Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO ESINGAPHANDLE | UKUHLONGAKALELWA MUMUNTU OMTHANDAKO

Tjhiriya Labo Abalilako

Tjhiriya Labo Abalilako

Wakhe wazizwa unganamandla lokha othileko otjhidelene naye ezwa ubuhlungu bokufelwa mumuntu amthandako? Ngezinye iinkhathi uphelelwa mamezwi, ungazi ukuthi uthini namkha wenzeni—bese uyathula ungenzi litho. Kodwana zikhona izinto elisizo ongazenza.

Into etlhogekako kukuthi ube khona utjho namezwi anjengokuthi, “ngizwelana nawe kilokho okukuveleleko.” Emasikweni amanengi, ukugona umuntu namkha umbambe isandla sakhe usiqinise, kuyindlela ehle yokutjengisa ukuthi uyamkhathelela. Nange umuntu ofelweko afuna ukukhuluma, mlalele ngokuzwelana naye. Okuhle khulu ongakwenzela umndeni ohlongakalelweko, kukubasiza ngomsebenzi abaqalene nawo, njengokupheka ukudla, ukutlhogomela abantwana, namkha usize ngamalungiselelo womngcwabo. Izenzo ezinjalo zingatjho okukhulu kunokutjho amezwi amanengi aduduzako.

Ngokukhamba kwesikhathi, mhlamunye ungakhuluma ngomufi, mhlambe udzimelele khulu ezintweni ezihle ebekazenza namkha ezithabisako. Ingcoco enjalo ingenza umuntu ohlongakalelweko amomotheke. Ngokwesibonelo, uPam owahlongakalelwa ngubabakwakhe, u-Ian, eminyakeni esithandathu edlulileko uthi: “Ngezinye iinkhathi abantu bangitjela ngezinto ezihle u-Ian azenzileko ebengingazi ngazo, begodu lokho kwenze ihliziywami ithabe.”

Abarhubhululi babika ukuthi abantu abanengi abafelweko bafumana isizo elinengi nabaqeda ukufelwa, kodwana ngokukhamba kwesikhathi abangani babo bayabakhohlwa, baragele phambili nepilo. Yeke, yenza umzamo wokunande umhlola qobe umnganakho ofelweko. * Abanengi abafelweko balithokoza khulu ithubeli lokutjho indlela abazizwa ngayo ngobuhlungu ababuzwako.

Cabanga ngoKaori, ikosazana eseseyitjha yeJapan eyezwa ubuhlungu obukhulu ngokuhlongakalelwa ngunina, okwathi ngemva kweenyanga eziyi-15, wahlongakalelwa ngudadwabo omdala. Okuthabisako kukuthi abangani bakhe bebamsekela. Omunye umma ibizo lakhe elinguRitsuko, omdala khulu kuKaori wambawa ukuthi abe mnganakhe. UKaori uthi, “Ukukhuluma iqiniso bengingakathabi ngalokho. Bengingafuni namunye athathe isikhundla sakamma, begodu azange ngithande nokucabanga ukuthi ukhona ongakwenza lokho. Nanyana kunjalo, ngebanga lendlela uMam’ Ritsuko angiphatha ngayo, ngazizwa ngitjhidelene naye khulu. Qobe veke, besikhamba soke emsebenzini wokutjhumayela besiye nemihlanganweni yobuKrestu ndawonye. Bekangimemela kwakhe ukuthi ngizokusela itiye, angilethela nokudla, begodu iinkhathi ezinengi wangitlolela iincwadi namakarada. Indlela ebekangikhuthaza ngayo uMam’ Ritsuko yaba nomthelela omuhle kimi.”

Sekudlule iminyaka elitjhumi nambili unina lakaKaori ahlongakala, namhlanjesi yena nobabakwakhe babatjhumayeli besikhathi esizeleko. UKaori uthi, “UMam’ Ritsuko usaragela phambili angitlhogomela. Nangibuyela ekhaya, ngihlala ngimvakatjhela bengithabele ubungani bakhe obakhako.”

Esinye isibonelo sothileko owazuza ngokuthi afumane isekelo eliragela phambili nguPoli, onguFakazi kaJehova eCyprus. UPoli bekanendoda enomusa, uSozos, obekasibonelo esihle somelusi omKrestu ngokuthi kanengi bameme iintandani nabafelokazi emzinabo bathabele ubungani nokudla. (Jakopo 1:27) Okudanisako, uSozos nakaneminyaka eyi-53 wabulawa liliqa ebelisebuqhotjheni. UPoli uthi, “Ngihlongakalelwe ngubabakwami othembekileko ebengitjhade naye iminyaka eyi-33.”

Funa iindlela ongasiza ngazo abahlongakalelweko

Ngemva komngcwabo, uPoli wafudukela eCanada nendodanakhe eseseyitjha, uDaniel eneminyaka eyi-15. Lapho, bathoma ukuya ebandleni laboFakazi BakaJehova. UPoli uyakhumbula, “Abangani bebandleni elitjha bebangazi litho ngobujamo bethu obubudisi besikhathi esidlulileko. Kodwana lokho akhange kubavimbele ukuthi beze kithi begodu basiduduze ngamezwabo anomusa nesizo esilitlhogako. Leli kwaba lisizo elihle kwamambala ngesikhathi indodanami itlhoga uyise! Labo abadosa phambili ebandleni batjengise ithando elikhulu kuDaniel. Ebebakwenza kukuthi nababutheneko namkha badlala ibholo, bathathe uDaniel bakhambe naye.” Umma nendodanakhe baraga kuhle bekube kunamhlanjesi.

Eqinisweni, kunendlela ezinengi esingasiza ngazo nokududuza labo abahlongakalelwe babantu ababathandako. Godu iBhayibheli lisiduduza ngengomuso elithabisako elizako.

^ isig. 6 Abanye bamerege ilanga umnganabo ahlongakalelwa ngalo emakhalandenabo njengesikhumbuzo sokumduduza lokha nakakutlhoga khulu.