1, 2. Ewi wãween an Baibõl̦ eo kwal̦o̦k kõn joñan an aorõk yokwe?

 YOKWE ej wãween eo el̦aptata ippãn Jeova Anij. (1 Jon 4:16) Jijej Kũraij ej menin kõm̦anm̦an eo m̦oktata an Anij. Ear pãd ilañ ippãn Jemãn ium̦win elõñ bilien iiõ ko im ejel̦ã bwe Jeova ej Anij in yokwe. (Kolosse 1:15, UBS) Ke Jijej ear pãd ilañ im ioon lal̦, ear bar kwal̦o̦k ejja yokwe rot in ilo aolepen mour eo an. Kõn men in, el̦ap ad tõmak bwe aolep iien Jeova im Jijej renaaj tõl kõj ilo yokwe.

² Ke juon ear kajjitõk ippãn Jijej kõn ewi wõt kien eo el̦aptata iaan aolep kien ko, Jijej ear ba: “‘Kwõn yokwe Irooj am̦ Anij kõn aolepen bũruom̦, im kõn aolepen am̦, im kõn aolepen am̦ l̦ol̦ãtãt.’ Kien eo el̦aptata im aorõktata in. Kien eo kein karuo im ebar aorõk ej ãinwõt: ‘Kwõn yokwe rũturum̦ im ãinwõt am̦ yokwe eok make.’”​—Matu 22:37-39, UBS.

3. Wõn ro rũturid?

³ Elukkuun aorõk bwe jen kwal̦o̦k yokwe ñan aolep armej. Jijej ear ba bwe jej aikuj yokwe Jeova im bar ro  rũturid. Ak wõn ro rũturid? El̦aññe em̦õj ad m̦are, eo rũturid im jepaaketata ej eo pãleed. Ilowaan eklejia eo, rũttõmak ro jeid im jatid rej ro rũturid jepaake er tata. Ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, armej ro jej iioon er rej bar ro rũturid. Ilo katak in, jenaaj etale wãween ad maroñ kwal̦o̦k yokwe ñan ro rũturid.

4. Ewi wãween an rippãlele ro maroñ lo tõprak ilo mour in pãlele eo aer meñe rejjab weeppãn?

⁴ Ke Jeova ear kõm̦anm̦an Adam im Iv, ear kakobaik erro. Eñin ej iien kõm̦are eo jinointata. Anij ear kõn̦aan bwe ren m̦õn̦õn̦õ ilo mour in pãlele eo aerro im ren kobrak lal̦ kõn ajri ro nejierro. (Jenesis 1:27, 28) Bõtab, ãlikin aer kar jab pokake Jeova, ear jorrããn mour in pãlele eo aerro. Innem kõnke jej ro nejier, jej bõdañe er im jej bar jerawiwi im mej. (Rom 5:12) Meñe ãindein, ak rippãlele ro ilo raan kein remaroñ lo tõprak ilo mour in pãlele eo aer. Jeova eo ear ejaake mour in pãlele. Ilo Baibõl̦, em̦õj an Jeova letok naanin rõjañ ko rem̦m̦antata ñan rippãlele ro.​—Riit 2 Timote 3:16, 17.

5. Ewi joñan an aorõk yokwe ilo mour in pãlele?

⁵ Baibõl̦ ej ba bwe el̦ap an aorõk ñan kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool bwe jen m̦õn̦õn̦õ kõn jem̦jerã eo ad ippãn ro jet. Elukkuun l̦ap an m̦ool men in ilo mour in pãlele. Rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k kõn yokwe eo em̦ool ke ear ba: “Yokwe ej meanwõd im jouj; yokwe ejjab ebbanban, ejjab kõmmejãje, ejjab juwa. Yokwe ejjab kõm̦m̦an men ko rejekkar, ejjab l̦õmn̦ak wõt kõn e make, ejjab illulu. Yokwe ejjab pal̦ in bõro. Yokwe ejjab m̦õn̦õn̦õ kake jerawiwi, ak ej m̦õn̦õn̦õ kake m̦ool. Yokwe ejaje ebbeer: eban jako an tõmak im an kõjatdikdik im an kijenmej. Yokwe ej pãd indeeo.” (1 Korint 13:4-8, UBS) Ñe jej l̦õmn̦ak kõn naan kein an Paul im l̦oore ilo mour ko ad, jenaaj lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour in pãlele eo ad.

6, 7. (1) Ta eo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn bõran baam̦le ko? (2) Ewi wãween an juon em̦m̦aan aikuj kõm̦m̦an ñan kõrã eo pãleen?

