Jijej ear ba im kõm̦m̦ani ñan rũkal̦oor ro an ear jipañ er bwe tõmak eo aer en kajoorl̦o̦k. (Mark 11:20-24) Jej aikuj anõke joñak eo an Jijej. Ñe jenaaj kõm̦m̦ane men in, jenaaj kakajoorl̦o̦k tõmak eo ad im tõmak eo an ro jet. (Jabõn Kõnnaan 11:25, UBS) Ewi wãween am̦ maroñ jipañ armej ro kwõj kwal̦o̦k naan ñan er bwe ren tõmak ilo Anij? Ñe kwõj katakin ro jet kõn Baibõl̦, kaalikkar kein kam̦ool ko bwe ewõr juon Anij eo em̦ool, im bwe ej kea kake kõj. Bareinwõt, kaalikkar bwe Baibõl̦ ej Naanin Anij. Ak ewi wãween am̦ maroñ jipañ ro jeim̦ im jatũm̦ bwe en kajoor wõt tõmak eo aer? Ñan waanjoñak, ñe kwõj kile an juon ellotaan ak kananaik em̦m̦aan ro rej tõl, kwõn jab m̦õkaj im kõjekdo̦o̦n armej in. Kwõj aikuj pukot wãween ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañe bwe en bar kajoor tõmak eo an. (Jud 22, 23, UBS) Ñe kwõj juon rijikuul̦ im rũkaki eo am̦ ej katakin kõn an kar men ko ilo lal̦ in jide im wal̦o̦k, kwõn peran im kwal̦o̦k kõn tõmak eo am̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko. Kwõmaroñ naaj bwilõñ kõn tokjãn ko renaaj wal̦o̦k jãn am̦ kwal̦o̦k kõn tõmak eo am̦ ñan rũkaki eo am̦ im rijikuul̦ ro.

21. Ta kallim̦ur eo an Jeova ñan kõj kajjojo?

²¹ Jeova im Jijej rar jipañ Piter bwe en jako an mijak im pere. Tokãlik, Piter ear erom juon joñak em̦m̦an ñan ro jet kõn an kajoor tõmak eo an. Ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova ej jipañ kõj aolep bwe jen jutak pen ilo tõmak. (Riit 1 Piter 5:9, 10.) Bõtab bwe en kajoor tõmak eo ad, jej aikuj lukkuun kate kõj. El̦aññe jenaaj kate kõj, Jeova enaaj jipañ im kajeraam̦m̦an kõj.