Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

“Dadaurete Amwail Pwoson”

“Dadaurete Amwail Pwoson”

“Dadaurete amwail pwoson, . . . oh nan kapehd kehlail.”​—1 KOR. 16:13.

KOUL KAN: 23, 34

1. (a) Dahme wiawihong Piter erein kisinieng laud me wiawi nan sehd en Kalili? (Menlau kilang tepin kilel.) (b) Dahme kahrehda Piter tepida kihrla?

 PWOHNG ehu, wahnpoaron Piter oh ekei tohnpadahk ko nantihong kotehla Sehd en Kalili erein kisinieng laud ehu. Re ahpw kilangada Sises ketiket kohla pohn sehdo. Piter likwerlahng Sises oh peki ma e kak aluhla reh pohn sehdo. Ni Sises eh mahsanihong Piter en kohla, Piter eri doudi sang pwohto oh tepida alu kohla reh. Ahpw mwurinte mwo, Piter tepida kihrla. Dahme kahrehda? Pwehki e kilang kisinieng oh iloak laud ko oh masepwehkada. Piter werda oh patohwanlahng Sises en ketin sewese ih oh Sises mwadangete ketin kapahla limeo oh kolada, mahsanih: “Ke meid pwoson tikitik! Dahme ke peikasalki?”​—Mad. 14:24-32.

2. Dahme kitail pahn koasoiapene met?

2 Kitail pahn koasoiapene soahng siluh duwen pwoson me kitail kak sukuhlki sang dahme wiawihong Piter: (1) ia duwen Piter eh tepin kamehlele me Siohwa kak ketin sewese ih, (2) dahme kahrehda Piter tepida sohla eh pwoson, oh (3) dahme sewese Piter en pwurehng ahneki pwoson. Atail tehkpene soahng siluh pwukat kak sewese kitail en kilang ia duwen atail kak ‘dadaurete atail pwoson.’​—1 Kor. 16:13.

PWOSON ME KOHT PAHN KETIN SEWESE KITAIL

3. Dahme kahrehda Piter doudi sang pwohto, oh ia duwen atail wiadahr mehkot me duwehte met?

3 Piter ahneki pwoson laud. Dahme kahrehda kitail kak ndahki met? Ni Sises eh ketin likwerih, Piter doudi sang pwohto oh alu kohla pohn sehdo. E likih me manaman en Koht pahn kahrehiong ih en alu pohn sehdo duwehte me Sises ketin wia. Pil duwehte, ni Sises eh ketin luke kitail en idawehn ih, kitail kin inoukihong Siohwa atail mour oh papidaisla. Dahme kahrehda? Pwehki kitail pwoson Siohwa oh Sises oh pwehki kitail likih me ira pahn ketin sewese kitail.​—Sohn 14:1; wadek 1 Piter 2:21.

4, 5. Dahme kahrehda pwoson wia irair kesempwal ehu kitail en ahneki?

4 Pwoson wia irair kesempwal ehu. Ahn Piter pwoson kahrehiong ih en alu kohla pohn sehdo, mehkot me aramas mwomwen sohte kak wia. Pwoson pil kak sewese kitail en wia mehkot me mwomwen kitail sohte kak wia. (Mad. 21:21, 22) Ekei kitail wiahdahr wekidekla laud ni mwomwen atail madamadau oh wiewia kan me kahrehda irail kan me ese kitail mwoweo sehsehlahr ihs kitail. Kitail wiahda wekidekla pwukat pwehki kitail poakohng Siohwa oh e ketin sewese kitail en wiahda wekidekla pwukat. (Wadek Kolose 3:5-10.) Pwoson kamwakid kitail en inoukihong Siohwa atail mour oh wiahla kompoakepah, mehkot me kitail sohte kak pein wiahda ma sohte sapwellime sawas.​—Ep. 2:8.

