1., 2. a) Mida Jumala „sõnulseletamatult suur kink” hõlmab? b) Milliseid küsimusi me selles artiklis käsitleme?

SEE, et Jehoova saatis oma ainusündinud poja maa peale, oli suurim armastuseväljendus. (Joh. 3:16; 1. Joh. 4:9, 10.) Apostel Paulus nimetas tema tegu „sõnulseletamatult suureks kingiks”. (2. Kor. 9:15.) Miks ta kasutas sellist väljendit?

² Paulus teadis, et Kristuse lunastusohver on Jumala kõigi imeliste tõotuste täitumise tagatiseks. (Loe 2. Korintlastele 1:20.) Seega hõlmab see „sõnulseletamatult suur kink” kogu headust ja armastust, mida Jehoova Jeesuse kaudu osutab. See kingitus on tõepoolest nii võimas, et seda on raske sõnadega kirjeldada. Kuidas peaks sellise kingituse saamine meid mõjutama? Ja mida peaks see kingitus ajendama meid tegema, kui valmistame end ette Kristuse surma mälestusõhtuks, mis sel aastal toimub kolmapäeval, 23. märtsil?

3., 4. a) Mida sa tunned, kui saad kingituse? b) Kuidas võib mingi eriline kingitus mõjutada inimese elu?

³ Kui sa saad mingi kingituse, tekitab see sinus kahtlemata positiivseid tundeid. Ent mõni kingitus võib olla nii eriline, et muudab lausa sinu elu. Kujutle näiteks olukorda, et sind süüdistatakse kuriteos ja sind ootab ees hukkamine. Äkitselt aga astub rahva hulgast välja inimene, keda sa ei tunne, ja võtab vabatahtlikult enda peale sinu karistuse. See tähendab, et ta on valmis sinu eest surema! Mida sa tunneksid?

⁴ Selline ennastohverdav armastusetegu kahtlemata sunniks sind mõtlema oma tulevastele tegudele ja isegi muutma oma elu. Ilmselt ajendab see sind olema teiste vastu palju heldekäelisem ja armastavam ning andestama neile nende eksimused. Kogu ülejäänud elu tunned sa end arvatavasti võlglasena selle inimese ees, kes sinu eest suri.

5. Miks võib öelda, et lunastusohver on kaugelt suurem mistahes muust kingitusest?

⁵ Kingitus, mille Jehoova on meile Kristuse kaudu andnud, on muidugi kaugelt suurem kui eeltoodud näites kirjeldatu. (1. Peetr. 3:18.) Miks võib nii väita? Päritud patu tõttu on meie kõigi karistuseks surm. (Rooml. 5:12.) Kuid Jehoova saatis maa peale Jeesuse, kes „maitses ... surma kõigi inimeste eest”. (Heebr. 2:9.) Nii rajas Jehoova aluse selleks, et surm saaks kõrvaldatud igaveseks. (Jes. 25:7, 8; 1. Kor. 15:22, 26.) Kõik, kes ilmutavad usku Jeesusesse, saavad tasu: Jumala kuningriigi maised alamad pärivad õnnerohke igavese elu maa peal ja püha vaimuga võitud kristlastele saab osaks au valitseda koos Kristusega taevas. (Rooml. 6:23; Ilm. 5:9, 10.) Ent millised õnnistused selle Jehoova kingitusega veel kaasnevad?

6. a) Milliseid Jehoova õnnistusi sina ootad? b) Mida ajendab Jumala armastus meid tegema?

⁶ Jehoova kingitus hõlmab seda, et kaovad kõik haigused, maa muudetakse paradiisiks ja inimesed äratatakse surmast üles. (Jes. 33:24; 35:5, 6; Joh. 5:28, 29.) Kahtlemata kasvatab selline „sõnulseletamatult suur kink” meis armastust Jehoova ja tema poja vastu. Ent mida ajendab Jumala armastus meid tegema? See ajendab meid 1) käima hoolsalt Jeesuse jälgedes, 2) ilmutama armastust oma vendade vastu ja 3) andestama teistele kogu südamest.

7., 8. Mida peaks Kristuse armastus ajendama meid tegema?

⁷ Esiteks, meil peaks olema soov austada oma eluga Jeesus Kristust. Paulus kirjutas: „Meid sunnib tagant Kristuse armastus.” (Loe 2. Korintlastele 5:14, 15.) Paulus mõistis, kuidas peaks Kristuse armastus meid mõjutama. See peaks meid sundima ehk ajendama kogu oma eluga teda austama. Kui saame täielikult aru, mida Jehoova on meie heaks teinud ja see puudutab meie südant, siis soovime elada oma elu Jeesuse õpetuse järgi. Kuidas me saame seda teha?