⁶ Jeova ear karõk wõn eo ej bõran baam̦le ko. Paul ear je im ba: “Ikõn̦aan  bwe kom̦win jel̦ã bwe bõran jabdewõt m̦aan Kũraij, im bõran kõrã m̦aan, im bõran Kũraij Anij.” (1 Korint 11:3) Bõtab, Jeova ej kõtmãne bwe l̦õm̦aro ren kwal̦o̦k yokwe im jab nana aer kõm̦m̦an ñan baam̦le eo aer. Jeova make ej juon Rũtõl em̦m̦an im ejjab l̦õmn̦ak kõn e make. Kõn men in, Jijej ear kwal̦o̦k kautiej ñan tõl eo an Anij im ear ba: “Ij yokwe Jema.” (Jon 14:31) Jijej eban kar ba ej yokwe Jemãn el̦aññe Jeova ear nana an kõm̦m̦an ñane.

⁷ Meñe em̦m̦aan ro rej bõran kõrã ro, ak Baibõl̦ ej ba bwe ren kwal̦o̦k kautiej ñan kõrã ro pãleer. (1 Piter 3:7) Ewi wãween an juon em̦m̦aan maroñ kõm̦m̦ane men in? Emaroñ l̦õmn̦ak im lale ta aikuj ko an kõrã eo im en kwal̦o̦k kautiej ñan pepe ko an. Baibõl̦ ej ba: “M̦aan ro, kom̦win yokwe lim̦aro pãleemi, ãinwõt Kũraij ear bareinwõt yokwe eklejia, im make lel̦o̦k E kõn e.” (Epesõs 5:25) Alikkar bwe Jijej make ear lel̦o̦k mour eo an ñan rũkal̦oor ro an im mej kõn er. El̦aññe juon em̦m̦aan ej kwal̦o̦k yokwe ãinwõt kar Jijej, enaaj pidodol̦o̦k ñan an kõrã eo pãleen bar yokwe e im kwal̦o̦k kautiej ñane im kõttãiki ñan pepe ko an.​—Riit Taitõs 2:3-5, UBS.

8. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñan rũttõmak ro jeid im jatid?

⁸ Rainin, elõñ milien armej ro ipel̦aakin lal̦ in rej karejar ñan Jeova. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñan rũttõmak ro jeid im jatid? Baibõl̦ ej ba: “Jen jerbale em̦m̦an ñan armej otemjej, im el̦apl̦o̦k ñan ro rej pãd ilo nukũn tõmak.” (Galetia 6:10; riit Rom 12:10.) Rijjilõk Piter ear je im ba bwe ad “pokake m̦ool” eo enaaj alikkar ilo ad yokwe ro jemjein jemjati. Piter ear bar jiroñl̦o̦k rũttõmak ro jein im jatin im ba: “El̦ap jãn men otemjej, kom̦win kanooj yokwe doon.”​—1 Piter 1:22; 4:8.

9, 10. Etke armej ro an Anij rej bõrokuk ippãn doon?

⁹ Kõn ad kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan doon, men in ekõm̦m̦an bwe doulul in an Jeova ipel̦aakin lal̦ in en ãinjuon jãn doulul ko jet. Bareinwõt, jej yokwe Jeova im jej pokake kien ko an. Eñin unin Jeova ej jipañ kõj ilo an letok men eo el̦apl̦o̦k an kajoor jãn jabdewõt men ilo lal̦ in. Ta in? Ej kajoor eo an. Kajoor eo an Anij ej jipañ kõj bwe jen juon doulul ebõrokuk ipel̦aakin lal̦ in.​—Riit 1 Jon 4:20, 21.

¹⁰ Paul ear kwal̦o̦k ta eo Kũrjin ro rem̦ool rej aikuj kõm̦m̦ane ke ear ba: “Kom̦win kõn̦ak bũruon tũriam̦o, jouj, ettã bõro, ineem̦m̦an, kijenmej.  . . . Ak ioon men kein otemjej kom̦win kõn̦ak yokwe, eo kein lukwõj ej koweeppami.” (Kolosse 3:12, 14) Paul ear bar ba: “Kom̦win jouj ñan doon, en em̦m̦an bũruomi, jol̦o̦k nana jãn doon, ãinwõt Anij ilo Kũraij Ear jol̦o̦k ami nana.” (Epesõs 4:32) El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe yokwe ej “lukwõj” kõj ippãn doon bwe jen bõrokuk meñe jeoktak jãn doon!