5 Atail pwoson kin kahrehiong kitail en kehlail. Karasepe, e sewese kitail en pelianda uhwong kan sang Tepilo, atail imwintihti me manaman. (Ep. 6:16) Pil ehu, pwehki kitail likih Siohwa, kitail sohte anahne nohn pwunod laud ahnsou me kitail ahneki kahpwal kan. Siohwa ketin inoukihda me e pahn ketikihong kitail dahme kitail anahne ma kitail pwoson ih oh mwohneki mahs sapwellime Wehi. (Mad. 6:30-34) Laudsang met, pwehki atail pwoson, Siohwa pahn ketikihong kitail kisakis kaselel en mour soutuk.​—Sohn 3:16.

ATAIL SOHLA KILANGLAHTE MWOWE KAK KAHREHDA EN SOHLA ATAIL PWOSON

6, 7. (a) Dahme kitail kak kapahrekihong kisinieng oh iloak laud me Piter masakada? (b) Dahme kahrehda kitail anahne wehwehki me kitail kakete sohla ahneki pwoson?

6 Ni Piter eh alu kohla pohn Sehd en Kalili, e masepwehkada. Dahme kahrehda? Pwehki kisiniengo oh iloak ko. Mepwukat kak duwehte kahpwal oh kasongosong tohto me Kristian kan kin lelohng rahnpwukat. Mehnda ma kahpwal pwukat uhdahn apwal, kitail kak kehlail pwehki sapwellimen Siohwa sawas. Ahpw tamataman dahme wiawihong Piter. E sohte kihrla pwehki kisiniengo oh iloak ko lel ih. Paipel mahsanih: “Ni eh pehmada uklahn kisiniengo, e salohda.” (Mad. 14:30) Piter uhdihsang eh kilangwohngete Sises oh uhd medewehte uklahn kisiniengo. Eh pwosono eri tepida luwetala. Pil duwehte, ma kitail kin kilangwohngete atail kahpwal kan, kitail kak tepida peikasalki me Siohwa pahn ketin sewese kitail.

7 Kitail anahne wehwehki me kitail kakete sohla ahneki pwoson. Dahme kahrehda? Pwehki Paipel mahsanih me atail sohla pwoson iei “dihp me kin mwadangete salihkitaildi.” (Ipru 12:1NW) Duwehte Piter, ma kitail kilangwohngete soahng sapwung kan, atail pwoson kak mwadangete luwetala. Eri ia duwen atail kak ese me atail pwoson milahr nan keper? Peidek pwukat me kileldi pah pahn sewese kitail en kasawih pein kitail.

8. Ia duwen sapwellimen Koht inou kan ar kak mwomwen sohla mehlel ong kitail ahnsou wet duwehte ar kin mehlel ong kitail mahso?

8 Ia duwe, sapwellimen Koht inou kan kin mehlelete ong ie ahnsou wet duwehte eh kin mehlel ong ie mahso? Karasepe, Koht ketin inoukidahr me e pahn ketin kasohrehla ahn Sehdan sampah. Ahpw ia duwe, soangsoangen mehn kamweit tohto me sampah wet kihda kin kerempwahla kitail? Ma ei, ele kitail tepidahr peikasalki me imwio kerendohr. (Apak. 2:3) Medewehla pil ehu karasaras. Siohwa ketikihda meirongo oh ketin inoukihda en mahkohng atail sapwung kan. Ahpw ma kitail kin kilangwohngete sapwung kan me kitail wiahda mahso, ele kitail tepidahr peikasalki me Siohwa uhdahn ketin mahkohngehr kitail. (Wiewia 3:19) Imwilahn met, kitail kak sohla perenki atail papah Koht oh uhdi kalohk ong meteikan.