⁸ Need, kes armastavad Jehoovat, soovivad järgida Kristuse eeskuju, elada nagu tema ja käia hoolsalt tema jälgedes. (1. Peetr. 2:21; 1. Joh. 2:6.) Kuulekusega saame näidata oma armastust Jumala ja Kristuse vastu. Jeesus ütles:  „Kes on minu käsud omaks võtnud ja neist kinni peab, see armastab mind. Aga seda, kes armastab mind, armastab mu isa, ning minagi armastan teda ja ta saab mind näha.” (Joh. 14:21; 1. Joh. 5:3.)

9. Millise surve all me oleme?

⁹ Näiteks oleks hea mõtiskleda oma elu üle Kristuse surma mälestusõhtu paiku. Võiksid endalt küsida: „Mis valdkondades ma juba käin Jeesuse jälgedes? Milles oleks mul tarvis paraneda?” Selline enese läbiuurimine on väga tähtis, sest me elame jumalakartmatu maailma pideva surve all. (Rooml. 12:2.) Kui me pole ettevaatlikud, siis võime märkamatult saada selle maailma mõttetarkade, kuulsuste või sporditähtede jüngriteks. (Kol. 2:8; 1. Joh. 2:15–17.) Kuidas sellisele survele vastu seista?

10. Millistele küsimustele oleks hea mälestusajal mõelda ja mida võib see ajendada meid tegema? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁰ Mälestusajal võime näiteks vaadata üle oma garderoobi, muusika- ja filmivaliku ning ehk isegi materjali, mis on meie arvutites või nutiseadmetes. Oma riietele mõeldes võiksime endalt küsida: „Kui ma läheks nendes riietes kuhugi, kus viibiks Jeesus, kas tunneksin end siis ebamugavalt?” (Loe 1. Timoteosele 2:9, 10.) „Kas minu riided on kohased Kristuse järelkäijale?” Sama võime endalt küsida ka seoses filmide ja muusikaga. „Kas Jeesus lahutaks meelt seda filmi vaadates või seda muusikat kuulates? Kui ma peaksin laenama talle oma telefoni või tahvelarvutit, kas mul oleks piinlik neis leiduva info pärast? Või kas mul oleks raske Jeesusele selgitada, miks videomängud, mida ma mängin, mulle meeldivad?” Armastus Jehoova vastu peaks meid sundima vabanema kõigest, mis pole kohane Jeesuse jüngrile, sõltumata selle väärtusest. (Ap. t. 19:19, 20.) Jehoovale pühendudes lubasime, et me ei ela enam enestele, vaid Kristusele. Seepärast ei peaks me klammerduma millegi külge, mis takistab meid käimast Kristuse jälgedes. (Matt. 5:29, 30; Filipl. 4:8.)

11. a) Mida ajendab armastus Jehoova ja Jeesuse vastu meid tegema kuulutustööl? b) Kuidas ajendab armastus meid aitama teisi oma koguduses?

¹¹ Samuti ajendab armastus Jeesuse vastu meid kogu hingest kuulutustööd tegema ja inimesi õpetama. (Matt. 28:19, 20; Luuka 4:43.) Mälestusajal on meil võimalus teenida abipioneerina ja teha kuulutustööd kas 30 või 50 tundi kuus. Kas sinu olukord võimaldaks seda teha? Üks 84-aastane leseks jäänud vend tundis, et ta ei saa oma vanuse ja kehva tervise tõttu abipioneerina teenida. Ent talle tulid appi kohalikud pioneerid. Nad pakkusid talle transporti ja valisid hoolikalt territooriumit, kus see vend saaks kuulutada, ja nii oligi tal võimalik teha kuulutustööd 30 tundi. Kas sina saaksid mälestusajal aidata kellelgi oma koguduses abipioneerina teenida? Muidugi pole igaühel võimalik olla abipioneer. Ent ikkagi saab igaüks meist kasutada oma jõudu ja aega, et tuua Jehoovale veidi suurem kiitusohver kui tavaliselt. Seda tehes näitame Pauluse sarnaselt, et meid ajendab Kristuse armastus. Mida veel Jumala armastus meid tegema ajendab?

12. Mida ajendab Jumala armastus meid tegema?

¹² Teiseks, Jumala armastus meie vastu kohustab meid armastama oma usukaaslasi. Seda mõistis ka apostel Johannes, kes kirjutas: „Armsad, kui Jumal on meid niiviisi armastanud, siis peame ka meie üksteist armastama.” (1. Joh. 4:7–11.) Niisiis, kui soovime, et Jumal meid armastaks, peame mõistma, et meil on kohustus armastada oma vendi. (1. Joh. 3:16.) Kuidas seda armastust ilmutada?

13. Milles ilmnes Jeesuse armastus teiste vastu?

¹³ Mõelgem Jeesuse eeskujule. Oma maise teenistuse jooksul pööras ta erilist tähelepanu viletsatele. Ta aitas neid, kel oli mingi puue, näiteks jalust vigaseid, pimedaid, kurte ja tummasid. (Matt. 11:4, 5.) Jeesus õpetas meeleldi vaimselt näljaseid, keda juudi usujuhid pidasid neetuteks. (Joh. 7:49.) Ta armastas selliseid vaevatuid ja tegi kõvasti tööd, et neid aidata. (Matt. 20:28.)