11. Ta ko rej kaalikkar doulul eo an Anij?

¹¹ Ilo an ro rej karejar ñan Jeova bõrokuk im kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ej kaalikkar bwe kabuñ eo aer em̦ool. Jijej ear ba: “Ilo men in armej otemjej renaaj jel̦ã bwe kom̦ij rũkal̦oora, el̦aññe kom̦ij yokwe doon.” (Jon 13:34, 35) Im rijjilõk Jon ear ba: “Ro  nejin Anij, im ro nejin tepil̦, rej alikkar ilo men in: jabdewõt eo ejjab kõm̦m̦an wãnõk, ejjab jãn Anij, bareinwõt eo ejjab yokwe jein im jatin. Bwe eñin naan eo kom̦ar roñ jãn jinoin, bwe jen yokwe doon.” (1 Jon 3:10, 11) Yokwe im bõrokuk rej kaalikkar bwe Ri Kõnnaan ro an Jeova rej rũkal̦oor ro rem̦ool an Kũraij. Anij ej kõjerbal rein bwe ren kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo ilo pel̦aakin lal̦ in.​—Matu 24:14.

12, 13. (1) Ta eo ‘jar eo el̦ap’ ej kõm̦m̦ane ilo raan kein? (2) M̦õttan jidik jeraam̦m̦an ta ko ‘jar eo el̦ap’ enaaj loi?

¹² Enañin aolep rũkarejar ro an Jeova ilo raan kein rej uwaan ‘jar eo el̦ap’ me rej jãn aelõñ ko otemjej ipel̦aakin lal̦ in. Rein rej rejetake Aelõñ eo an Anij. Rein “rar itok jãn eñtaan eo el̦ap, im rar kwal̦e im kamouj nuknuk ko aer ilo bõtõktõkin L̦aam̦” eo. Ewi wãween? Ilo aer kar kwal̦o̦k aer tõmak ilo katok in mour eo an Jijej. Rein ilo ‘jar eo el̦ap’ rej yokwe Jeova im Nejin im rej karejar ñan Jeova “raan im boñ.”​—Revelesõn 7:9, 14, 15.

¹³ M̦õttan jidik Anij enaaj jol̦o̦k jukjukun pãd in enana ilo ‘eñtaan eo el̦ap.’ (Matu 24:21; riit Jeremaia 25:32, 33.) Bõtab, Jeova enaaj kõjparok im tõl armej ro an ñan jukjukun pãd eo ekããl kõnke ej yokwe er. Ãinwõt an kar kallim̦ur enañin 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k, Jeova enaaj “kõm̦õrãik jãn mejãer dãnnin kõmjaal̦al̦ otemjej, im enaaj ejjel̦o̦k bar mej, im rejãmin bar liaajlo̦l̦, ak jañ, ak eñtaan.” Kwõj ke reim̦aanl̦o̦k ñan mour ilo Pedetaij ãlikin an nana, eñtaan, im mej jako?​—Revelesõn 21:4.

14. Jete uwaan ‘jar eo el̦ap’ kiiõ?

¹⁴ Ke ear jino raan ko ãliktata ilo iiõ eo 1914, ear wõr joñan in 5,000 rũkarejar ro an Jeova ipel̦aakin lal̦ in. Kõn aer yokwe ro rũturier im an kajoor eo an Anij jipañ er, rein me eiiet uwaaer rar kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo meñe rar iioon jum̦ae im apañ ko. Ta tõprak ko rar wal̦o̦k? Rainin, ‘jar eo el̦ap,’ me kõjatdikdik eo aer ej ñan mour indeeo ijin ioon lal̦ ej lõñl̦o̦k wõt. Elõñl̦o̦k jãn 8 milien Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo 115,400 eklejia ko ipel̦aakin lal̦ in, im oran rein ej l̦apl̦o̦k wõt. Ñan waanjoñak, ilo kar iiõ in kwal̦o̦k naan eo an 2014, elõñl̦o̦k jãn 275,500 ro rar peptaij im erom Ri Kõnnaan ro an Jeova. Mel̦el̦ein men in bwe ilo kajjojo wiik, enañin 5,300 rar peptaij.

15. Ewi wãween an elõñ armej roñ kõn ennaan eo em̦m̦an ilo raan kein?

¹⁵ Ej juon men el̦ap an em̦m̦an kõnke elõñ em̦õj aer roñ kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij. Rainin, em̦õj ukot bok ko ilo elõñl̦o̦k jãn 700 kajin ko. Bok eo el̦aptata leto letak ipel̦aakin lal̦ in ej Naan in Keeañ. Kajjojo allõñ, elõñl̦o̦k jãn 52 milien Naan in Keeañ rej bũriini ilo 247 kajin ko. Bok eo Katak ko Rem̦ool jãn Baibõl̦ Eo ewõr ukokin ilo elõñl̦o̦k jãn 250 kajin ko. Tok ñan kiiõ, elõñl̦o̦k jãn 200 milien bok ko em̦õj bũriini kadede.

16. Etke ej lõñl̦o̦k wõt uwaan doulul eo an Jeova?

¹⁶ Ej lõñl̦o̦k wõt uwaan doulul eo an Jeova kõnke jej tõmak ilo e im jej kile bwe naan ko ilo Baibõl̦ rej an. (1 Tessalonika 2:13) Jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lo an Jeova kajeraam̦m̦an kõj  meñe Setan ej kõjdate im jum̦aik kõj.​—2 Korint 4:4, UBS.

