Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHINENE | PATUDI TUFUISHA MUNTU UTUDI BANANGE

Kankamija bantu badi mu madilu

Kankamija bantu badi mu madilu

Kutuku muanji kudiumvua kuyi mukumbane bua kuambuluisha muntu wa pabuipi nebe uvua ne kanyinganyinga bua muvuaye mufuishe muntu uvuaye munange anyi? Imue misangu tudi mua kudimona bapange tshia kuamba anyi tshia kuenza, mmumue ne: katuyi tuamba anyi tuenza tshintu nansha tshimue. Kadi kudi malu mimpe adi ambuluisha atudi mua kuenza.

Misangu ya bungi tshidi ne mushinga ndikalaku diebe muaba au ne mêyi mapepele bu mudi “Mbintonde bikole.” Mu miaba ya bungi, kuela muntu mu tshitupa anyi kumulaba tshianza ne dinanga dionso mmushindu muimpe wa kuleja muudi umutabalela. Padi muntu udi mufuishe ujinga kuakula, umuteleje ne ntema yonso. Tshia mushinga, nkuenzela udi mufuishe bualu kampanda, pamuapa kumuenzela midimu kampanda ya kumbelu idiye kayi mukumbane bua kuenza bu mudi: kulamba bia kudia, kutabalela bana anyi kuambuluisha mu malu a dijika mufue koku mushindu. Malu a mushindu eu adi mua kuikala mimpe menemene kupita mêyi malenga.

Mu bungi bua matuku, udi mua kumona muoyo ukusaka bua kuakula bua mufue, pamuapa utamba kuimanyina pa imue ngikadilu yende mimpe anyi malu mimpe avuaye muenze. Muyuki wa nunku udi mua kusaka muntu udi mufuishe bua atue mimuemue. Tshilejilu, Pam uvua mufuishe bayende Ian kukadi bidimu bisambombo udi wamba ne: “Bantu bavua imue misangu bangambila malu mimpe avua Ian muenze amvua tshiyi mumanye, ne bualu ebu buvua busankisha muoyo wanyi bikole.”

Bakebuludi badi baleja ne: bantu ba bungi badi bafuishe batu bapeta diambuluisha dia bungi anu ku ntuadijilu kadi patu balunda babu bapingana mu midimu yabu ne baditua mu malu abu, batu bapua badi bafuishe aba muoyo lukasa. Nunku, udienzeje bua kuikala umonangana ne balunda ba muntu udi mufuishe panyima pa tshidi tshimufikile etshi. * Bantu ba bungi badi mu tshinyongopelu batu banyisha bikole mpunga ya nunku bua kutuyishabu kanyinganyinga kabu ka munanunanu.

Tuangete tshilejilu tshia Kaori, nsongakaji wa mu Japon uvua mutshioke ne tunyinganyinga tua lufu lua mamuende ne lua yayende luakalonda panyina pa ngondo 15. Diakalenga, mulunda wende wa pa muoyo wakatungunuka ne kumuambuluisha. Muntu mukuabu uvua mukulumpe kudi Kaori diende Ritsuko wakalua mulunda wende wa pa muoyo. Kaori udi wamba ne: “Mu kuamba kuimpe, tshivua musanke ne bualu ebu to. Tshivua musue bua muntu nansha umue angate muaba wa maman wanyi to, ne tshivua ngela meji ne: muntu nansha umue uvua mua kuenza nunku to. Kadi mushindu uvua maman Ritsuko ungenzela malu, ngakalua kumunanga bikole. Lumingu luonso, tuvua tuya kuyisha nende ne tuya nende mu bisangilu bia bena Kristo. Pavuaye wenza tshiayi uvua umbikila, umpesha biakudia ne umfundila mikanda misangu ya bungi. Mushindu uvua Maman Ritsuko ungenzela malu wakangambuluisha bimpe be!”

Mamuende wa Kaori mmufue kukadi bidimu 12, ne lelu eu Kaori ne bayende badi bayisha bikole. Kaori udi wamba ne: “maman Ritsuko wakatungunuka ne kuditatshisha bikole bua bualu buanyi. Pantu mpingana kumbelu, ntu misangu yonso nya ku mutangila ne nganyisha bikole bulunda buende buimpe.”

Tshilejilu tshikuabu tshia muntu uvuabu batungunuke ne kuambuluisha ntshia Poli, Ntemu wa Yehowa wa mu ditunga dia Chypre. Poli uvua ne mulume muimpe bikole diende Sozos uvua ufila tshilejilu tshimpe tshia mulami muena Kristo pavuaye misangu yonso ubikila bana ba nshiya ne bakaji bakamba kumbelu kuabu bua kusomba ne kudia nabu kaba kamue. (Yakobo 1:27) Diakabi, pakavua Sozos ne bidimu 53 wakafua ne disama dia tshiuja mu bongo. Poli udi wamba ne: “ngakajimija bayanyi uvua ne lulamatu, tukavua benze nende bidimu 33 mu dibaka.”

Keba mishindu mimpe ya mua kuambuluisha muntu udi mufuishe

Panyima pa bamane kujika bayende, Poli wakaya mu Canada ne Daniel muanende wa balume uvua ne bidimu 15. Koku aku, bakatuadija kubuela mu bisangilu bia Bantemu ba Yehowa. Poli udi uvuluka wamba ne: “Balunda banyi bapiabapia ba mu tshisumbu kabavua bamanye bualu nansha bumue bua kale ne nsombelu mikole bivua bitufikile to. Kadi bualu ebu kabuvua bubapangishe bua kuluabu kutudi anyi kutukolesha ne mêyi abu mimpe adi ambuluisha to. Diambuluisha edi divua dimpe bikole nangananga bua tshikondo atshi tshitshivua muananyi dijinga ne tatuende. Bantu bavua balombola malu a mu tshisumbu bavua benzela Daniel malu ne dinanga dia bungi. Mukulu mukuabu uvua yeye wenza bua Daniel ikale ne balunda ne uya kunaya nabu ndundu.” Lelu mamu eu ne muanende wa balume badi bimpe.

Bushuwa kudi mishindu ya bungi itudi mua kufila diambuluisha ne dikankamija bikumbane kudi bantu badi bafuishe. Bible udi kabidi utukolesha padiye utupesha ditekemena dia matuku atshilualua.

^ tshik. 6 Bamue bine bavua mene bafunde dituku dia lufu mu Kalandriye kabu bua bikale bavuluka bua kukolesha badi bafuishe padibi bikengela.