1., 2. Kuidas näitab Piibel armastuse tähtsust?

ARMASTUS on Jumala peamine omadus. (1. Joh. 4:16.) Tema esimene loodu oli Jeesus, kes elas koos oma isaga taevas väga pikka aega ja nägi, kui armastavalt ta tegutseb. (Kol. 1:15.) Kogu oma taevase ja maise elu jooksul on Jeesus näidanud, et ta mõistab täielikult, kui armastav Jumal on Jehoova, ja ta on jäljendanud tema armastust ka ise. Seega võime olla kindlad, et Jehoova ja Jeesuse valitsemisviisi juhib alati armastus.

² Kui Jeesuselt küsiti, milline on suurim käsk Moosese seaduses, vastas ta: „„Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.” See on suurim ja esimene käsk. Teine, selle sarnane, on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”” (Matt. 22:37–39.)

3. Kes on meie ligimene?

³ Pane tähele, et Jeesus tõi esile käsu armastada oma ligimest kohe pärast käsku armastada Jehoovat. See näitab, kui tähtis on ilmutada armastust kõigis meie suhetes.  Ent kes on meie ligimene? Kui oled abielus, on sinu ligimene eelkõige sinu abikaasa. Samuti on meie ligimesteks usukaaslased koguduses, aga ka need inimesed, keda kohtame kuulutustööl. Kuidas peaksid need, kes teenivad Jehoovat ja järgivad tema poja õpetusi, osutama teistele ligimesearmastust?

4. Miks võib öelda, et hoolimata inimeste ebatäiusest on õnnelik abielu võimalik?

⁴ Jehoova pani aluse esimesele abielule, kui ta lõi Aadama ja Eeva ning viis nad kokku. Tema eesmärgiks oli, et nende liit oleks õnnelik ja kestev ning et nad täidaksid maa oma järeltulijatega. (1. Moos. 1:27, 28.) Mäss Jehoova ülemvõimu vastu aga rikkus nende abieluõnne ning tõi patu ja surma kogu inimkonnale. (Rooml. 5:12.) Siiski näitab pühakiri, et abielu võib olla õnnelik. Seal on abielulistele kirjas parimad nõuanded, sest need pärinevad abielu alusepanijalt Jehoovalt. (Loe 2. Timoteosele 3:16, 17.)

5. Kui tähtis on armastus abielus?

⁵ Jumala sõna näitab, et armastus – südamlik ja sügav kiindumus – on headeks suheteks ülioluline. Eriti tähtis on see abielus. Apostel Paulus kirjutas: „Armastus on kannatlik ja lahke. Armastus ei ole kade. See ei hoople, ei lähe ennast täis, ei käitu sündsusetult, ei taotle omakasu, ei ärritu. See ei pea arvet kogetud ülekohtu kohta. See ei tunne rõõmu sellest, mis on väär, kuid rõõmustab tõe üle. See talub kõike, usub kõike, loodab kõike, peab vastu kõiges. Armastus ei kao kunagi.” (1. Kor. 13:4–8.) Kui mõtiskleme nende sõnade üle ja rakendame neid ellu, aitab see abieluõnnele kahtlemata kaasa.

6., 7. a) Mida räägib Piibel juhtpositsioonist? b) Kuidas peaks kristlik abielumees oma naist kohtlema?

⁶ Eriti oluline on armastus Jumala kehtestatud juhtpositsiooni põhimõtte rakendamisel. Paulus selgitas: „Ma tahan, et te teaksite, et iga mehe pea on Kristus, naise pea on mees ja Kristuse pea on Jumal.” (1. Kor. 11:3.) Juhtpositsioon  ei tähenda aga teiste üle võimutsemist. Näiteks on Jehoova Jeesusest kõrgemal positsioonil, kuid samas on ta temaga lahke ja arvestav ning Jeesus peab oma isast lugu. See väljendub tema sõnades „ma armastan Isa”. (Joh. 14:31.) Jeesus poleks saanud nii öelda, kui Jehoova oleks mingi karm diktaator.

⁷ Ehkki abielumees on oma naise pea, ergutab Piibel meest naisele austust osutama. (1. Peetr. 3:7.) Üks viis osutada naisele austust on arvestada tema vajaduste ja eelistustega. Jumala sõnas öeldakse: „Mehed, armastage oma naist, nagu Kristus on armastanud kogudust. Ta andis end koguduse eest.” (Efesl. 5:25.) Tõepoolest, Jeesus andis oma järelkäijate eest koguni oma elu. Kui abielumees on oma juhtpositsioonil sama armastav nagu Jeesus, on naisel palju kergem meest armastada ja austada ning talle alluda. (Loe Tiitusele 2:3–5.)