9. Dahme kakete wiawi ma kitail kin kilangwohngete soahng kan me pein kitail kin nsenohki?

9 I kin patohwanohngete Siohwa dahme keieu mwahu rehi? Ni atail kin doadoahk laud ong Siohwa, met kin sewese kitail en kilangwohngete atail koapworopwor ong ahnsou kohkohdo. Ahpw ia duwen ma kitail tepida kilangwohngete soahng kan me pein kitail kin nsenohki? Karasepe, ele kitail alehdi doadoahk ehu me pweimwahu ahpw e kin kasohwe atail kin papah Siohwa. Met kak kaluwetehla atail pwoson oh kitail kak “dangahngahla,” oh patohwanohng Siohwa tikitiksang dahme kitail uhdahn kak wia.​—Ipru 6:10-12.

10. Ia duwen atail kin kasalehda atail pwoson Siohwa ni atail mahkohng meteikan?

10 E kin apwal ong ie en mahkohng meteikan? Ni meteikan ar kansensuwedihada de kamedekihala kitail, e kin kasonge kitail en lingeringerda oh uhdi koasoiong irail? Ma ei, kitail kakete nohnla kin medemedewehte pein atail pepehm kan. Kitail kin kasalehda atail pwoson Siohwa ni atail mahkohng meteikan. Ia duwen? Ma emen wiahda dihp ong kitail, re kin pweipwand ong kitail. Ni atail kin dipada mwohn Siohwa, kitail kin pweipwand ong ih. (Luk 11:4) Eri ni atail mahkohng meteikan, kitail kin likih Siohwa. Kitail likih me e pahn ketin kapaikitailda pwehki atail mahkohng irail oh sapwellime kapai kan kin kesempwalsang atail en kahrehiong emen en pwainohng kitail dahme e wiahiong kitail. Sapwellimen Sises tohnpadahk kan sukuhlki me re anahne ahneki pwoson pwehn mahkohng meteikan. Ni Sises eh mahsanihong irail ren mahkohng irail kan me wiahda dihp ong irail pak tohto, sapwellime ko patohwan peki reh: “Maing, komw ketin kalaudehla at pwoson.”​—Luk 17:1-5.

11. Dahme kahrehda kitail kakete sohte paiekihda kaweid?

11 I kin nsensuwedla ni ahnsou me I ale kaweid? Rapahki ahl akan me ken ale kasukuhl sang kaweido, ahpw kaidehn en rapahki sapwung en kaweido de luwet kan en me kihda kaweido. (Lep. Pad. 19:20) Dehr katihasang ahnsou mwahu ken sukuhlki kalaudehla omw ahneki madamadau me pahrekiong sapwellimen Siohwa madamadau!

12. Dahme kakete sapwung ma emen kin ahnsou koaros kaulime irail kan me kin tiengla mwowe?

12 I kin kaulime irail kan me kin tiengla mwowe nan mwomwohdiso? Ni mehn Israel ko ar medemedewehte rohng suwed me lipoahrok ehk ko nda, irail kaulime Moses oh Aaron. Siohwa eri ketin kalelapak rehn Moses: “Ia erein ar pahn kahng kamehlele [“pwoson,” NW] ie.” (Nemp. 14:2-4, 11) Ei, Siohwa ketin mwahngih me mehn Israel ko sohte likih ih pwehki ar kaulime Moses oh Aaron me e ketin idihada. Ni ahlohte, ma kitail kin ahnsou koaros kaulime irail kan me Siohwa kin ketin doadoahngki pwehn kahluwa sapwellime aramas akan rahnwet, met ele pahn kasalehda me atail pwoson Koht luwetalahr.

13. Dahme kahrehda kitail en dehr nsensuwedla ma kitail esehda me atail pwoson luwetalahr?

13 Mwurin omw medemedewe peidek pwukat, dehr nsensuwedla ma ke esehda me omw pwoson luwetalahr. Tamataman me wahnpoaron Piter pil masepwehkada oh tepida peikasal. Oh ekei pak, Sises ketin kaweid wahnpoaron ko koaros pwehki arail “pwoson tikitik.” (Mad. 16:8) Ahpw, kitail kak sukuhlki mehn kasukuhl kesempwal ehu sang dahme wiawihong Piter. Tehk dahme e wia mwurin eh tepida peikasal oh tepida kihrla nansedo.