17, 18. Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane ñan armej ro me rejjab roñjake kõj?

¹⁷ Eokkõtaktak wãween an armej ro l̦õmn̦ak kõn ad jerbalin kwal̦o̦k naan. Jet rej roñjake kõj, ak ro jet rej jum̦aik kõj. Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane ñan armej ro me rejjab roñjake kõj? Jekdo̦o̦n ñe eokkõtaktak wãween an armej ro l̦õmn̦ak kõn ennaan eo em̦m̦an, ak jej aikuj in l̦oore wõt naanin kakapilõk eo ilo Baibõl̦ me ej ba: “Ami kõnono, en iien otemjej ilo jouj, im en em̦õj jo̦o̦l̦e, bwe kom̦win jel̦ã kõjkan em̦m̦an ami uwaak armej otemjej.” (Kolosse 4:6) Jabdewõt iien jej jojomare tõmak ko ad, jekõn̦aan kõm̦m̦ane men in ilo “ineem̦m̦an im mijak” kõnke jej yokwe ro rũturid.​—1 Piter 3:15.

¹⁸ Meñe armej ro rej illu im jab roñjake ñe jej kwal̦o̦k naan ippãer, ak jen kwal̦o̦k wõt yokwe ñan er im l̦oore joñak eo an Jijej. Etke? Kõnke “ke rar kõnono n̦ae E [Jijej], Ear jab bar kõnono n̦ae; ke Ear eñtaan, Ear jab kalõl̦ño̦ñ.” Meñe ear iioone wãween kein ak Jijej ear lõke wõt Jeova. (1 Piter 2:23) Aolep iien, jej kõttãik bũruod im l̦oore naanin kakapilõk eo me ej ba: “Kom̦win jab ukot nana kõn nana, im kole doon; ak kom̦win ukot nana kõn menin kajeraam̦m̦an.”​—1 Piter 3:8, 9, UBS.

19. Ewi wãween ad kõm̦m̦an ñan ro rej kõjdate kõj?

¹⁹ Ettã bõro ej jipañ kõj ñan pokake naanin kakapilõk eo eaorõk an Jijej. Ear kõmel̦el̦e im ba: “Kom̦ar roñ bwe ar ba, ‘Kwõn yokwe rũturum̦, im kũtõtõkake rũkõjdate eok.’ A Ij ba ñan kom̦, kom̦win yokwe ro rũkõjdate kom̦, im jar kõn ro rej matõrtõr kom̦, Bwe kom̦win ro nejin Jememwõj ilañ; bwe Ej kõtak al̦ ioon ro renana im ioon ro rem̦m̦an, im kawõt ioon ro rũwãnõk im ioon ro rejjab wãnõk.” (Matu 5:43-45) Kõnke jej rũkarejar ro an Anij, jej aikuj yokwe ro rej kõjdate kõj meñe enana aer kõm̦m̦an ñan kõj.

20. Etke enaaj obrak lal̦ in kõn ro rej yokwe Anij im yokwe rũturier? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

²⁰ Aolep iien, jej aikuj kwal̦o̦k bwe jej yokwe Jeova im ro rũturid. Meñe armej ro rej jum̦ae kõj im ennaan eo jej kwal̦o̦k kake, ak jen jipañ er ñe rej aikuj jipañ. Rijjilõk Paul ear je im ba: “Kom̦win jab m̦uri ñan jabdewõt armej kõn jabdewõt, a kõn yokwe doon; bwe eo ej yokwe rũturin ear kajejjet kien. Bwe eñin, Kwõn jab l̦õñ, Kwõn jab uror, Kwõn jab ko̦o̦t, Kwõn jab an̦okn̦ak im el̦aññe jabdewõt bar juon kien, ekkejel ilo naan in, Kwõn yokwe rũturum̦ im ãinwõt kwe. Yokwe ejjab jerbale nana ñan rũturin; innem yokwe e menin kajejjet kien.” (Rom 13:8-10) Lal̦ in ej pãd ium̦win pein Setan im elõñ rej kõjdate doon ie. Bareinwõt, lal̦ in eobrak kõn nana im lãj ak rũkarejar ro an Anij rej kwal̦o̦k wõt yokwe eo em̦ool ñan ro rũturier. (1 Jon 5:19, UBS) Ãlikin an Jeova naaj jol̦o̦k Setan, enjel̦ ro renana, im jukjukun pãd in enana, enaaj obrak lal̦ in kõn ro rej yokwe doon. Enaaj juon jeraam̦m̦an ñe aolep ro ilo naaj lal̦ in rej yokwe Jeova im ro rũturier!