14. Mida me saame teha, et väljendada armastust usukaaslaste vastu?

¹⁴ Mälestusajal on meil võimalus Jeesust jäljendada ja võtta aega, et mõelda oma koguduse vendadele ja õdedele. Nii tehes märkad üsnagi tõenäoliselt kedagi, kes vajab abi. Võib-olla on selleks mõni eakas. Kas sul oleks võimalik teda külastada? Kas võiksid viia talle toidupoolist, aidata teda majapidamistöödes, pakkuda talle transporti koosolekule või kutsuda teda kuulutustööle? (Loe Luuka 14:12–14.) Jumala armastus peaks ajendama meid väljendama armastust usukaaslaste vastu.

15. Mida me peaksime mõistma?

¹⁵ Kolmandaks, Jehoova armastus peaks ajendama meid oma vendadele ja õdedele andestama. Aadama järeltulijatena oleme kõik pärinud patu ja surma. Keegi meist ei saa öelda, et ta ei vaja lunastusohvrit. Isegi kõige ustavamad jumalateenijad sõltuvad täielikult Jehoova armust, mida ta on ilmutanud Kristuse kaudu. Igaüks meist  peaks mõistma, et Jehoova on otsekui tühistanud meie tohutu võla. Miks see on nii tähtis? Vastuse leiame ühest Jeesuse mõistujutust.

16., 17. Mida õpetab meile Jeesuse mõistujutt kuningast ja tema orjadest, ning mida oled sina otsustanud teha?

¹⁶ Jeesus jutustas, kuidas üks kuningas tühistas oma orja üüratu võla: 10 000 talenti ehk 60 000 000 denaari. Ent see ori ise ei olnud valmis tühistama oma kaasorja 100 denaari suurust võlga. Kuningas sai väga vihaseks, kui kuulis selle südametu orja teost, kellele ta oli heldelt halastanud. Kuningas ütles talle: „Sa nurjatu ori, mina kustutasin kogu su võla, kui sa mind anusid. Kas poleks sinagi pidanud oma kaasorjale halastama, nagu mina sulle halastasin?” (Matt. 18:23–35.) Tõepoolest, selline tohutu suur halastus kuningalt oleks pidanud ajendama seda orja halastama oma kaasorjale. Mida peaks Jehoova armastus ja halastus meid ajendama tegema?

¹⁷ Mälestusajal oleks meil hea mõelda, kas meis ei pesitse äkki pahameel mõne venna või õe vastu. Kui leiame endas midagi sellist, siis kas pole see hea aeg jäljendada Jehoovat, kes on „valmis andestama”? (Neh. 9:17; Laul 86:5.) Kui hindame seda, et Jehoova on tühistanud meie suure võla, siis soovime südamest andestada ka teistele. Kui me ei armasta usukaaslasi ega andesta neile, ei saa me seda ka Jehoovalt oodata. (Matt. 6:14, 15.) Kuigi on tõsi, et andestamine ei muuda minevikku, toob see kindlasti palju head tulevikus.

18. Kuidas aitas Jumala armastus ühel õel sallida teise õe puudusi?

¹⁸ Ei pruugi olla sugugi kerge sallida päevast päeva oma usukaaslaste puudusi. (Loe Koloslastele 3:13, 14; Efeslastele 4:32.) Näiteks Lily on vallaline õde, kes aitas leseks jäänud õde Carolit. [1] Lily pakkus Carolile transporti, ajas tema eest asju ja näitas oma lahkust veel paljudel viisidel. Ent hoolimata kõigest, mida Lily tegi, oli Carol alatasa kriitiline ja temaga polnud kerge läbi saada. Siiski keskendus Lily Caroli headele omadustele. Ta aitas teda mitu aastat. Lõpuks Carol haigestus tõsiselt ja suri. Lily räägib: „Ma ootan aega, kui Carol üles äratatakse. Ma soovin teda tundma õppida siis, kui ta on täiuslik.” Jumala armastus võib meid tõesti ajendada sallima oma vendade ja õdede puudusi ning ootama aega, mil ebatäius on igaveseks kadunud.

19. Mida ajendab Jumala „sõnulseletamatult suur kink” meid tegema?

¹⁹ Me oleme saanud Jehoovalt tõesti „sõnulseletamatult suure kingi”. Ärgem pidagem seda kunagi endastmõistetavaks, vaid mõtisklegem kõige üle, mida Jehoova ja Jeesus meie heaks on teinud. Mälestusaeg on selliseks mõtiskeluks eriti kohane. Ajendagu siis Jehoova ja Jeesuse armastus meid käima hoolega Jeesuse jälgedes, ilmutama armastust oma vendade vastu ja andestama neile kogu südamest!