KILANGWOHNGETE SISES PWEHN KAKEHLAKAHDA OMW PWOSON

14, 15. (a) Dahme Piter wia ni eh tepida kihrla? (b) Ia duwen atail kak “kainenehiongete kapehditail kan” ong Sises?

14 Dahme Piter wia ni ahnsou me e tepida kihrla? Piter mai en pap, oh e kak pilada en papala ni pwohto. (Sohn 21:7) Ahpw dahme kahrehda e sohte wiahki met? Pwehki e sohte kamehlele me e kak pein sewesehda ih. E pwurehng kilangwohngete Sises oh mweidohng en ketin sewese ih. Ma kitail esehda me atail pwoson luwetalahr, kitail anahne alasang Piter. Ia duwen atail kak wia met?

15 Duwehte Piter eh pwurehng kilangwohngete Sises en ketin sewese ih, kitail pil anahne “kainenehiongete kapehditail kan” ong Sises. (Wadek Ipru 12:2, 3.) Ahpw kitail sohte kak kilangki mesetail Sises duwehte me Piter kak wia. Eri ia duwen atail kak “kainenehiongete kapehditail kan” ong Sises? Kitail kak onopki soahng kan me e ketin padahngki oh wia oh eri alasang ih mwahu. Ni atail wia met, kitail pahn alehdi sawas me kitail anahne pwehn kakehlakahda atail pwoson. Kitail pahn koasoiapene ekei ahl me kitail kak alasang Sises.

16. Ia duwen Paipel eh kak sewese kitail en kakehlakahda atail pwoson?

16 Kalaudehla omw likih Paipel. Sises uhdahn ketin kamehlele me Paipel iei Mahsen en Koht oh me Paipel kak kihong kitail kaweid me keieu mwahu. (Sohn 17:17) Pwehn alasang Sises, kitail anahne wadek Paipel rahn koaros, onopki, oh doudouloale mehn kasukuhl kan me kitail sukuhlki. Kitail pil anahne rapahki pasapengpen peidek kan me kitail ele ahneki. Karasepe, ke uhdahn kamehlele me kitail miher ni imwin rahn akan? Kalaudehla omw pwoson me imwio kerendohr sang ni omw onopki kokohp kan en Paipel me kadehdehda me kitail miher ni imwin rahn akan. Ke men kalaudehla omw pwoson sapwellimen Koht inou kan ong ahnsou kohkohdo? Eri onopki kokohp en Paipel kan me pweidahr. Ke uhdahn kamehlele me Paipel kin mwahuwong atail ahnsou? Ke kak wadek duwen riatail Kristian kan me kamwahwihala arail mour pwehki sawas sang Paipel. *​—1 Des. 2:13.

17. Dahme kahrehda Sises kak ketin dadaurete pahn kasongosong laud kan, oh ia duwen omw kak alasang ih?

17 Kilangwohngete kapai kan me Siohwa ketin inoukihda. Sises ketin kilangwohngete kapai kan me e pahn sapwellimanki ahnsou kohkohdo, oh met sewese ih en ketin dadaurete pahn kasongosong laud kan. (Ipru 12:2) Sohte pak ehu e ketin mweidohng soahng kan nin sampah en kerempwahla ih. (Mad. 4:8-10) Ia duwen atail kak alasang sapwellimen Sises mehn kahlemeng? Doudouloale inou kaselel kan me Siohwa ketin wiahda. Medewehla me ke mi nan sampah kapwo. Ntingihedi de mahlenihada dahme ke pahn wia nan Paradais. De ntingihedi irail kan me iasada me ke men koasoiong oh dahme ke men ndaiong irail. Kilangwohng mepwukat nin duwen sapwellimen Koht inou kan, me kohwong kaidehn ongete aramas akan, ahpw pil ong pein uhk.