8. Kuidas peaksid Jehoova teenijad üksteisesse suhtuma?

⁸ Praegu on maa peal miljoneid inimesi, kes teenivad Jehoovat ning räägivad tema nimest ja eesmärgist. Kuidas peaksid Jehoova teenijad üksteisesse suhtuma? Jumala sõna vastab: „Tehkem head kõigile, eriti usukaaslastele.” (Gal. 6:10; loe Roomlastele 12:10.) Apostel Peetrus kirjutas: „Nüüd, kus te olete tõele kuuletudes end puhastanud ja teie keskel valitseb siiras vennalik kiindumus, armastage üksteist kogu südamest.” Ta rõhutas veel kord: „Eelkõige aga armastage üksteist kogu südamest.” (1. Peetr. 1:22; 4:8.)

9., 10. Miks on Jumala rahvas nii ühtne?

⁹ Meie ülemaailmse organisatsiooni teeb eriliseks see, et meie vahel valitseb tõeline armastus. Ja kuna me armastame Jehoovat ning kuuletume tema seadustele, toetab ta meid universumi kõige võimsama jõuga, oma püha vaimuga. Tänu sellele on meie rahvusvaheline vennaskond tõeliselt ühtne. (Loe 1. Johannese 4:20, 21.)

¹⁰ Tõstes esile kristlastevahelise armastuse tähtsust, kirjutas Paulus: „Olgu siis teie ... rõivaiks osavõtlikkus, lahkus, alandlikkus, tasadus ja kannatlikkus. Sallige üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks, kui kellelgi on põhjust kaebuseks teise vastu. Nagu Jehoova on teile heldelt andestanud, nii tehke ka teie. Lisaks kõigele sellele riietuge armastusse, sest see on ühtsuse täiuslik side.” (Kol. 3:12–14.) Kui tänulikud me oleme, et armastus – ühtsuse täiuslik side – valitseb kõigi Jehoova teenijate vahel, sõltumata nende taustast või rahvusest.

11. Mis aitab kindlaks teha, kes on tõelised kristlased?

¹¹ Jehoova teenijate vaheline armastus ja ühtsus aitab neid ära tunda kui tõelisi kristlasi. Jeesus ütles: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:34, 35.) Apostel Johannes kirjutas: „Sellest on näha, kes on Jumala lapsed ja kes Kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigeid tegusid, ei hoia Jumala poole, nagu seegi, kes ei armasta oma venda. See on sõnum, mida te olete kuulnud algusest  peale: me peame üksteist armastama.” (1. Joh. 3:10, 11.) Jehoova tunnistajate vahel valitsev armastus ja erakordne ühtsus tõendavad, et nemad on Kristuse tõelised järelkäijad, keda Jumal kasutab selleks, et hea sõnum kuningriigist saaks kuulutatud kogu maailmas. (Matt. 24:14.)

12., 13. Mida „suur rahvahulk” praegu teeb ja mis ootab neid peagi ees?

¹² Enamik Jehoova organisatsiooni liikmeid kuulub „suurde rahvahulka”, milles on „inimesi kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest”. Piibel ütleb, et nad seisavad Jumala trooni ees ja Talle ehk Jeesus Kristuse ees. Kes need inimesed on? „Need on need, kes tulevad suurest viletsusest. Nad on oma rüüd pesnud ja teinud need valgeks Talle veres.” See näitab, et nad ilmutavad usku Jeesuse lunastusohvrisse. Järjest kasvava suure rahvahulga liikmed armastavad Jehoovat ja tema poega ning teenivad Jumalat „ööd ja päevad tema templis”. (Ilm. 7:9, 14, 15.)

¹³ Peagi, „suure viletsuse” ajal, hävitab Jumal praeguse kurja maailma. (Matt. 24:21; loe Jeremija 25:32, 33.) Ent armastusest oma teenijate vastu hoiab Jehoova oma rahva elus ja viib nad uude maailma. Juba umbes 2000 aastat tagasi pandi kirja tõotus, et Jumal „pühib ära kõik pisarad nende silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu”. Kas sina igatsed elada paradiisis, kui „kõik endine on möödunud”? (Ilm. 21:4.)

14. Kui palju inimesi kuulub praegu suurde rahvahulka?

¹⁴ Kui viimsed päevad aastal 1914 algasid, oli kogu maailmas vaid mõni tuhat Jehoova teenijat. Armastusest ligimeste vastu ja Jumala vaimu toel tegi võitud kristlaste jääk südikalt kuulutustööd. Tänu sellele käib nüüdisajal maise lootusega suure rahvahulga kogumine. Praegu on kogu maailmas enam kui 115 400 Jehoova tunnistajate kogudust, kuhu kuulub umbes 8 miljonit inimest, ja see arv üha kasvab. Näiteks teenistusaastal 2014 ristiti rohkem kui 275 500 inimest, mis teeb keskmiselt 5300 inimest nädalas!