18. Ia duwen atail kapakap eh kak sewese kitail en kakehlakahda atail pwoson?

18 Kapakapki omw pwoson en laudla. Sises ketin padahkihong sapwellime tohnpadahk kan en peki rehn Siohwa sapwellime manaman. (Luk 11:9, 13) Ni omw peki sapwellime manaman, kapakapki omw pwoson en laudla. Pwoson iei ehu wahn sapwellimen Koht manaman. Ke kak kapakap ni oaritik. Karasepe, ma ke tehkada me e apwal en mahkohng meteikan, peki rehn Siohwa en ketin sewese iuk en kolokol omw pwoson en kehlail oh en ketin sewese iuk en kasalehda mahk.

19. Ia duwen atail kak pilada kompoakepatail mwahu kan?

19 Pilada kompoakepahmw kan me ahneki pwoson kehlail. Sises ketin pilada mwahu kompoakepah keren kan. Kompoakepah keren kan, me iei wahnpoaron ko, kin lelepek, loalopwoat, oh peikiong ih. (Wadek Sohn 15:14, 15.) Alasang Sises oh pilada mwahu kompoakepahmw kan. Irail anahne wia soangen aramas me ahneki pwoson kehlail oh kin peikiong Sises. Kompoakepah mehlel kan kak mehlelpene, pil ahnsou kan me re kin kihda kaweid de ale kaweid.​—Mel. 141:5.

20. Dahme pahn wiawi ni atail sewese meteikan ren kakehlakahda arail pwoson?

20 Sewese meteikan en kakehlakahda arail pwoson. Sises ketin sewese sapwellime tohnpadahk kan ren kakehlakahda arail pwoson sang ni dahme e ketin mahsanih oh wia. (Mark 11:20-24) Kitail en alasang sapwellimen Sises mehn kahlemeng. Ni atail wia met, kitail pahn kakehlakahda pein atail pwoson oh pil pwoson en meteikan. (Lep. Pad. 11:25) Ia duwen omw kak sewese aramas akan nan omw wasahn kalohk? Ni omw kin padahkihong meteikan duwen Paipel, kasalehda ni sansal mehn kadehde me Koht ketin ieias oh me e ketin nsenohkin kitail, oh me Paipel iei Mahsen en Koht. Ia duwen omw kak sewese riomw Kristian kan ren kolokolte arail pwoson en kehlail? Ma ke tehkada me emen kin kaulime brother kan me kin tiengla mwowe, dehr mwadang en soikala ih. Doadoahngki lokaia kadek pwehn song en sewese ih en pwurehng kalaudehla eh pwoson. (Sud 22, 23) Ma ke mihmihte nan sukuhl oh omw sounpadahk kin koasoia duwen padahk me dene aramas kohsang mahn, ken eimah oh uhki omw pwoson me Koht ketin kapikada soahng koaros. Mwein ke pahn pwuriamweikihla mwomwen omw sounpadahko oh iengomw tohnsukuhl ko ar mwekidki dahme ke ndao.

21. Dahme Siohwa ketin inoukihong emenemen kitail?

21 Siohwa oh Sises ketin sewese Piter en powehdi eh peikasal oh masepwehk. Mwuhr, Piter wiahla mehn kahlemeng laud en pwoson ong meteikan. Ni ahlohte, Siohwa kin ketin sewese emenemen kitail en dadaurete nan atail pwoson. (Wadek 1 Piter 5:9, 10.) Kitail kin anahne nantihong laud pwehn kakehlailihala atail pwoson, ahpw Siohwa pahn ketin katingih kitail ni atail wia met.

^ Karasepe, menlau kilang oaralap wet “The Bible Changes Lives” nan neitail Kahn Iroir ni lokaiahn wai.