15. Kirjelda, kui võimsalt tehakse praegu kuulutustööd.

¹⁵ Vaimustav on mõelda, kui võimsalt kuulutustöö edasi läheb! Meie kirjandust antakse praegu välja enam kui 700 keeles. Vahitorn on maailmas kõige laialdasemalt levitatav ajakiri, mida trükitakse iga kuu üle 52 miljoni eksemplari 247 keeles. Raamatut „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” on trükitud rohkem kui 250 keeles üle 200 miljoni eksemplari.

16. Tänu millele kasvab ja õitseb Jehoova organisatsiooni maine osa nii jõudsalt?

¹⁶ Märkimisväärne kasv, mida me tänapäeval näeme, on selle tulemus, et meil on usk Jumalasse ja et me tunnustame Piiblit kui Jumala sõna, mis on pandud kirja tema vaimu mõjutusel. (1. Tess. 2:13.) Eriti tähelepanuväärne on Jehoova rahva vaimne õitseng, mida ei suuda rikkuda „selle maailma jumala” Saatana viha ja vastupanu. (2. Kor. 4:4.)

17., 18. Milline suhtumine peaks Jehoova teenijatel olema nendesse, kes ei teeni tõelist Jumalat?

¹⁷ Milline suhtumine peaks Jehoova teenijatel olema nendesse, kes ei teeni tõelist Jumalat? Kuulutustööl kohtame erisuguseid inimesi: mõned kuulavad meid, teised jälle suhtuvad meisse vaenulikult. Kuid sõltumata inimeste reageeringust peavad Jehoova teenijad alati toimima tema sõnas olevate põhimõtete järgi. Piiblis öeldakse näiteks: „Teie sõnad olgu alati lahked, soolaga maitsestatud, et te teaksite, kuidas igaühele vastata.” (Kol. 4:6.) Kui keegi pärib meilt meie lootuse kohta, siis soovime alati vastata talle „tasaduse ja sügava lugupidamisega”, sest me armastame oma ligimest. (1. Peetr. 3:15.)

¹⁸ Me jääme armastavaks ka siis, kui meie sõnum vihaselt tagasi lükatakse. Me soovime jäljendada Jeesust. „Kui teda solvati, ei solvanud ta vastu. Kui ta kannatas, ei hakanud ta ähvardama, vaid usaldas end selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt.” (1. Peetr. 2:23.) Ükskõik, kas suhtleme usukaaslase või kellegi teisega, tahame olla alandlikud ja järgida nõuannet: „Ärge tasuge halba halvaga ega solvangut solvanguga. Rääkige hoopis lahkelt.” (1. Peetr. 3:8, 9.)

19. Millise põhimõtte andis Jeesus suhtumise kohta meie vastastesse?

¹⁹ Alandlikkus aitab Jehoova teenijatel järgida Jeesuse antud tähtsat põhimõtet, mille ta tõi esile oma mäejutluses. Ta ütles: „Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.” Ent mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase isa poegadeks, sest tema laseb päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.” (Matt. 5:43–45.) Jumala teenijatena peame tõesti õppima armastama oma vaenlasi, sõltumata nende suhtumisest meisse.

20. Kust me teame, et tulevikus uuel maal valitseb kõikjal armastus? (Vaata pilti artikli alguses.)

²⁰ Jehoova teenijad peavad igas eluvaldkonnas nii oma hoiaku kui ka tegudega näitama, et nad armastavad Jehoovat ja ligimesi. Näiteks kui keegi ei taha kuulata head sõnumit, siis osutame tema vastu ikkagi ligimesearmastust, kui ta on hädas. Paulus kirjutas: „Ärge olge kellelegi võlgu muud kui ainult armastust. Kes armastab ligimest, on Moosese seaduse täitnud. Sest käsud „sa ei tohi abielu rikkuda”, „sa ei tohi tappa”, „sa ei tohi varastada”, „sa ei tohi himustada” ja mistahes muu käsk on kokku võetud sõnadega „armasta oma ligimest nagu iseennast”. Armastus ei tee ligimesele kurja, seega on armastus seaduse täitmine.” (Rooml. 13:8–10.) Jehoova tunnistajatena me ilmutame sellist armastust praeguses lõhenenud, vägivaldses ja kurjas maailmas, mis on Saatana võimu all. (1. Joh. 5:19.) Uues maailmas, kui Saatan, deemonid ja mässulised inimesed on kõrvaldatud, valitseb kõikjal armastus. Kui suurepärane on elu siis, kui kõik maa elanikud armastavad Jumalat ja ligimesi!